Üksikasjad

Avaldatud: 16 juuni 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Varem maksti meie firmas ületundide eest lisatasu. Nüüd keeldub tööandja neid rahas hüvitama ja pakub vaba aega. Kas suuline kokkulepe, et „nüüd mine ja puhka”, on piisav? Ja siis saad süüdistuse tööluusis ja vallandatakse. Kas tuleks kirjutada avaldus või vormistatakse seda muudmoodi? Kas ületunnitööst võib keelduda, kui töötaja ei ole selle vaba ajaga hüvitamisega nõus? Vabade päevadega ju üüri ei maksa.

Kui tö­öand­jal ei ole töö- ja puh­kea­ja sea­du­ses (keh­tib ku­ni 30. juu­ni­ni) näi­da­tud erio­lu­kor­da, mil töö­ta­ja on ko­hus­ta­tud üle­tun­de te­ge­ma, saab üle­tun­di­de­ga ar­ves­ta­da pool­te kok­ku­lep­pel.

Lep­pe vor­mi sea­dus ei sä­tes­ta, see võib ol­la nii suu­li­ne kui ka kir­ja­lik. Pa­ha­taht­li­ku tö­öand­ja­ga soo­vi­tan vor­mis­ta­da le­pe kir­ja­li­kult ka­hes ek­semp­la­ris nii, et mõle­mad poo­led sel­le­le al­la kir­ju­ta­vad. Kok­ku­lep­pes peaks si­sal­du­ma ka hüvi­ta­mi­se viis – lisata­su või va­ba aeg. Va­ba aja and­mi­se pu­hul tu­leks näi­da­ta, kui pal­ju ja mil­lal se­da an­tak­se. Kui üle­tun­nitöös ning sel­le hüvi­ta­mis­vii­sis lep­pe­le ei jõuta, on töö­ta­jal õigus üle­tun­nitööst keel­du­da.

•• Olen lapsehoolduspuhkusel, mis lõpeb 6. juulil. Töötasin kaubandusettevõtte osakonnas, mis eelmisel aastal kaotati ja töötajad koondati. Kuidas peaks tööandja minuga käituma? Kas samuti koondama või uut kohta pakkuma? Kui tööandja otsustab mu koondada, siis millal peab ta sellest teatama, kas enne mu naasmist või siis, kui olen lapsehoolduspuhkuse lõpetanud? Kui ta pakub teist kohta ja ma keeldun, mis saab edasi? Kas teise koha pakkumine tuleb teha kirjalikult ja kas pean ka kirjalikult vastama? Mis ajaks peab olema koondamistasu makstud?

Küsi­jat ei saa­nud osa­kon­na lik­vi­dee­ri­mi­sel koon­da­da, ku­na tal oli al­la kol­meaas­ta­ne laps ja ta ka­su­tas lap­se­hool­dus­puh­kust. Pä­rast 6. juu­lit on võima­lik ka te­ma koon­da­mi­ne. Koon­da­mis­tea­te võib tö­öand­ja an­da ka lap­se­hool­dus­puh­ku­se ajal. Kui tea­de an­tak­se en­ne 1. juu­lit, mil jõus­tub uus töö­le­pin­gu­sea­dus, tu­leb koon­da­mi­ne viia lõpu­le va­na sea­du­se alu­sel. Sel ju­hul peab tööand­ja koon­da­mi­sest kir­ja­li­kult et­te tea­ta­ma ole­ne­valt pi­de­vast töös­taažist te­ma juu­res 2–4 kuud ning maks­ma hüvi­tust 2–4 kuu kesk­mi­se pal­ga ula­tu­ses.

An­tak­se aga koon­da­mis­tea­de ehk ülesütle­mi­sa­val­dus pä­rast 1. juu­lit, toi­mub koon­da­mi­ne uue sea­du­se jär­gi. Siis tu­leb tö­öand­jal an­da ülesütle­mi­sa­val­dus kir­ja­lik­ku taa­se­si­ta­mist võimal­da­vas vor­mis (näi­teks e-pos­ti­ga) töös­taaÏist sõltu­valt 15–90 ka­lend­rip­äe­va et­te ning staaÏist ole­ne­ma­ta maks­ta hüvi­tist ühe kuu kesk­mi­se töö­ta­su ula­tu­ses. Nii va­na kui ka uue sea­du­se jär­gi peab tö­öand­ja võima­lu­se kor­ral pak­ku­ma teist tööd. Kui töö­ta­ja sel­le­ga nõus ei ole, tu­leb ta koon­da­da.

Lõppar­ve, sh koon­da­mishüvi­ti­sed, tu­leb töö­le­pin­gu lõppe­mi­sel ko­he väl­ja maks­ta nii keh­ti­va kui ka tu­le­va­se sea­du­se alu­sel.

•• Kas 1. juulist aegub ka kasutamata puhkuse nõue nelja aasta eest ja jääb nõue ühe aasta eest?

Üheaas­tast ae­gu­mist ko­hal­da­tak­se nen­de­le puh­kus­te­le, mil­le väl­ja­tee­ni­mi­se aeg (tö­öaas­ta) al­gab tä­na­vu tei­sel poo­laas­tal. Kõik va­ra­se­mad ae­gu­ma­ta puh­ku­sed tu­leb ära ka­su­ta­da nel­ja aas­ta jook­sul, ar­va­tes uue töö­le­pin­gu sea­du­se jõus­tu­mi­sest, s.t hil­je­malt 30. juu­niks 2013.

•• Uus töölepinguseadus (TLS) ei reguleeri palgata puhkuse andmist. Varem kehtis nõue, et palgata puhkus, mis ületas kolme kuud, kanti tööraamatusse. Kuidas toimida nüüd ja kas pikem palgata puhkus mõjutab ka tööstaaÏi arvestust pensionile minnes?

Uus TLS ei kee­la pool­te kok­ku­lep­pel ta­sus­ta­ma­ta ehk pal­ga­ta puh­ku­se and­mist. § 68 lg 2 ko­ha­selt ei ar­va­ta se­da ae­ga põhi­puh­ku­se õigust and­va aja hul­ka.

Pi­de­va töös­taaÏi hul­ka ar­va­tak­se pal­ga­ta puh­ku­se aeg nii va­na kui ka uue sea­du­se jär­gi. Pen­sio­ni­le jää­mi­sel ar­ves­ta­tak­se ala­tes 1. jaa­nua­rist 1999 mit­te enam töös­taaži, vaid pen­sio­ni­kind­lus­tuss­taaži. Pikk pal­ga­ta puh­kus vä­hen­dab kind­las­ti tu­le­va­se pen­sio­ni suu­rust, sest sot­siaal­mak­su, mil­le jär­gi pen­sio­ni ar­vu­ta­tak­se, lae­kub vä­hem.

Töö­raa­ma­tus­se edas­pi­di enam ta­sus­ta­ma­ta puh­ku­se ae­ga ei kan­ta. Neid do­ku­men­te pee­tak­se tö­öand­ja juu­res veel ku­ni prae­gu­se töö­suh­te lõpe­ta­mi­se­ni, seejä­rel tu­leb töö­ta­jal hoi­da neid oma käes al­les või va­ja­du­sel esi­ta­da pen­sio­nia­me­ti­le.

•• Meie kollektiivlepinguga asutuses tahetakse vähendada töötajate kuupalka 10%. Kui aga üks töötaja sellega ei nõustu, kas siis kaasneb koondamine? Kas puhkuse ajal üldse saab töötajalt küsida nõusolekut palga vähendamise kohta? Aga koondamisteadet anda?

Puh­ku­se, v.a osa­li­selt ta­sus­ta­ta­va puh­ku­se ajal võib an­da koon­da­mis­tea­te ja nõuso­le­kut töö­le­pin­gu tin­gi­mu­se, sh pal­ga­tin­gi­mu­se muut­mi­seks võib ka igal ajal küsi­da. Kol­lek­tiiv­le­pin­gu­ga kel­le­gi töö­le­pin­gu­tin­gi­mu­si keh­ve­maks muu­ta ei saa. Koon­da­mi­se eel­du­seks on töö lõppe­mi­ne. Pal­ga vä­hen­da­mi­sest keel­du­mi­ne võib, kuid ei pruu­gi koon­da­mist kaa­sa tuua.

•• Käisin komandeeringus. Iga päeva eest sain 500 krooni nn söögiraha. Palgapäeval selgus, et kõik see võeti mu palgast maha. Kas tõesti võib tööandja komandeeringu päevaraha hiljem palgast maha arvestada?

Ei või. Lä­he­tu­se päe­va­ra­ha ei ole palk, min­git ta­saar­ve­tust te­ha ei saa. Küsi­jal on õigus oma saa­ma­ta pal­gao­sa nõuda töö­vaid­lus­ko­mis­jo­ni või koh­tu kau­du.

•• Missuguse seadusesätte alusel saab riigiteenistuja palka vähendada ja kui tihti? Kas see on seadustega kooskõlas, kui iga eelarvekärpe korral riigiteenistuja palk kohe väheneb mingi protsendi võrra? Kas töövõtjal pole õigust stabiilsele töötasule, kui ta omalt poolt täidab tööülesandeid eelarvekärbetele vaatamata kogu aeg sada protsenti?

Rii­gi­tee­nis­tu­ja ei ole „töövõtja”, ta ei saa oma pal­ga üle kau­bel­da. Te­ma palk koos­neb ava­li­ku tee­nis­tu­se sea­du­se ko­ha­selt ame­ti­pal­gast (pal­gamää­rast) ning li­sa­ta­su­dest, mis keh­tes­ta­tak­se va­ba­rii­gi va­lit­su­se mää­ru­se­ga. Prae­gu keh­tib rii­gi­tee­nis­tu­ja­te töö­ta­sus­ta­mi­se 30. det­semb­ri 2008. a mää­rus nr 182. Sel­les näi­da­tust väik­se­ma pal­gaast­mes­ti­ku­le vas­ta­va kuu­pal­gamää­ra maks­mi­ne oleks eba­sea­dus­lik. Va­lit­sus võib edas­pi­di keh­tes­ta­da väik­se­mad kuu­pal­gamää­rad, sel­leks on tal sea­dus­lik õigus.

Loo­mu­li­kult oleks hea saa­da sta­biil­selt kõrge­mat töö­ta­su, kuid kui rii­gil ra­ha ei ole, tu­leb pa­ra­ta­ma­tult lep­pi­da ka ma­da­la­ma pal­ga­ga.

•• Kaotasin tööraamatu. Praeguseks olen oma tööalase ajaloo taastanud, kogudes kokku tõendid kõikidest eelnevatest töökohtadest ja linnaarhiivist. Saan aru, et uue tööraamatu väljastab mulle praegune tööandja. Kuidas aga käituda tõenditega? Kas nende alusel tehakse kanded uude tööraamatusse? Või jäävad need siis lihtsalt tõenditena seisma, tõestamaks tulevikus tööstaaži?

Töö­raa­mat ei ole enam olu­li­ne do­ku­ment nei­le, kes alus­ta­sid töö­ta­mist pä­rast 1. jaa­nua­rit 1999, mil ha­ka­ti ar­ves­ta­ma pen­sio­ni­kind­lus­tuss­taaÏi. Eran­diks jäid töö­ta­jad, kes töö­ta­sid töö­del või tin­gi­mus­tes, mis an­na­vad õigu­se soo­dus­pen­sio­ni­le või pen­sionõigus­li­ku staaÏi soo­dus­ta­tud kor­ras.

Uus töö­le­pin­gu­sea­dus (1. juu­list – toim) ei nõua enam töö­le asu­mi­sel töö­raa­ma­tu esi­ta­mist ning uu­si töö­raa­ma­tuid väl­ja ei an­ta. Se­ni tö­öand­ja käes ol­nud töö­raa­ma­tut pee­tak­se ku­ni töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­se­ni, siis an­tak­se see töö­ta­ja­le ta­ga­si. See­ga ei ole küsi­jal va­ja taot­le­da en­da­le töö­raa­ma­tu dup­li­kaa­ti, mil­les­se töö­ta­tud ae­ga ta­gantjä­re­le sis­se kan­da, kuid kõik ko­gu­tud do­ku­men­did (töö­le­pin­gud, käsk­kir­jad, kor­ral­du­sed jne) tu­leb tin­gi­ma­ta al­les hoi­da, sest tu­le­vi­kus saab nen­de­ga tõen­da­da oma pen­sio­niõigus­lik­ku staaži.

Järgmised küsimused-vastused ilmuvad augustis

Üksikasjad

Avaldatud: 10 juuni 2009

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Mait Palts , Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist

Kuna juba põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja seda põhimõtet võib piirata ainult seadusega, peab isiku vara või varaliste õiguste piiramisel lähtuma vaid seadustest.

Jättes kõrvale tööandja ja töötaja vahelised suhted, on võlanõuete kinnipidamise või isiku vara arestimise õigused antud eelkõige kohtutäituritele. Üsna palju õiguseid on ka maksuhalduril, näiteks õigus nõuda pangakonto arestimist.

Palgast kinnipidamine või konto arestimine ei ole aga kindlasti niisama lihtne, kui algul tunduda võib. Seadus näeb selleks ette kindlad reeglid ja piirab ka summat, mida tohib võlgnikult kinni pidada või arestida. Selleks et leida maksimaalne summa, mida võib kinni pidada või arestida, on näiteks justiitsministeeriumi kodulehel vastavad valemid, mis aitavad seadust täita.

Eelkõige on need olulised tööandjale, kui ta on saanud kohtutäiturilt või maksuhaldurilt nõude pidada töötaja palgast kinni tolle võlg või mõni tasumata trahv.

Kui arvestada, et enamik töötasusid makstakse tänapäeval ülekandega töötaja pangakontole, peaks selline palgast kinnipidamine olema pigem äärmuslik lahendus. Samal ajal rakendatakse palgast kinnipidamist siiski praktikas üsna palju ning seetõttu on ka tööandjatel selle reegleid vaja arvestada. Kui töötajaid on palju, võib kinnipidamisega seostuv üsna töömahukaks kujuneda.

Väikese töötasu korral kõike arestida või kinni pidada ei tohigi. Töötasu ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Juhul kui isikul on ülalpeetavaid, suureneb mittearestitav summa veelgi. Maksukorralduse seaduse järgi ei nõuta sisse ega arestita näiteks ühe kuupalga alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta kuus. Seega kui võlgnikul on kaks ülalpeetavat perekonnaliiget, tuleb arvestada, et ühes kuus ei tohi arestida summat, mis on kolmest alampalgast väiksem. Täitemenetluses on süsteem veelgi keerulisem.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 juuni 2009

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

1. juu­list on tõbi­sel õigus saa­da töövõime­tushüvi­tist al­les nel­jan­dast päe­vast.

Paa­ri nä­da­la pä­rast saab hai­geksjää­mi­sest pal­ju­de jaoks õudu­su­nenä­gu, se­da nii ran­ge ee­lar­ve­ga töö­te­gi­ja­te kui ka igat sen­ti lu­ge­va tö­öand­ja jaoks. Kuid töö­ta­ja jaoks po­le küsi­mus üks­nes sis­se­tu­le­ku vä­he­ne­mi­ses. Väl­ja­vaa­de, et osa hai­gusp­äe­va­dest jääb nüüd tö­öand­ja kan­da, suu­ren­dab eba­kind­lust veel­gi.

„Võib ar­va­ta, kui­das edas­pi­di koon­da­mis­ni­me­kir­jad kok­ku pan­nak­se,” kir­jel­das anonüümsust pa­lu­nud pea­lin­na kau­ban­du­sa­su­tu­se töö­ta­ja vii­ma­se aja pea­mist kõneai­net kol­lee­gi­de seas. „Mis mõte on tö­öand­jal maks­ta ra­ha ini­me­se­le, kes tööl po­le, ja sa­mal ajal ot­si­da veel li­sa­ra­ha, et asen­da­ja­le maks­ta?”

Muudatusi teisigi

Keh­ti­ma hak­kav uus hai­gushüvi­tis­te maks­mi­se kord jä­tab hai­ges­tu­nu esi­me­sel kol­mel päe­val ra­ha­ta, 4.–8. hai­gusp­äe­va eest mak­sab tö­öand­ja 80 prot­sen­ti pal­gast. Ala­tes 9. päe­vast mak­sab hüvi­tist hai­ge­kas­sa. Uus on see­gi, et ala­tes 1. juu­list an­nab töö­le­pin­gu­sea­dus tö­öand­ja­le võima­lu­se töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­seks ka hai­gus­le­hel töö­ta­ja­ga, va­rem se­da te­ha ei toh­ti­nud.

Kui en­ne 1. juu­lit muu­da­tu­si ei tu­le, hüvi­tab hai­ge lap­se­ga ko­du­so­li­ja saa­ma­ta jää­nud sis­se­tu­le­ku sa­da prot­sen­ti hai­ge­kas­sa. Sa­mu­ti siis, kui töö­ter­vis­hoiuarst diag­noo­sib kut­se­hai­gu­se või on juh­tu­nud tööõnne­tus. Ehk­ki ra­han­dus­ko­mis­jon lükkas et­te­pa­ne­ku hai­gushüvi­ti­si veel­gi vä­hen­da­da hil­ju­ti ta­ga­si, po­le uued ar­vud su­gu­gi vä­lis­ta­tud, nen­ti­sid mit­med tee­ma­ga lä­he­dalt kok­ku puu­tu­vad amet­ni­kud. Vii­ma­se et­te­pa­ne­ku ko­ha­selt vä­he­ne­nuks tö­öand­ja maks­tav hai­gushüvi­tis 80 prot­sen­dilt 70-le ja hai­ge lap­se hool­da­ja hüvi­tis sa­jalt prot­sen­dilt 80-le.

Kui­das võib tö­öand­ja­te­le li­san­du­nud ra­ha­li­ne ko­hus­tus mõju­ta­da edas­pi­di töö­suh­teid ja töö­pa­nu­se hin­da­mist, ei soos­tu­nud üks­ki küsit­le­tud per­so­na­li­juh­ti­dest kom­men­tee­ri­ma.

Vähem raha

Mis muutub 1. juulist:

•• haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise või vigastuse 4. päevast (praegu alates 2. päevast);

•• 4.—8. päevani maksab haigus-hüvitist tööandja, seda 80% töötaja keskmisest töötasust;

•• alates 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa;

•• tööandja ei pea hüvitist maksma siis, kui töövabastuse põhjusteks on kutsehaigus, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel, kergemale tööle viimine ning haigestumine või vigastus raseduse ajal. Siis maksab haigushüvitist alates 2. päevast haigekassa.

Allikas: www.sm.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuni 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Möödunud nädalal toimunud töömessil pakkus turvafirma G4S kaupluste turvatöötajate kohti vaid noortele meestele, naised ja vanemad mehed saadeti pikema jututa minema.

Võrdse kohtlemise voliniku nõuniku Mari-Liis Sepperi hinnangul lõhnab selline toimimisviis diskrimineerimise järele.

G4Si personali arendusjuht Gerly Tuisk tunnistas, et kuigi varasemast on kaupluste turvatöötajate seas ka naisi ja vanemaid mehi, eelistab nende firma praegu palgata noori mehi. Samas märkis ta, et naistele on firmal pakkuda muid, väiksema riskiga kohti, näiteks sadamates, büroodes ja lennujaamas.

Põhjuseid, miks G4S kauplustes siiski noormehi eelistab, on mitu: esiteks rünnatakse poodide turvatöötajaid varasemast rohkem, teiseks karmistusid mullu nõuded turvatöötajate tervisele ja kolmandaks püüab firma nii parandada turvatöötaja kehva kuvandit. Mullu jaanuaris karmistunud nõudeid peavad juulist eranditeta järgima kõik turvafirmad.

Tuisu sõnul on turvamees paljude inimeste arvates kõver, haige ja vana mees ning sellisest mõtteviisist on vaja vabaneda. Ta lisas, et uued nõuded on kaasa toonud küll veidi pahameelt, kuid kaebusi pole tööotsijad firma vastu esitanud.

Sepper märkis, et seesuguste tööpakkumiste korral peaksid inimesed soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadustele viidates küsima tööandjalt selgitusi piirangute põhjuste kohta. Samuti võib pöörduda ka voliniku kantseleisse.

G4Sil oli eile pakkuda 30 vaba turvatöötaja kohta, 18 neist on kauplustes.

Karmid nõuded
• Enamik turvatöötajate tööpakkumistest on I grupi turvatöötajaile, kes tagab üritusel või valvepostil korda. Ta peab suutma töötada vaimse pinge ja ohu korral, taluma halba nähtavust ja sundasendeid.
• Tal ei tohi olla keha-, kõne- või meelepuuet; psüühikahäireid, raskekujulisi isiksuse- või käitumishäireid; klaustrofoobiat (suletud ruumi kartus), akrofoobiat (kõrgusekartus); teadvuse kaotuse hoogusid, tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid; I tüübi diabeeti ehk suhkurtõbe.

Siiri Erala