Üksikasjad

Avaldatud: 25 veebruar 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Holger Roonemaa,
Kadri Ibrus

Tööandjate soov kärpida palgatöötaja garantiisid võib mullu esile kerkinud pinged taas välja tuua.

Selle aasta juulist kehtima hakkav töölepinguseadus näeb küll ette varasemast kõrgemad töötuskindlustusmakse määrad nii tööandjale kui ka töövõtjale, ent töötukassa arvutuste järgi ei aitaks see vältida töötukassa tühjaksjooksmist. Töötukassa juhatuse ettepanekule tõsta makse määrad veelgi kõrgemaks seisab enim vastu tööandjate keskliit, mille juht Tarmo Kriis teatas esmaspäeval, et pigem tuleks kahandada töötajate garantiisid. See tähendaks näiteks, et ära jäetaks hüvitised omal soovil töölt lahkujatele ja tõenäoliselt kahandataks ka koondamishüvitisi.

„Maksude [veelgi suurema] tõusu suhtes olen mina pigem eitaval seisukohal, sest töölepinguseadusega täna need juba tõusevad,” ütles Eesti Päevalehele värske sotsiaalminister Hanno Pevkur. „Võimalus on uuesti läbi vaadata riiklike garantiide süsteem, et kui suure protsendi palgast inimene töötuks jäädes saab,” rääkis Pevkur ning lisas, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis see protsent väga kõrge. Samal ajal märkis Pevkur, et oma ametliku arvamuse kujundab ta märtsi keskel, kui teema on ministeeriumis läbi vaieldud.

Pevkuri märgitud garantiide uuesti läbivaatamine tähendaks sisuliselt kogu uue töölepinguseaduse lahti harutamist veel enne, kui see on jõudnud kehtimagi hakata. Pevkur nentis, et valitsus ei ole selles suhtes veel ühisele seisukohale jõudnud ja teemaga hakkab tegelema spetsiaalne töögrupp, kuhu kuuluvad peale tema ka sotsiaaldemokraatidest Eiki Nestor ja IRL-ist Marko Pomerants.

Nestor kinnitas eile, et mitte mingil juhul ei tohi töölepinguseadust uuesti muutma hakata. „Minu eelistus on raudselt, et 1. juulist kehtima hakkavat töölepinguseadust ei muudetaks, sest selleni jõudmine oli üks väga suur ja raske kompromiss,” ütles Nestor. Kui avada töötutele osaks saavate hüvitiste kohta uuesti läbirääkimised, peaks Nestori sõnul taas läbi rääkima ka kõik sellega seostuva, näiteks koondamiste etteteatamisajad.

Marko Pomerants eile veel oma ettekujutust välja käia ei soovinud, öeldes, et töötukassa reservide kulumise teema on veel liiga värske.

Reserv 3,1 miljardit

Töötuskassa juhatuse esimees Meelis Paavel rääkis, et kui töötuskindlustusmakse ja ettenähtud hüvitised jätta samaks, nagu nad on praegu, siis on praeguse tempo järgi kassa reservid järgmise aasta lõpuks otsas. „Võimalused on uuesti läbi vaadata maksemäär, töölepinguseadusega kaasnevad kohustused või teha mõlemat,” lausus Paavel ja lisas, et mingit konfliktiohtu tema ei näe.

Paaveli kinnitusel on töötukassa juba teinud arvutused, kui palju aitaksid eri võimalused raha säästa, kuid avaldada ta neid veel ei soovinud.

Praegu on töötukassal reserve u 3,1 miljardi krooni jagu, prognooside järgi vähenevad need tänavu pooleteise miljardi võrra. Kui töötuskindlustusmakse ei muutu, kahaneksid reservid järgmisel aastal nulli. Juulist kehtima hakkava töölepinguseaduse järgi tõuseks palgatöötaja jaoks maks 0,6%-lt 1%-ni, ent töötukassa juhatuse ettepanek on tõsta töötaja panus juulist 2%-ni. Tööandja osakaal tõuseks 0,3%-lt 1%-ni.

Kommentaar
Lauri Leppik,
Tallinna ülikooli sotsiaalpoliitika professor

Töötukassa käivitamise esimesel aastal (2002) koguti vaid makseid ja nii pandi reservile seeme. Minimaalseks reservi suuruseks peeti toona ühe aasta väljamaksete summat. See tähendas, et töötukassa saaks oma kohustusi katta maksemäära aasta keskel tõstmata, kui ka tööpuudus peaks aasta jooksul kahekordistuma. Aastatel 2002–2008 reserv pidevalt kasvas, sest tööpuudus langes. 2008. aastal olid töötukassa kulud töötute kindlustushüvitistele 228 miljonit krooni, koondamis- ja tööandja maksejõuetuse hüvitistele 143 miljonit krooni. Reservide maht oli aasta lõpu seisuga kasvanud 3,1 miljardi kroonini. Seega oli töötukassa kriisiks hästi valmistunud. Kui tööpuudus oleks aasta jooksul kasvanud ka neljakordseks, oleks töötukassa reservidest piisanud kohustuste täitmiseks veel umbes kaheks aastaks.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 veebruar 2009

• Eesti Päevaleht

Kas päevase osakonna tudengil, kes käib ühtlasi täiskohaga tööl, on õigus saada töötuskindlustushüvitist? Kindlustusmakse läheb tema palgast maha nagu teistelgi töötajatel.

Vastab Erik Aas,
Eesti töötukassa juhatuse liige

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lg 5 p 6 kohaselt ei võeta töötuna arvele inimest, kes õpib õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes. Kuid kui täiskoormusega õppija on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega (töötamine töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, töötamine avalikus teenistuses vms), saab ta ennast töötuna arvele võtta ja ka töötuskindlustushüvitist taotleda. Viimati öeldut mõistagi juhul, kui ta vastab ka teistele töötuskindlustushüvitise saamiseks sätestatud tingimustele (vt: www.tootukassa.ee).

Selgituseks olgu öeldud, et ülikooliseaduse § 22 lg 1 kohaselt võib ülikoolis toimuda täiskoormusega õpe, osakoormusega õpe või eksterniõpe. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 6 lg 1 kohaselt toimub koolis õppetegevus päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis. Seega pole seaduse järgi ülikoolis enam päevast õpet, on kas täis-, osakoormusega või eksterniõpe.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 veebruar 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Agne Narusk

Tö­öi­ni­mes­te­le mõel­dud kur­sus­te­le ei pää­se töö­tu ka siis, kui seal on va­bu koh­ti.

Tö­öa­la­ses ümber- või täien­dusõppes keh­tib ran­ge töö­jao­tus: töö­tuid koo­li­tab töö­tu­ru-amet, töö­ta­jad saa­vad kur­sus­tel osa­le­da ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi kau­du. Ja võima­lu­si tö­öi­ni­mes­te­le ja­gub: ta­su­ta koo­li­tust pa­kub kok­ku 37 kut­se-õppea­su­tust ja ra­ken­duskõrg­koo­li ning 48 va­ba­ha­ri­dus­lik­ku koo­li­tus­kes­kust üle Ees­ti. Töö­tu­na ar­vel oli­ja ees on need uk­sed lu­kus ise­gi siis, kui kur­sus­tel on va­bu koh­ti.

„Ko­hu­ta­valt halb tun­ne on töö­tu­le öel­da, et kah­juks ei saa te väl­ja­va­li­tud kur­su­se­le õppi­ma tul­la, sest te ei käi tööl,” võtab ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mi (HTM) täis­kas­va­nu­ha­ri­du­se ta­li­tu­se ju­ha­ta­ja Ter­je Hai­dak kok­ku nen­de­ni jõud­nud kut­seõppe-a­su­tus­te juh­ti­de mu­re. Tu­leb et­te, et töö­tu võtab end ar­velt ma­ha sel­leks, et min­na HTM-i kau­du lei­tud so­bi­va­le koo­li­tu­se­le. Ja kui koon­da­mis­tea­de käes, ot­si­tak­se ki­bekäh­ku väl­ja so­bi­lik kur­sus, et jõuaks end veel tö­öini­me­se­na sin­na möl­li­da. Kui veab, sest va­bad ko­had kao­vad mi­nu­ti­te­ga ning taht­jaid on mi­tu kor­da roh­kem.

Viis, kui­das kaks asu­tust õpi­hi­mu­lis­te jaoks koo­li­tus­kur­su­si han­gi­vad, on sa­mu­ti eri­nev. HTM teeb õppea­su­tus­te­le ja koo­li­tus­kes­kus­te­le riik­li­ku tel­li­mu­se, töö­tu­rua­met (TTA) on ko­hus­ta­tud iga koo­li­tus­kur­su­se jaoks väl­ja kuu­lu­ta­ma rii­gi­han­ke. Sel­leks tu­leb es­malt kok­ku saa­da min­gi arv osa­le­jaid, eda­si järg­neb kuid kes­tev han­kep­rot­se­duur. Kui koo­li­tust os­te­tak­se erand­kor­ras vaid ühe­le töö­tu­le, tu­leb võtta pak­ku­mi­sed mit­melt koo­li­ta­jalt. Ka see on aja­ma­hu­kas, kuid siis­ki kii­rem ja vä­hem bürok­raat­lik kui rii­gi­han­ge.

Töö­tu­rua­me­ti pea­di­rek­to­ri Tii­na Or­mis­so­ni sõnul po­le sel­li­ne süsteem prae­gu­ses olu­kor­ras kind­las­ti mõist­lik, kuid amet se­da muu­ta ei saa. „Mõis­ta­gi võiks tea­tud koo­li­tus­te­le ol­la riik­lik tel­li­mus, na­gu on HTM-il,” nen­tis ta. „See aga nõuab muu­da­tu­si sea­du­ses.” Se­ni, ku­ni va­ja­li­kke muu­da­tu­si po­le, tu­leb TTA-l piin­li­ku täp­su­se­ga jär­gi­da rii­gi­han­ke prot­se­duu­re ning mää­rust st­ruk­tuu­ri­toe­tus­te väl­ja­maks­mi­se kor­ra koh­ta. Kar­mid nõuded pe­le­ta­vad ee­ma­le ka koo­li­ta­jaid: pal­ju liht­sam on vas­ta­ta tei­se mi­nis­tee­riu­mi riik­li­ku­le tel­li­mu­se­le kui jän­na­ta töö­tu­te ümberõppe­ga.

Ministeerium pole päri

„V­äi­de, et koo­li­tus­te tel­li­mi­ne rii­gi­han­ke kor­ras on äär­mi­selt ma­hu­kas ja ae­ganõudev, ei pea pai­ka,” vas­tas sotsiaalministeeriumi töö­tu­ru osa­kond kol­lek­tiiv­selt küsi­mu­se­le, kas po­leks mõtte­kas prae­gus­tes olu­des muu­ta töö­tu­te­le mõel­dud koo­li­tus­te tel­li­mist kii­re­maks ja liht­sa­maks. „Töö­tu­ru­koo­li­tu­se tel­li­mi­ne eri­neb n-ö klas­si­ka­li­sest ava­tud han­ke­me­net­lu­sest ning an­nab han­ki­ja­le olu­li­selt va­ba­mad käed. Tea­tud juh­tu­del võib tões­ti ol­la, et le­pin­gu­part­ne­ri leid­mi­ne on ve­ni­nud. Prot­se­duu­ri pik­kus sõltub tih­ti koo­li­tu­se lii­gist ning võima­li­ke pak­ku­ja­te ar­vust.” Mi­nis­tee­riu­mi kin­ni­tu­sel saab TTA ma­hu­ka­maid koo­li­tu­si tel­li­da ka siis, kui koo­li­tusg­rupp veel koos ei ole. „Koo­li­tu­si on tel­li­tud ka et­te ning le­pin­gud sõlmi­tud tea­tud juh­tu­del ku­ni 2009. aas­ta lõpu­ni,” selgitas töö­tu­ru osa­kon­d.

Rahaline toetus õppijale
Tööturukoolitusel osalemise toetused

•• Stipendiumi on õigus saada töötul, kes osaleb vähemalt

40 tundi kestval tööturukoolitusel. Ühe osaletud tunni eest saab stipendiumi 3 krooni ja 75 senti.

•• Sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär on 1200 krooni kuus. Ühes kuus hüvitatakse nii sõidu- kui ka majutuskulusid, ühe päeva eest hüvitatakse kas sõidu- või majutuskulud.

Allikas: www.tta.ee

Ka tööotsijad on nüüdsest oodatud

•• Sellest kuust saavad seni vaid töötavatele inimestele mõeldud kutseõppeasutuste täienduskoolitustel osaleda ka tööotsijad ja eri põhjustel töölt eemal viibijad, nagu lastega kodus olevad emad, pensionärid jt, edastas eelmisel nädalal haridus- ja teadusministeerium uudise esimese nn piiriülese ettevõtmise kohta. Töö-otsijana mõeldakse siin siiski endiselt meest-naist, kes pole töötuna tööturuametis arvel.

HTM-i projektijuht Inna Laanmets paneb inimestele südamele, et õppimisvõimalusi tuleb uurima hakata aegsasti. Teave kõikide koolituste kohta on ministeeriumi kodulehel. Koolitustele saab registreeruda kutsekoolides, neist paljudes ka elektrooniliselt. Teise poolaasta kursuste nimekiri pannakse internetti üles juuni lõpuks, nii mõneski kutsekoolis algavad need juba augustis.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 veebruar 2009

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Töötaja tahab minna õppepuhkusele (tasemekoolitus) ja kirjutas avalduse viieks kalendripäevaks (E–R). Tööandja aga tahab, et ta kirjutaks avalduse seitsmeks õppepuhkuse päevaks. Koolist anti tõend, mis kinnitab, et sessioon kestab ühe nädala. Töötaja aga vastab, et laupäev ja pühapäev on niikuinii tema ametlikud puhkepäevad. Kas tööandjal on õigus nõuda, et õppepuhkuse avaldus oleks kirjutatud just seitsmeks kalendripäevaks?

Täis­kas­va­nu­te koo­li­tu­se sea­du­se § 8 lg 3 jär­gi an­tak­se ta­se­me­koo­li­tu­ses osa­le­mi­seks õppe­puh­kust töö­ta­ja soo­vil õppe­ses­sioo­ni­deks. Ses­sioo­ni aja mää­rab koo­li­tu­sasu­tus ja näi­tab sel­le ära oma tea­ti­ses. Õp­pe­puh­ku­se kes­tu­se ar­vu­ta­mi­ne toi­mub puh­ku­se­sea­du­ses sä­tes­ta­tud kor­ras, s.t puh­kust an­tak­se ka­lend­rip­äe­va­des. See­ga on tö­öand­jal õigus nõuda, et ka puh­kep­äe­vad ar­va­taks õppepuh­ku­se hul­ka.

•• Meie firma juurde loodi tütarettevõte, kuhu on plaanis üle viia kõik senised töötajad. Kas piisab sellest, kui lisame olemasolevatesse töölepingutesse tööandja uue nime, või peame siiski iga töötajaga sõlmima uue töölepingu?

Kah­juks ei sel­gu küsi­mu­sest, mis alu­sel töö­ta­jad tei­se­le fir­ma­le üle an­tak­se. Kui te­ge­mist on se­ni­se fir­ma ja­gu­ne­mi­se­ga või sel­le ma­jan­dusüksu­se ühelt isi­kult tei­se­le min­gil õigus­li­kul alu­sel üleand­mi­se­ga, siis lä­he­vad töö­le­pin­gud uue­le tö­öand­ja­le töö­le­pin­gu­sea­du­se § 6 alu­sel se­nis­te tin­gi­mus­te ko­ha­selt üle, muu­de­tak­se ai­nult tö­öand­ja ni­me. Uue le­pin­gu sõlmi­mi­seks põh-just ei ole. Sel­lel, et üks on ema­fir­ma ja tei­ne tütar­fir­ma, töö­su­he­tes täht­sust ei ole. Te­ge­mist on ka­he eri­ne­va ju­rii­di­li­se isi­ku­ga, s.t ka eri tö­öand­ja­te­ga.