Artiklid
- Üksikasjad
Agnes Ojala
Ettevõtete personalijuhid peavad tööotsijais oluliseks soovi töötada just nende juures.
Ei ole lihtne tööle pääseda, kui sinuga pistab sama koha pärast rinda sadakond inimest. Mida tuleks tööotsijal ette võtta, et oma võimalusi konkurentsist tihedal tööturul parandada?
Enam jäävad silma CV-d, millele on lisatud motivatsioonikiri, tõi olulise plussina esile Prisma Peremarketite personalijuht Reet Ratas. Ratas rõhutas, et eriti praegu tuleb endale tööd otsides selgeks teha, kuhu kandideerida soovitakse ja millised on ootused töökohale. See kiirendab asjade käiku ja mõistmist, põhjendas ta.
Sama moodi kinnitasid motivatsiooni olulisust tööle kandideerimisel ka If Eesti Kindlustuse personalikonsultant Evelin Hülp, Baltika personalijuht Liina Kippasto ja Swedbanki värbamisspetsialist Getter Toome.
Osa kandidaatide haarab kinni kõigest, lootes, et keegi kuskil ikka pakkumise teeb. Meie tahame näha motivatsiooni konkreetse ametikoha suhtes, ütles Toome.
Halb mulje jääb Evelin Hülpi sõnul inimestest, kes ei ole teadvustanud, millisele ametikohale või kuhu firmasse nad täpselt kandideerivad, saates sooviavaldusi isegi vale ettevõtte nimele. Samuti tekitab Liina Kippasto hinnangul hämmingut, kui inimene ühe firma sees huupi eri ametikohtadele kandideerib. Soovitan CV ja motivatsioonikirja puhul tõesti vaeva näha ja veenduda, et kõik andmed on korrektselt, ausalt ja piisava põhjalikkusega esitatud. Suurepärase motivatsioonikirjaga on võimalik massist silma paista ja eristuda, märkis Kippasto.
Loevad iseloomuomadused
Reet Ratase sõnul ei ole tehnilised teadmised ja CV laitmatus kõige olulisemad kriteeriumid. Ärge jääge kinni tehnilistesse oskustesse! Otsitakse ju ikkagi inimest, kes sobib meeskonda, seetõttu tuleb läbi mõelda oma oskused ja väärtused, et selgelt väljendada, mida ma saan inimesena pakkuda, arvas ta.
Swedbankis pööratakse neile siiski enam tähelepanu. Getter Toome hinnangul on elulookirjeldused sageli poolikud või vigased, mistõttu inimene jäetakse juba esimeses voorus konkursilt kõrvale. Samuti ei hinnata adekvaatselt enda sobivust soovitud ametikohale ja kandideeritakse liiga raskele või vähe nõudvale tööle.
CV Keskuse ärijuhi Kadri Johansoni soovitus on konkursil osaleda siis, kui tööotsija oskused-teadmised vastavad nõuetele vähemalt 75 protsendi ulatuses.
Meie jaoks on oluline ikkagi töökogemus, lausus BLRT personalijuht Heinart Puhkim. Kui inimene on tulnud täiesti kõrvalt ega ole metallisektoris töötanud, ei taha see meile hästi sobida.
Küll määravad Puhkimi hinnangul paljuski iseloomuomadused, nimetades oluliste märksõnadena ettevõttega haakuvaid väärtushinnanguid ja austust töösse. Töösse ei saa suhtuda üleolevalt ja kui teise tähtsusjärgu asja.
Need omadused selguvad enamasti töövestlustel. Suurimaks vestlustel tehtud veaks pidasid personalijuhid puudulikke teadmisi ettevõtte kohta. Kui kandidaat ei suuda nimetada kas või üht meie brändidest, ei mõju see väga veenvana, selgitas Baltika personalijuht. Inimene peab ikka eeltööd tegema. Kui ma ise kuhugi kandideeriksin, siis mind küll huvitaks, mis firma see on, lisas ka Prisma esindaja.
Eesti Päevalehega vestelnud personalijuhtide sõnul on viimasel ajal töökonkursid mitu korda tihedamaks muutunud. On tavaline, et ühele kohale kandideerib sada või enam inimest.
Pane üles tööotsimise kuulutus!
Muutunud tööjõuturul tuleb kohaneda kõigil. Nii tuleb ka uut tööd otsides olla väga paindlik.
Igal juhul tuleb enda vastu hästi aus olla ja vajaduse korral oma nõudmistes järele anda, märkis Manpoweri tegevdirektor Heigo Kaldra. Nii heade kui ka halbade aegade kuldreegel on: töö leidmise soov peaks olema kindel ja selgelt väljendatud. Kui kandidaat kõhkleb, on lootus saada positiivset vastust väike.
CV Keskuse ärijuhi Kadri Johansoni peamine soovitus on olla aktiivne. Töö leidmiseks tuleks ära kasutada kõik võimalused, kuid huupi kandideerida ei tohi.
Johanson märkis, et tööotsija võiks endast märku anda ka tööotsimise kuulutusega, sest sageli ei soovi tööandjad pakkumist avaldada ja vaatavad ise sobiva töötaja järele ringi.
- Üksikasjad
Selleks, et majandussurutis inimesi täiesti vastu maad ei pressiks, alustab Postimees rubriigiga, kus otsime vastuseid majanduskriisiga seotud enamlevinud küsimustele, lükkame ümber eksiarvamusi ning julgustame lahenduste otsimisel.
Kas, kuidas ja kui palju saab tööandja töötaja palka vähendada?
Heidi Vilu
tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja:
Vastupidiselt üsna levinud arusaamale ei saa tööandja ühepoolselt kuidagi töötaja palka vähendada. Sellist võimalust pole kehtivas töölepingu seaduses ja seda ei luba ka 1. juulist kehtima hakkav uus seadus. Kui räägitakse võimalusest ametnike palku kärpida, siis ühepoolselt ei anna selleks praegu võimalust ka avaliku teenistuse seadus.
Kehtiva seaduse järgi ei ole ühepoolne palga vähendamine üldse kuidagi muudmoodi võimalik kui ainult kahepoolsel kokkuleppel. Töötaja poolt oleks mõistlik sel juhul kokku leppida nii see, mis ajast mis ajani väiksemat palka makstakse, kui ka see, kui palju vähem tööd peab ta tegema. Vastasel korral peab ta tööd tegema ikka sama palju ja väike palk võib nii jäädagi.
1. juulist kehtima hakkav töölepingu seadus on mõnevõrra paindlikum. Tööandja võib töötaja töötasu vähendada, kui majanduslikel põhjustel on vähem tööd. Samas lubab seadus sellist vähendamist kehtestada ainult kolmeks kuuks 12-kuulise perioodi jooksul ja sellest peab kaks nädalat ette teatama. Töötajal on õigus ka selle võrra vähem tööd teha. Kui töötaja pole töötasu vähendamisega nõus, võib ta töölepingu viiepäevase etteteatamisega üles öelda.
- Üksikasjad
Maksu- ja Tolliamet näeb inimeste maksukäitumise kujundamises omavalitsustel olulist rolli, nii on otsitud võimalusi koostööks erinevate kohalike omavalitustega. Edukas on koostöö Narva linnaga, ka Tallinnaga on koostööd tehtud ning täna sõlmiti MTA ja Tallinna Linnavalitsuse vahel ametlik koostöölepe.
Koostöökokkuleppe eesmärgiks on läbi infovahetuse ja avalikkuse teavitamise hoida ära maksualaseid õigusrikkumisi.
"Kohaliku omavalitsuse rolli õiguskuulekuse tagamisel on raske alahinnata, on ju omavalitsus maksumaksjale kõige lähemal olev võimustruktuur, kel on tugev autoriteet ja oluline võime mõjutada inimeste hoiakuid ja seetõttu on eriline heameel, et sõlmime täna koostööleppe Eesti suurima omavalitsusega" ütles allkirjastamisel MTA peadirektor Enriko Aav.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar tänas maksuhaldurit suurepärase algatuse eest ja avaldas tänu senise koostöö üle.
Sõlmitud koostöökokkuleppe üheks osaks on infovahetus, näiteks taksoregistri osas. Samuti on plaanis vahetada teavet turgude ja muude suuremate kauplemisekohtade suhtes, kus linn näeb võimalikku maksuriski.
Esimesena alustavad aga maksuhaldur ja Tallinna linn koostöös ulatuslikku ümbrikupalga vastast kampaaniat, mille sõnumiks on Ära nõustu ümbrikupalgaga.
MTA näeb raskes majandussituatsioonis riski, et ettevõtjad võivad püsimajäämise nimel hakata kasutama ka ebaausaid vahendeid ning soovib juhtida inimeste tähelepanu sellele, et legaalsest sissetulekust sõltuvad mitmed sotsiaalsed garantiid. Palgast sõltub vanemahüvitise suurus, samuti kindlustab aus tulu kõrgema pensioni ja puhkusetasud. Tervisekahjustuse, töövõimetuse või töötuks jäämise korral annab aus palk juurde majanduslikku kindlust. Samamoodi sõltub ametlikust palgast krediidivõimalus pankades. MTA paneb igale töötajale südamele üle kontrollida, kas tema maksud on korrektselt makstud, seda saab teha e-maksuametis.
Kampaania on suunatud ka tulevaste maksumaksjate hoiakute kujundamisele, nii on kavas loengud gümnaasiumi- ja põhikooli lõpuklasside õpilastele, kellest osa peagi tööturule satub.
Maksuhaldur loodab edaspidi teha sarnast kootööd teistegi Eesti omavalitsustega.
Lugupidamisega
Annely Erm
Maksu- ja Tolliamet
meediasuhete peaspetsialist
- Üksikasjad
Lauri Linnamäe
Töönädala lühendamine ei aitaks ilmselt kaasa tööhõive suurendamisele, kuid idee väärib siiski arutamist, kuna see võib kasvatada tootlikkust.
Nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Jaapanis on katsetatud tööaja lühendamist, et soodustada uute töökohtade loomist. Sama soovitas eile Postimehes ka Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna emeriitdotsent Lembit Kivistik.
Prantsusmaa, Saksamaa ning Jaapan on jõudnud järeldusele, et soovitud tulemust pole siiski saavutatud. Teadlane Giorgio Brunello, kes uuris töötundide vähendamist 1980. aastate Jaapanis, jõudis järeldusele, et see võib anda hoopis vastupidise efekti ja suurendada survet palgakulude kasvuks.
«Prantsusmaal seati eesmärgiks vähendada päevast tööaega, et anda rohkem aega isiklikuks eluks ja parandada tööhõivet,» meenutas tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis. «Juhtus aga see, et need tunnid lükati enamasti reedesesse päeva, et pikendada oma nädalavahetust. Tööhõivele see kasu ei toonud ja saadi soovitust hoopis erinev efekt.»
Asjata lootus
Kriis tõdes ka, et isegi kui Euroopas peaks tekkima üldine soov töötunde vähendada, ei tahaks keegi olla esimese sammu tegija. «Kui Eestis sunnitakse tööandjat kulusid suurendama, siis lähinaabritega oleme me ju endiselt konkurendid,» meenutas ta.
Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga arvas, et riigilt ja tööandjatelt säärane samm ilmselt toetust ei leiaks. «Vaevalt tööandja tahaks inimesi juurde palgata, nad pigem eelistaks, et sama töö teeks ära väiksem hulk inimesi,» nentis Taliga. «Kogemus töölepinguseaduse valmimiselt lubab arvata, et riik ei taha üldse mingist tööajanormist rääkida. Uuest töölepingust kaob selline mõiste üldse ära ning lihtsalt eeldatakse, et täistööaeg on 40 tundi nädalas.»
Kriis meenutas, et ka praegu on tööaja vähendamine tööandjate seas põhiline kokkuhoiukoht. «Tunnipalgad jäetakse samaks, aga vähendatakse vabriku lahtiolekuaega,» tõi ta näiteks. «Praegu on juba massiliselt inimesi sel moel vaba aega «nautimas».»
Elektroonikasõlmede tootja IPA omanik John Ross ütles, et vahetustega töötavale ettevõttele oleks lühendatud tööpäev meeltmööda.
«Kui kaks korda päevas toimub vahetuste vahetus, ei saa inimesed tegelikult kaheksat tundi töötada ja kokkuvõttes tuleb maksta rohkemate töötundide eest, kui tegelikult tehakse,» sõnas ta. «Ma pole sellele väga põhjalikult mõelnud, aga Suurbritanniast saadud kogemuse järgi tundub 38-tunnine töönädal loomulikum.»
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Eiki Nestor leidis, et tööaja lühendamist tasuks kaaluda mitmel põhjusel, ehkki vastukaja on tema sõnul ette teada.
«Vastukaja on: kuidas nii?! Rohkem on vaja tööd teha, siis saame ruttu rikkaks,» kirjeldas Nestor. «See on ilus tarkus, millega on iseenesest raske vaielda, kuid vaadata tuleks teiste riikide kogemust.»
Sotside fraktsioonijuhi kinnitusel on riikides, kus tööaja lühendamist on proovitud, suurimaks efektiks osutunud hoopis tootlikkuse kasv.
«Seepärast olen seda ideed pakkunud ka ajal, kui majandus veel hooga edasi läks,» sõnas Nestor. «Vaatamata meie ettevõtjasõbralikule maksukeskkonnale investeeriti Eestisse ikka peamiselt odava tööjõu tõttu ja tootlikkusele keegi eriti rõhku ei pannud. Ikka juhtus nii, et teeniti mingis valdkonnas raha ja siis pandi see lõpuks kinnisvarasse, selle asemel et oma sektorit arendada.»
Nestor meenutas, et Saksamaal tööaja lühendamine loodetud tulemust tööhõive kasvu ei andnud, küll aga muutus inimeste tööaeg intensiivsemaks, kuna ettevõtjail tekkis huvi investeerida tootlikumasse töösse. Ka Eestis ei pruugiks lühem tööaeg tema hinnangul töökohtade arvu kuigivõrd suurendada.
«Kui näiteks Rootsis eelistaks töötaja ületunnitöö või vaba aja vahel pigem vaba aega, siis Eestis on palgatase selline, et eelistataks pigem ületunnitööd,» sõnas Nestor.
Rohkem vaba aega
Kivistik tõi oma artiklis tööaja lühendamise põhjuseks vajaduse vähendada töötute hulka Eestis, kuid tema sõnul on ka oluline, et töötaval inimesel jääks rohkem vaba aega perekonna ja laste jaoks.
«Eestis aitaks see loodetavasti kaasa sündimuse tõusule ja eesti rahva püsimajäämisele,» kirjutas Kivistik. «Paljude silmis võib enam vaba aega olla omaette väärtus.»
Samas peab Eesti ilmselt lähiaastail üle võtma Euroopa Liidu tööaja direktiivi, mille järgi ei tohi töönädala keskmine pikkus aasta lõikes ületada 48 tundi.
Uuring tõi esile küsitavusi
Padova ülikooli majandusprofessori Giorgio Brunello uuring lühendatud tööaja mõjudest järeldas, et esmapilgul silmanähtav seos, nagu suurendaks tööaja lühendamine hõivet, on liiga lihtsustatud lähenemine.
Lühendamise tulemus on tema hinnangul raskesti ennustatav, kuna see sõltub väga paljudest erinevatest, konkreetset juhtumit puudutavatest üksikasjadest.
Laialt üldistades tooks tööaja lühendamine tema hinnangul kaasa eeskätt ületundide arvu kasvu ja võimalik, et ka hoopis hõive vähenemise.
- Üksikasjad
2009. aastast algavad kogumispensioni väljamaksed. Koos sellega algab ka kogumispensioni sissemaksete lõpetamine.
Raamatupidajate töö kergendamiseks ning maksude lihtsamaks arvestamiseks on kogumispensioni lõpetamine tehtud võimalikult sarnaseks kogumispensioni alustamisega: maksude lõpetamine hakkab toimuma samuti üks kord aastas, alates 1. jaanuarist.
* Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril ja lõpeb kohustatud isikule kuuluvate pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril.
See tähendab seda, et kui mõnel pensioniikka jõudnud töötajal algavad kogumispensioni väljamaksed aasta keskel, siis palgamakse arvestuses tuleb tema palgalt kuni 31. detsembrini tehtavatelt maksetelt ikka 2% II samba makset kinni pidada.
Millal oma töötajate palgaarvestusest 2% makse välja arvata, saab 2009. aastast kontrollida Pensionikeskusest isikukoodi lihtpäringuga aadressilt www.pensionikeskus.ee. Suurema hulga töötajate kontrollimiseks korraga saab ka edaspidi tellida masspäringu.
Taustast
Väga levinud arusaam on, et kui mõni vanem töötaja jõuab vanaduspensioniikka ning tema kohta ei pea enam arvestama näiteks töötuskindlustuse makset, võiks katkeda ka kogumispensioni maksete arvestamine. Tegelikkuses see aga nii ei ole ning kogumispensioni arvestamine toimub edasi ka vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajate puhul.
Otsuse korraldada maksete peatamine üks kord aastas tingis nii Maksu- ja Tolliameti kui ka Pensionikeskuse kogemus sissemaksete alustamise ajast, mil uus süsteem palju segadust tekitas ning väga paljudel juhtudel tehti palkade ümberarvestusi ning täideti uusi deklaratsioone. Kui maksete arvestus lõppeb kord aastas, on seda kergem kontrollida ning saab vanal aastal juba uueks aastaks ettevalmistusi teha.
NB! Kui arvestada seaduses olevaid reegleid, et
* väljamaksed algavad 2009. aastal ning
* makse tasumise kohustus lõpeb pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril,
siis esimesed maksete peatamised tulevad ette alles 2010. aasta jaanuarist.
Lehekülg 1394 / 1611
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee