Üksikasjad

Avaldatud: 18 veebruar 2009

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Eesti Maksumaksjate Liit

EML saatis täna sotsiaalministrile ettepaneku vähenda tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks kehtivat sotsiaalmaksu kuumäära eelmise aasta tasemele.

2008. aastal pidid tööandjad maksma iga töötaja ja ametniku eest sotsiaalmaksu vähemalt 2700 krooni suuruselt kuumääralt (sotsiaalmaks 891 krooni kuus). Selle aasta algusest tõusis kuumäär 4350 kroonile (sotsiaalmaks 1436 krooni kuus). Sama kuumäär kehtib ka füüsilisest isikust ettevõtjale.

Sotsiaalmaksu alampiiri tõus puudutab eriti valusalt osalise tööajaga töötajaid ning neid, kes töötavad korraga mitme tööandja juures. Tänu kõrgemale sotsiaalmaksule koondatakse need töökohad esimeses järjekorras. Teadaolevalt plaanivad paljud väiksema sissetulekuga füüsilisest isikust ettevõtjad oma tegevuse lõpetamist ja enda töötuna arvele võtmist, sest nad ei suuda enam maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu kuumäära tõstmine tekitab kindlasti ka survet ümbrikupalkade maksmisele ja illegaalsele ettevõtlusele või muudele maksudest kõrvalehoidumise viisidele.

EML on arvamusel, et sotsiaalmaksu kuumäära säilitamine eelmise aasta tasemel aitaks säilitada väikesepalgalisi töökohti. Sotsiaalmaksu väiksem laekumine kompenseeritakse sellega, et vähenevad riigi kulud töötuskindlustushüvitistele, sotsiaaltoetustele ja tasuta ravikindlustusele ning säilib maksumaksjate õiguskuulekus maksude tasumisel. EML loodab, et vastav seadusemuudatus algatatakse kiiresti.

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja "MaksuMaksja" ja maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2500 liikme.

Lisateave:
EML pressiesindaja Margit Berko, tel 626 4196,

Üksikasjad

Avaldatud: 18 veebruar 2009

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Agnes Ojala

Kärped jätkuvad, kuid palgalanguses tuleb endiselt vastastikku kokkuleppele jõuda.

Justiitsminister Rein Langi kava vähendada märtsist riigiteenistujate palku seitsme protsendi võrra ja anda uue töölepinguseaduse muudatusega juulist ühepoolselt sama õigus ka eraettevõtetele jäi valitsuse toetuseta.

„Mõistan justiitsministrit, ka valitsuskoalitsioonis on korduvalt üleval olnud küsimus, kas tegevus- ja palgakärbete jaoks on tarvis seadusi muuta. Oleme jõudnud ühisele seisukohale, et ühepoolselt ei saa Eesti riigis töölepingut ja palgatingimusi muuta,” ütles rahandusminister Ivari Padar.

Tema sõnul ei läheks kava kokku euroopalike tavadega, mida järgib uus töölepinguseadus. „Ei saa toetada seda, kui üks lepingu osapool võib ühepoolselt lepingu üles öelda,” märkis ta.

Kuna ministeeriumides ja allasutustes on kulusid juba oluliselt ja väga erinevas mahus kärbitud ning kokkuhoiukohti otsitakse veel, ei ole ministeeriumi hinnangul mõeldav ka riigiteenistujate palkade üheülbaline vähendamine.

Ka peaminister Andrus Ansip ütles eile rahvusringhäälingule, et erasektori ühepoolne palkade vähendamine ei ole õige. Ametnike palkadega on tema sõnul aga lugu teine. Neid on ajaloos ühepoolselt kärbitud ka varem, seda nii Eestis kui ka näiteks Soomes ja Saksamaal.

Oleks küsitav

Advokaadibüroo Aivar Pilv partneri vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi hinnangul oleks õiguslikult küsitav nii see, kui palgakärbete õigus antaks eraettevõtetele, kui ka see, kui ametnike palku vähendataks kohustuslikult.

Esimesena öeldu võib minna vastuollu põhiseaduse ja Eestis vastu võetud rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konventsioonidega. Siin sõltub õiguspärasus sellest, kuivõrd on palgakärbe põhjendatud avalike huvidega ja rahvamajanduse kui tervikuga. Teisena öeldu tooks päevakorrale diskrimineerimise teema.

Eesti Energia muudab struktuuri

•• Kuigi riigiettevõtetele ameti­asutustega sarnane kärpenõue ei laiene, peavad muutunud ma­jan­dusoludega kohanema ka nemad.

•• „Jagasime kontserni mullu neljaks tegevusvaldkonnaks. Sa­muti liideti selle aasta alguses osa ettevõtteid omavahel ja loodi nende baasil uusi,” rääkis Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann ettevõttes toimunud struktuurimuudatustest, mis jätkuvad ka sel aastal.

•• Eesti Energias on vähenenud nii personali- kui ka üldtegevus­kulud. Praegu rohkem koondada ei plaanita. Töötajate pal­kade üle käivad läbirääkimised.

•• Bachmann peab paremaks palgakärbet kui ini­meste koondamist või ette­võtete pankrotistumist.

Üksikasjad

Avaldatud: 18 veebruar 2009

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Valitsus eiras täna riigikogule esitatud eelnõus täielikult tööandjate seisukohti, leiab tööandjate keskliidu volikogu. Valitsuse usaldushääletusega reedel arutusele tulev riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu ei arvesta mingilgi määral tööandjate kompromissettepanekuid töötajate haiguspäevade hüvitamise kohta, mille sisulist arutamist valitsus eelnevalt lubas.

Kuigi peaminister Andrus Ansip kinnitas eelnõud riigikogule üle andes, et „valitsus hoidus kärpeplaani koostamisel nii otseste kui kaudsete maksude tõstmisest”, tõstab haiguspäevade hüvitamine neljandast kaheksanda haiguspäevani 80% määras tööjõukulusid 500 miljoni võrra.

Selle asemel, et lühinägelikult ettevõtjate maksukoormust suurendada, peaks valitsus keskenduma tööhõive hoidmisele ja selle kaudu ka eelarve defitsiidi vähendamisele. „Vajame poliitikat, mis väärtustab töö tegemist ja ausat maksumaksmist,“ ütles tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. „Uue poliitika osaks peaks olema terve meetmete pakett, mis seab eesmärgiks võitluse varimajandusega, paindlike töövormide kasutamise ja avaliku sektori kulutuste jätkuva vähendamise,“ lisas Kriis.

Lisainfo Tarmo Kriis (699 9310)

Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade 18. veebruar 2009

Üksikasjad

Avaldatud: 17 veebruar 2009

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kristi Leppik

Postimehe reporter Kristi Leppik jälgib hiljuti töökoha kaotanud 25-aastase paidelanna Egle Kuuse tööotsinguid. Ülemöödunud nädalal rääkis Kuuse sellest, miks ta töötuks jäi ning kuidas elu pärast seda läinud on. Eelmisel kolmapäeval käis Kuuse tööturuametis karjäärinõustaja juures.

Järjekord Paide tööturuameti ukse taga pole pikk, kõigest paar inimest. Ometi on õhkkond närviline. «Siin on järjekord ka!» käratab ukse taga istuv vanem naisterahvas Kuusele, kui too ukse vahelt sisse piilub.

«Nüüd on see sinisilm siit,» kutsub konsultant Margit Lugna parajasti kabinetti ühe 20ndates aastates noormehe. Mitte et noormehel silmaalune sinine oleks – Lugna kiidab tema silmavärvi.

Kabinetis kostab küsimus, et millal ükskord tööd saab. «Mis pakkumised need siin on?» pärib üks härra ahastavalt. «Te võite neile kõigile kandideerida, ainult lüpsjat te ju ei valinud,» vastab Lugna.

Kui Lugna uurib, kas keegi ukse taga istujatest on järjekorras juba mitmendat korda, vastab Kuuse: «Mina olen lausa kolmandat korda juba.»

Peaaegu näkkab

Hakatuseks tutvub Kuuse praegu pakutavate töökohtadega: baaridaam, lüpsja, keemik-laborant, elektrik... Kokku 11. Üks nendest – müügiesindaja amet – Kuusele peaaegu sobib.

«Ma ka vaatasin, et teie eelmisel korral täidetud testi järgi sobiks see amet teile kõige paremini,» räägib karjäärinõustaja Helgi Kredemann. Kuid lisab, et kuna tegu on silindrite, hammasrataste ja muu tehnika müügiga, pole see ehk päris Kuuse ala.

Kuuse käik tööturuametisse kujuneb ootuspäraseks. «Vaatame, kuidas tal vahepeal läinud on, ning uurime, milliseid teenuseid oleks tema arvates juurde vaja,» selgitab Lugna.

Karjäärinõustaja soovitab noorel naisel esmajärjekorras kool ära lõpetada ja sellega Kuuse praegu tegelebki. «Kas kooliskäimine tööotsinguid segab?» pärib Kredemann. Kuuse vastab selge sõnaga, et kindlasti mitte.

Lisaks kooli lõpetamisele soovitab nõustaja Kuusel ka mõni võõrkeelekoolitus läbi teha. «See nõuab rahalist väljaminekut, seda ma praegu ei saa lubada,» kahetseb Kuuse.

Küll aga on Kuuse huvitatud tööturuameti pakutavast koolitusest. «Teile saaksime pakkuda administratsiooni puudutavat koolitust,» seletab Kredemann. Kuuse noogutab: sellest on ta kindlasti huvitatud.

Nõustamine aitab

Koolitusele pääsemiseks tuleb Kuusel end registreerida. Kuna koolituse korraldamiseks peab tööturuamet välja kuulutama riigihanke, võib kursuse algus veidi viibida. «Aga ma helistan teile veel koolituse koha pealt,» lubab Kredemann, kellel on juba kiire, sest järgmine inimene ootab ukse taga oma nõusaamiskorda.

Jutuajamine karjäärinõustajaga on asjalik, Kredemann võtab oma tööülesandeid täie tõsidusega, nendib Kuuse. «Võib-olla ehk liiga tõsiselt, sest ta kordas ikka ja jälle üle asju, mida olin juba kuulnud.» Kuid naine kinnitab, et nõustamisest on kasu. Nüüd oskab ta ennast paremini analüüsida ja panna paika soovid, mida ta edaspidi täita püüab.

Kommentaar

Tiina Ormisson
tööturuameti peadirektor

Karjäärinõustamise eesmärk on aidata inimesel jõuda äratundmisele, mida ta soovib teha, mida saavutada, milline eriala talle sobib.

Kui vaatame noori inimesi, siis pahatihti on paljud neist õpingud pooleli jätnud. Kui rahaliselt vähegi võimalik, siis just praegu on õige aeg õpingud lõpetada. Seda karjäärinõustajad noortele ka kõige rohkem soovitavad. Kui kindel eriala omandatud, on kindlasti suuremad võimalused tööd leida.

Üldiselt on noorte osakaal tööotsimisel suurenenud, sest majandusõitsengu ajal jätsid nad kooli pooleli ja nende palgad olid ebaõiglaselt kõrged.

Mina vastaksin küsimusele, millal ükskord tööd saab, nii, et mida rohkem otsida ja mida rohkem selle leidmiseks ära teha, seda kiiremini tööd leiab.

Ahastuses inimene vajaks nõustamist. Inimene, kellel on suhtumine, et küll tööturuamet mulle töö leiab, tõenäoliselt tööd ei leiagi. Võime ta ju tööandja juurde vestlusele saata, ent tööandja saab aru, et see inimene ei ole pakutavaks tööks valmis. Julgust ja pealehakkamist peab olema.