Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuni 2009

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Kirjutasin puhkuseavalduse ja jäin ootama puhkuseraha. Puhkuse alguseks ei olnud see mu pangakontole laekunud. Mulle öeldi, et inimene, kes asjaga tegeleb, on ise puhkusel ja raha tuleb koos palgaga palgapäeval. Kaks nädalat hiljem oli ülekande seletuseks kirjutatud lihtsalt „töötajate palgad”. Kuna palk on kõikuv, siis ei ole ma aru saanud, kas selle hulgas oli puhkusetasu või mitte. Kas ülekandel peaks olema märge puhkuseraha kohta?

Kindlasti peaks ülekande selgituses olema puhkusetasu eraldi näidatud. Tõenäoliselt küsijale puhkusetasu ei makstudki. Võimalik, et teda ei ole ka puhkusele lubatud, sest kui puhkust soovitakse väljaspool puhkuste ajakavas näidatud aega, ei saa töötaja ilma tööandja nõusolekuta puhkust võtta. Tingimata tuleks uurida kõigepealt seda, kas puhkus on vormistatud, ja siis täpsustada, kas, millal ja mis summas puhkusetasu üle kanti.

•• Olen töötanud avalikus teenistuses 15 aastat. Avaliku teenistuse seaduse § 45 ütleb: „Vähemalt kolmeaastase teenistus-staaži korral antakse ametnikule kolmanda ja järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva.” Millal on mul õigus saada nn staažipuhkust 1. septembril 2008 algava tööaasta eest?

Lisapuhkust staaži eest antakse ametnikule sellest päevast alates, kui vajalik staaž täisaastates on puhkuse ajaks olemas, mitte aga tööaasta eest, nagu antakse põhipuhkust. Küsijal oli 1996. aasta 1. septembriks kolmeaastane vajalik aeg täitunud. Kui ta kasutas puhkust pärast seda päeva, oli see siis millise tööaasta eest tahes, pidi ta saama ühe lisapuhkuse päeva. Kümnepäevasele lisapuhkusele tekkis õigus pärast 1. septembrit 2005 ja sellest ajast alates jääb lisapuhkuse pikkuseks kümme päeva, mis liidetakse põhipuhkusele.

•• Elan Hiiumaal. Aeg-ajalt käin koosolekul Tartus. Seal pole võimalik ühe päevaga ära käia. Kas töötundideks loetakse ka sõiduaeg ja kas päevaraha makstakse ainult koosoleku päeva eest või ka tagasisõidu päeva eest?

Kui tööandja on teinud koosolekust osavõtu töötajale kohustuslikuks ja vormistanud töölähetuse, kuulub sõiduaeg lähetuskohta ja tagasi tööaja hulka ning palgaseaduse § 27 lg 1 p 1 kohaselt makstakse päevaraha nii teeloleku kui ka lähetuskohas viibimise aja eest.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kadri Ibrus

Soome suunab töötutele kriisis uut Euroopa Liidu raha, Eesti aga ei suuda seda teha.

Samal ajal kui Soome valitsus on leidnud mooduse suunata täiendavad 61 miljonit eurot (950 miljonit krooni) Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) raha otseselt praegu töötuks jäänud inimeste abistamisele, ei saa meie sotsiaalministri Hanno Pevkuri hinnangul Eesti täiendavat euroraha kasutusele võtta ja ta ei pea seda praegu ka vajalikuks.

Päevaleht palus sotsiaalminister Hanno Pevkurilt kommentaari, miks Eestis ei ole võetud kasutusele täiendavat euroraha praeguse kriisi leevendamiseks. Pevkur vastas, et kõik loetletud muudatused, mida Soomes tehakse, toimuvad ka Eestis. „Operatiivsemad muudatused viiakse ellu jooksvalt ning alates 2010. aastast hakkab töötukassa rakendama uut ESF-i programmi. Uue programmi tegevuste väljatöötamine on praegu aktiivselt töös,” selgitas Pevkur.

Ministri palvel täpsustas sotsiaalministeeriumi asekantsler Egle Käärats, et ESF-i lisaraha otse töötutele suunamisele seab piirid Eesti riigi omafinantseering, mis on euroraha puhul kohustuslik. „Ei ole võimalik ilma täiendavate riigieelarveliste vahenditeta hüppeliselt suurendada ESF-i toetuste hulka,” selgitas Käärats. „Samas ei ole praegu probleem ka selles, et ESF-i toetust ei oleks piisavalt,” leidis ta.

Peamiselt koolitused

„Töötukassa osutab endiselt teenuseid, suurimas mahus just koolitusi, samuti antakse ettevõtlusega alustamise toetust. Teenuste osutamise tõhustamisele pannakse suurt rõhku, kuid samas tuleb silmas pidada, et teenuste osutamisele lähenetakse individuaalselt, töötu oskustest ja vajadustest lähtudes, ning kõiki inimesi ei ole tarvidust suunata koolitusele,” selgitas asekantsler Eesti riigi poliitikat.

Soome tööminister Tarja Cronberg teatas paar nädalat tagasi, et Soome suunab ESF-ist täiendavad 61 miljonit eurot töötuse vastu võitlemiseks. Tegu on ESF-i aastateks 2007–2013 mõeldud programmi rahastusega, millest Soome riigi raha on 60 protsenti.

Soome tööministeeriumi valdkonna arengujuht Kaisa-Leena Lintilä selgitas Päevalehele, et aasta kaupa on neil ESF-i programmi rahastus umbes sada miljonit eurot ja koos riikliku rahastusega kokku umbes 220 miljonit eurot. „Lisaks sellele on tänavu suunatud 20 protsenti ehk 27 miljonit eurot 2013. aasta rahastusest ennetavalt aastale 2009. See lisarahastus ja teisi väiksemaid osamakse võetakse nüüd kohe kasutusele. Raha tuleb Soome riigi eelarvest ja Euroopa Liit maksab tagantjärele ESF-i osa,” selgitas Lintilä.

„Euroopa Liit on andnud suunised, et Sotsiaalfondi raha tuleks kasutada otseselt kriisi sattunud inimeste aitamiseks. Raha, mis varem oli mõeldud näiteks pikemaajaliste poliitikate väljaarendamiseks, tuleb nüüd suunata akuutse probleemi lahendamiseks,” rääkis Soome tööministeeriumis rahastamis­kü­simustega tegelev Jussi Yli-Lahti. Tema sõ­nul kasutatakse raha kolmel viisil: töötute ja töötusriskis olevate inimeste, näiteks sundpuhkusel viibijate koolituseks, tööandjatele palgatoe maksmiseks, kui nad töötud tööle võtavad, ja töötutele oma ettevõtte loomise stardirahaks.

Euroraha on kasutatud alla poole

•• Eestil on ESF-i toetatava programmi „Kvalifitseeritud töö­jõu pakkumise suurendamine 2007–2009” jaoks kokku kasutada 371,2 miljonit krooni: ESF-ilt 307,1 ja riigilt 64,1 mil­jonit.

•• Töötukassa teostatava programmi raames on aprilli lõpu seisuga ära kasutatud ehk väljamakseid tehtud 150 miljoni krooni ulatuses (sh ESF-i 100 mln). Programmi viimasel aastal on siiani suudetud ära kasutada vaid 40% plaanitud programmi eelarvest.

•• Sotsiaalministeerium soovib rõhutada, et programmis on koolituste korraldamiseks broneeritud summa oluliselt suurem ehk koolitushanked on tehtud ja küsimus on koolitajate jõudluses, kui kiiresti suudetakse koolitusi pakkuda.

•• 2008. aastal kulus koolitusele kokku 51,2 miljonit krooni, sh ESF-ist 23,9 miljonit krooni ja eelarvest 27,3 miljonit krooni.

•• Sel aastal on koolitustele plaanitud 82,7 miljonit krooni:

ESF-ist 65,8 ja riigieelarvest 16,9 miljonit.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium kutsub tasuta seminaride sarjas osalema kõiki huvilisi, kes soovivad kasulikke nõuandeid selle kohta, kuidas tööturul toime tulla. Esimene seminar toimub täna, 8. juunil Tallinnas, nädala jooksul on võimalik seminare külastada eri paigus üle Eesti.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul saab seminaridel nii kasulikke nõuandeid töötajate õiguste kohta kui ka praktilisi näpunäiteid. „Seminaril jagavad eksperdid teadmisi uuest töölepinguseadusest ning praktilisi nõuandeid õigustest, mida teha, et tööd leida, kuidas koostada CVd ja palju muud vajalikku infot,” ütles minister. „Eraldi loeng on pühendatud ettevõtluse alustamisele. Väga oluline on toetada innovaatilisust ja ettevõtlikkust, sest see aitab luua Eestis uusi töökohti ning aidata meie majandus kiiremini tõusule.”

Üritust modereerivad Sass Henno ning Viktorija Ladõnskaja.

Üritust kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Lisainfo:
Tööseminarid toimuvad kõikjal nii eesti kui vene keeles ning osalemine on tasuta.

Seminaride toimumiskohad:
08. juunil Tallinnas Salme kultuurikeskuses
09. juunil Narvas kultuurimajas Rugodiv
10. juunil Tartus Dorpati konverentsikeskuses
11. juunil Valgas kultuuri- ja huvikeskuses
12. juunil Pärnus Strandi konverentsikeskuses

Kõikjal on seminaride algusaeg kell 11.00 ning üritused lõppevad kell 17.00. Tartus toimub lisaks konkursi „Töötuse tont” võitjate autasustamine.

Üritus toimub sotsiaalkampaania „Abiks tööotsijale” raames. Samast projektist on valminud ka vahelehed „Abiks tööotsijale” ja „Tööleht” , brošüür „Tööotsija ABC” ning mitmed teisedki trükised. Lähiajal valmivad tööturul orienteerumisele kaasaaitavad filmiklipid ning DVD.

Seminaride kava: http://www.sm.ee/seminar/kava.html
Vaata ka www.sm.ee/tooabi

Eli Lilles
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
+372 62 69 321
+37 56 988110

www.sm.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agnes Ojala

Uute tervisenõuete tõttu ei pruugi paljud prillikandjaid enam turvameheks sobida.

Jaanuaris 2008 pandi siseministri määrusega paika turvatöötajate tervisenõuded, mida on selle aasta juulist eranditeta kohustatud järgima kõik turvafirmad. Selleks ajaks peavad kõik turvaettevõtete töötajad läbima tervisekontrolli. Kui töötaja nõuetele ei vasta, võib ta sule sappa saada.

„On mõnisada inimest, kes uute nõuete järgi tööle ei sobi. Need on just vanema generatsiooni esindajad,” ütles Eesti turvaettevõtete liidu tegevdirektor Kaupo Kuusik ja lisas, et töö peab ilmselt kaotama suur hulk pika kogemusega ja koolitatud töötajaid. „Täpset arvu ei saa siiski öelda, sest määrusesse tehti veel muudatusi ja selle järgi tuleb minna uude kontrolli. Terviseseisund on privaatne asi, arst annab vaid teate, kas ta sobib või mitte.”

Turvaspetsialist tõi nõuetest esile silmade tervise, öeldes, et on küsitav, kas prillid takistavad turvatööd teha. Kõik turvatöötajad, kes täidavad oma ülesandeid otse objektil, peavad määruse järgi hämaras hästi nägema ega tohi olla värvipimedad. Mai lõpuni nõuti veel sedagi, et turvatööd tohivad teha vaid õige väikse miinuse või plussiga prillikandjad. Väga täpsest piiritlusest siiski loobuti.

„Alguses sätestati üsna karmid nõuded,” rääkis turvafirma Skorpion juhatuse esimees Andres Laasma. Et neid siiski kergendati, usub ta, et märkimis­väär­set negatiivset mõju nõuded turvavaldkonna tööhõivele ei avalda.

Töö on ohtlik

Eesti töötervishoiuarstide seltsi juhatuse esimees Viive Pille turvatöötajate tervisenõudeid ülemäära karmiks ei pea. „Väga lihtsaks pole neid võimalik teha, sest töö on seotud ohtlike olukordadega,” sõnas ta.

Küll mindi Pille hinnangul üle piiri varasema määratlusega, kus prillikandjad turvatöölt praktiliselt välistati. „Praegu on suurem vastutus arstil, kes peab tööülesandeid arvestades hindama, kas inimene vastab nõuetele või mitte,” lisas ta.

„Kõik nõuded on turvafirmade ja arstidega läbi arutatud. Selle tulemusena saadi kompromiss, mis rahuldas kõik pooli,” ütles uue määruse väljatöötamise ajal siseministri ametit pidanud Jüri Pihl. Tema sõnul kerkis tervise­nõuete vajadus esile seoses juhtumitega, kus turvatöötaja ei saanud oma tööga hakkama.

Turvafirmad peavad muutma töökorraldust

•• Et 1. juuliks peavad kõik turvafirmade turvatöötajad olema läbinud tervisekontrolli ja läbivaatusel tuleb regulaarselt käia ka hiljem, peavad turvafirmad olukorraga kohanema.

•• G4S personali arendusjuht Gerly Tuisk rääkis, et firma on uuteks oludeks valmis. Kuid määruse rakendamisega kaasneb nii aja- kui ka rahakulu. Samuti toob see kaasa pikema värbamisprotsessi ja riski, et olemas­olevad töötajad võivad tööst ilma jääda.

•• „Tervisekontrollile kulub palju tööaega, mistõttu peame töö ümber plaanima,“ märkis ta.

•• „Arvestades, et turvatöötajad peavad tihti töötama kõrgendatud pinge olukordades, lahendama konfliktsituatsioone ja töötama keerulistes tingimustes, on tervisekontrolli nõuded kindlasti vajalikud,” möönis Tuisk siiski.

•• Turvatöötajad, kes tagavad korda otse objektil, peavad olema hea nägemise ja kuulmisega. Neil ei tohi olla keha-, kõne- või meelepuuet, psüühika- ja käitumis­häireid, klaustrofoobiat ega teadvuse kaotuse hoogusid. Samuti ei tohi turvatöötajal olla alkoholi- ega uimastisõltuvust.