Üksikasjad

Avaldatud: 11 märts 2009

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Mait Palts,
kaubandus-tööstuskoja jurist

Juhul kui töötaja palk on kuus suurem kui alampalk, tuleb igal juhul sotsiaalmaksu arvestada palgalt.

Kui töötasu jääb aga alampalgast madalamaks, võib tekkida olukord, kus maksu tuleb arvestada siiski alampalgalt (4350 krooni). Eelkõige puudutab see osalise tööajaga töölepingu alusel töötavaid töötajaid.

Kuumäära pealt sotsiaalmaksu tasumine ei ole iseenesest midagi uut, kuid teema on aktuaalseks muutunud just seetõttu, et varem oli määr madalam ja alles sellest aastast tõusis sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär võrdseks palga alammääraga.

Sotsiaalmaksuseaduse järgi peab tööandja iga kuu maksma sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui 4350 kroonilt, mis teeb tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 1436 krooni kuus.

Samal ajal kehtivad ka erandid – tööandja ei pea sotsiaalmaksu kuumääralt tasuma nende puhul, kelle eest tasutakse maksu neile tegelikult makstud palgalt, isegi kui see on kuumäärast madalam. Eelkõige on erandid tehtud pensionäride, õppurite, väikeste laste emade jne suhtes, kes tihtipeale töötavadki osalise tööajaga. Erand kehtib ka töötajate suhtes, kellele on töölepinguseaduse § 68 alusel kehtestatud osaline tööaeg või kes on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele. Loomulikult on sotsiaalmaks väiksem ka siis, kui töötaja tervet kuud ei töötagi, näiteks on asunud tööle või lahkunud töölt sellel kuul, on ajutiselt töövõimetu või puhkusel.

FIE-de puhul üksainus reegel

Nagu mainitud, kehtib kuumäära pealt tasumise kohustus ainult töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuga, siis makstakse sotsiaalmaksu isikule alati tegelikult makstud tasult ning puudub kohustus maksta sotsiaalmaksu vähemalt alammääralt.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 märts 2009

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Iga teine koolilõpetaja mõtleb kutsekooli as­tu­misele, aga se­da tee­vad vähem kui pooled.

Iga teine abiturient ja põhikoolilõpetaja on mõelnud kutseõppeasutusse astumisele, ent suurem osa neist – 55 protsenti güm­naasiumilõpetajatest ning 65 protsenti 9. klassi õppuritest – soovib siiski jätkata kõrgkoolis või gümnaasiumis. Ka koolilõpetajate vanemad soovitavad enamasti oma lastel jätkata õpinguid gümnaasiumis ja ülikoolis, selgus veebruaris avaldatud kutsehariduse maine uuringust.

Vaid väike osa koolilõpetajate emadest-isadest (põhikool 9% ja gümnaasium 2%) on soovitanud oma järeltulijal minna edasi õppima kutsekooli. Ka noored ise kipuvad konkurentsivõime tagajaks pidama eelkõige ülikooliharidust. Uuringust selgus seegi, et mida teadlikum on inimene kutsehariduses toimuvast, seda kõrgemalt hindab ta kutseõppe mainet ja kutsekooli astuvat noort. Need, kes kuulevad kutsekoolis toimuvast valdavalt sõpradelt-tuttavatelt, ei hinda „kutsekanoort” kuigi kõrgelt. Ülekaalukalt on levinud arvamus, et kutseõppeasutusse astujad soovivad kiiresti alustada iseseisvat elu ning „kutsekasse“ minek on nen­de ainuke käegakatsutav edasiõppimisvõimalus.

Uuendustest ei teata

Tähelepanuväärne on, et kutseharidust hindavad teiste elanikkonna gruppidega võrreldes pea jagu kõrgemalt ettevõtjad ja juhid. Enamik küsitletuist usub, et kutseõppeasutuses saadud haridus pakub tulevikus eelkõige kindlat sissetulekut, püsivat töökohta ja võimalust töötada ükskõik millises riigis, sealt saadud ametioskused lubavad tööturul keskmisest paremini hakkama saada. Kriitilisemalt hinnatakse majutustingimusi ja koolide materiaalseid võimalusi.

Uuringu „Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine” viis SA Innove tellimusel läbi uuringufirma Saar Poll eelmise aasta sügisel.

Teatmik lõpetajale
Koolidesse jõudis veebruaris

•• teatmik „Abiks otsustajale. Kutseõppevõimalused 2009/2010”. Selle saab endale iga põhikooli lõpuklassis õppiv noor, lisaeksemplarid on mõeldud gümnaasiumiklassidele ja koolide raamatukogudele. Teat­miku elekt­rooniline versioon on üleval portaalis www.rajaleidja.ee/abiks-otsustajale, igaüks võib selle endale veebist alla laadida.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 märts 2009

• Palgaseadus
• Äripäev

Kadri Paas

Tallinna Kaubamaja kontserni juht Raul Puusepp astub täna töötajate ette, teatades neile palkade kärpimisest. Selleks, et töötajad vabatahtlikult Puusepa ettepanekuga nõustuksid, peaks ta koolitaja Mihkel Pärjamäe arvates igal juhul käituma solidaarselt ning endagi palka vähendama.

Raul Puusepp ei soovinud eile õhtul Äripäevale veel konkreetsetest palgakärpe numbritest kontserni piires kõnelda, sest peab just täna palgamuutustest töötajatele rääkima.

"Ma ei tahaks, et nad sellest lehest loevad," lausus ta.

Kolm nädalat tagasi ütles ta intervjuus Äripäevale, et inimesed on praegu nõus loobuma 20-30 protsendist oma sissetulekust.

Uudis tuleb teha teatavaks kõigile töötajatele ühel ajal

"Kindlasti peaks kõik töötajad korraga kokku kutsuma ja neile plaanist niimoodi kõnelema. Ühekaupa ei tasu katsetada. Sel juhul võivad kuulujutud ja põhjendamatud pinged tekkida," soovitas ASi Invicta nõukogu liige, koolitustreener Mihkel Pärjamäe.

Ta peab oluliseks, et palgakärbe puudutaks kõiki töötajaid. "Igal juhul peaks arvestama solidaarsuse printsiipi. Kui palku langetatakse kõigil näiteks 10 protsenti, siis kaotavad kõige enam juhid, kuid neil on ka võimalus headel aegadel kõige rohkem võita," lisas Pärjamäe.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4251/uud_uudidx_425109.html
(originaalartikli viitelt).

Üksikasjad

Avaldatud: 10 märts 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Alates veebruarist on Tallinna linnavalitsuse infosaali tööõigusalasele nõustajale võimalik küsimusi esitada ka e-kirja teel aadressil:

Juristid Reet Vare ja Jelena Trubatsheva võtavad abivajajaid endiselt igal argipäeval vastu ka linnavalitsuse infosaali ettevõtja infopunktis aadressil Vabaduse väljak 7. Küsimusi ootavad nõustajad just töövaldkonna kohta (töölepingu lõpetamine, saamata töötasu, koondamine jne), konsultatsioon on tasuta ja n-ö elava järjekorra alusel. Vajaduse korral suunatakse abivajajad edasi õigusteenuste büroosse, kus aidatakse vormistada kirjalikke dokumente.

Vaata ka: www.tallinn.ee