Üksikasjad

Avaldatud: 23 veebruar 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Andrus Karnau

Kiirelt kasvav tööpuudus ja eelarvedefitsiit seab löögi alla mullu suure sõnasõja saatel vastu võetud töölepinguseaduse need punktid, mis lubavad senisest suuremaid hüvitisi töötuks jäänud inimestele.

Kuna tööandjate keskliit on vastu töötuskindlustuse maksu tõusule, aga töötukassa juhid leiavad, et seniste maksumääradega ootab kassat pankrot, siis ähvardavad löögi alla sattuda värske töölepinguseaduse sätted. Töötukassa juhtide hinnagul jääb kassa tänavu 1,5 miljardi krooniga miinusesse, see oleks pool kassa reservidest.

«Võib-olla töötukassa ei pea kõiki ülesandeid täitma, mida seadus temalt praegu nõuab,» ütles tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis Postimehele. «Näiteks on küsitav, kas töötukassa peab kindlustama vabatahtlikult töölt ära tulnud inimesele sissetuleku.»
Praegu omal soovil töölt lahkunu ei saa töötukassalt sentigi, 1. juulist kehtima hakkav uus töölepinguseadus aga kindlustab ka vabatahtlikult ametist lahkuvaile inimestele 40-protsendise hüvitise.

Kriisi arvates tuleks majanduskriisi tõttu üle vaadata kõik hüvitised, mida töötuks jäänutel on õigus saada.
«Nii viletsas majandusolukorras nagu praegu tuleb kõiki meetmeid ilma valehäbita kaaluda, sest olukord on kiiresti halvenenud ja eelnevad kokkulepped kaotavad oma mõtte,» ütles Kriis.

«Kindlaid ettepanekuid meil ei ole, me võtaks aega, et need sõnastada,» lausus Kriis hüvitiste võimalike kärbete kohta.

Ametiühingujuht Harri Taliga lausus, et kui uus töölepinguseadus ei sobi ettevõtjaile, tuleb vana seadus uuesti kasutusele võtta.
«Töötushüvitiste määra tõus on uues seaduses lahutamatult seotud koondamiste korra muutusega,» lausus Taliga. «Kui tööandjad tahavad, siis võime vana koondamiste korra juurde tagasi minna. Aga ma kahtlen selles, et nad tahavad.»

Taliga märkis, et Eesti töötuskaitse maksud on niigi euroliidu vähima lubatud taseme lähedal. Tööandjate panus sellesse peaks olema suurem, niigi on ebaõiglane, et tööandjate panus on kaks korda väiksem palgatööliste omast.

Töötukassa võimekus tasuda hüvitisi töötuks jäänud inimestele tuli üleöö teemaks eelmisel reedel, mil töötukassa juhtkond teavitas nõukogu liikmeid soovist tõsta maksumäärasid kolmekordseks. Vastasel korral ähvardab kassat rahatuks jäämine juba selle aasta lõpul, sest tööpuudus on kasvanud arvatust kiiremini.

Kuigi töötukassa lootis nõukogult heakskiitu sellele plaanile juba täna hommikul, siis nõukogu maksutõusu küsimuses kokkuleppele ei jõudnud.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 veebruar 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Jan Jõgis-Laats

Töötajate kindlustusmakse tõuseb 0,6 protsendilt kahe protsendini brutopalgast.

Täna kogunev töötukassa nõukogu kinnitab tõenäoliselt töötuskindlustusmakse määra planeeritud suurema tõusu alates

1. juulist, kuna aina halvenev majandusolukord ning kasvav töötute arv ähvardab vastasel juhul töötukassa reservid aasta-paariga olematuks muuta.

Praegu peavad töötajad maksma kindlustushüvitisena 0,6 protsenti oma brutopalgalt ning tööandja lisab sellele 0,3 protsenti. Novembris kinnitas valitsus tänavu 1. juulil jõustuvateks uuteks maksumääradeks vastavalt üks protsent töötajatelt ja 0,5 protsenti tööandjatelt.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tõdes eile Päevalehele, et tänavuseks planeeritud maksumäära tõusust muutunud oludes ei piisa. „Nõukogu peaks tegema valitsusele ettepaneku, et vahendeid ei jätku, ning juhatus teeb nõukogule ettepaneku tõsta maksemäärad maksimumini ehk vastavalt kahe ja ühe protsendini,” lausus ta.

Töötukassa nõukogu esimees, ametiühingujuht Harri Taliga nentis, et uue eelarve ja uute maksumäärade arutelu on osalt tingitud sellest, et tänavuse eelarve kinnitas töötukassa mullu novembris, lähtudes toonasest valitsuse majandusnägemusest. „Selge on, et nüüd on asjad veel keerulisemaks läinud,” rääkis Taliga. „Viimane töötukassa prognoos lähtub mustast stsenaariumist, kus võib-olla tuleb maksta hüvitist enam kui 40 000 inimesele. Seni on maksimum olnud 12 000 inimest aastas.”

Reservid võivad sulada

Kindlustusmakse tõusu põhjendas Meelis Paavel asjaoluga, et vastupidisel juhul võivad töötukassa aasta alguses 3,1 miljardi kroonini ulatunud reservid sootuks kokku sulada.

„Tänavu võib kuluda orienteeruvalt üle poole reservidest ja maksemäära tõstmise ettepanek ongi tehtud tulenevalt loogikast, et töötukassa ei tohi oma vahenditega minna miinusesse,” selgitas Paavel.

Seda, kas seadusega lubatud töötuskindlustuse maksimummäärasid peaks muutma, Paavel hinnata ei soovinud. „Juhatuse ülesanne on teha nõukogule ettepanekuid kehtiva seaduse piirides. See, kas vaadata poliitikaid ümber, on juba teiste inimeste pädevuses,” märkis ta.

Hüvitis kuni pool aastat

•• Töötukassa alustas tegevust 2002. aastal, kindlustushüvitisi hakati väljastama 2003. aastast. Algselt jagunes töötuskindlustusmaksu määr tööandja ja töötaja vahel suhtega 0,5% ja 1% brutopalgalt, 2006. aastal kinnitas valitsus maksumäärad vastavalt 0,3 ja 0,6 protsendile.

•• Hüvitist saab sunnitult töötuks jäänud inimene, kes on töötanud ja kindlustusmakset tasunud vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 jooksul. Eelmise aasta lõpus oli Eestis kindlustatuid 652 268.

•• Praeguses eelarves ootab töötukassa tänavu kindlustusmaksetena ja investeeringutuluna 1,102 miljardit krooni. Selle alusel eeldas töötukassa tänavuseks hüvitiste mahuks 713 miljonit, kollektiivse koondamise hüvitisteks 118 miljonit ning tööandja pankroti hüvitisteks 107 miljonit krooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 veebruar 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Andrus Karnau

Töötukassa nõukogu läks lõhki maksutõusu küsimuse pärast, selle teema arutamine jätkub aprillis.

Ühelt poolt oli esmaspäeva hommikul töötukassa nõukogu liikmete laual ettepanek tõsta töötukindlustumakse, sest kiirelt kasvav tööpuudus on kassa kulusid ettenägematult kasvatanud. Teisalt aga leidis osa töötukaasa nõukogu liikmeid, et üleöö uusi makse inimestele ja ettevõtetele panna pole sobilik.

Töötukassa nõukogus tööandjate keskliitu esindav Tarmo Kriis märkis, et nõukogu liikmed jäid eri seisukohtadele. Arutelu jätkub aprillis.
Kriis kinnitas, et tööandjad on igal juhul maksutõusu vastu.

«Järjekordne maksutõus on välistatud, kuni pole selge, kui palju avalik sektor ja töötukassa sealhulgas, kavatseb kokku hoida kulusid,» lausus Kriis. «Praeguse kriisi ajal minna tööjõukulude suurendamise teed on väga lühinägelik.»

Praegu läheb töötukassasse hüvitiste maksmiseks inimese palgast 0,6 ja tööandja maksab lisaks 0,3 protsenti ühe töötaja brutopalgast. Mullu sügisel kinnitas valitsus niigi juba maksutõusu. 1. juulist tõusevad maksumäärad vastavalt 1 ja 0,5 protsendini.

Töötukassa juhid soovisid, et nõukogu kinnitaks täna veel ühe maksutõusu ettepaneku ja sätestaks maksuks vastavalt 2 ja 1 protsenti.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 veebruar 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agnes Ojala

Töö kaotanul tasub uue ameti otsinguil kohe pöörduda ka tööturuameti poole.

Kuna koondamise tõttu kaotab Eestis igal kuul töö sadu inimesi, uuris Eesti Päevaleht, millisele abile võivad need inimesed loota, kuhu tuleks pöörduda ja mida tähele panna.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul algab protsess tööandjalt saadud kirjalikust koondamisteatisest. Selles peab olema kirjas viimane töötamise kuupäev ja märge, et tööleping lõpetatakse koondamise tõttu. Samuti peab töötajale põhjendama, miks kuulub koondatute hulka konkreetne inimene.

Kirjalikus teatises tuleb ka näidata, kas tööandjal on võimalik inimesele anda teist tööd ja mis on selle tingimused. Märgitud tähtaja jooksul saab koondatu otsustada, kas ta võtab pakutu vastu või loobub.

Kord muutub

Koondamisteatises võiks olla märgitud ka see, kui palju makstakse töötajale hüvitist. Inimene, kes on ettevõttes töötanud kuni viis aastat, saab kahe kuu keskmise palga, viis kuni kümme aastat töötanuile makstakse kolme kuu ja üle kümne aasta töötanuile nelja kuu keskmine palk. Samuti tuleb staaži järgi kaks, kolm või neli kuud koondamisest ette teatada. Seda kuni uue töölepinguseaduse jõustumiseni juulis.

Kui töö lõppeb nõutud täht­ajast varem, peab tööandja koondatule hüvitama töötasu ka nende kuude eest, mis on seaduses määratletud etteteatamisperioodina.

Uuele tööle ei saa inimene asuda enne, kui varasem tööleping on lõppenud.

„Tööandjad kipuvad töötajatele tegema ettepanekuid, et maksavad lõpparve välja osade kaupa. Eriti praeguses majandus­olukorras soovitan ma kõigil sellistest kokkulepetest hoiduda. Esiteks on see seadusega vastu­olus ja teiseks on risk, et neid summasid hiljem ei laeku,” hoiatas Siitam.

Kui kõik on korrektne, võib koondatu juba järgmisel päeval pöörduda tööturuameti poole. Ameti tööturuteenuste ja -toetuste osakonna juhataja Nele Labi sõnul ei peaks töö kaotanud otse töölt jooksujalu nende juurde tormama, kuid võiksid end vajaduse korral töötuna arvele võtta esimese kuu jooksul.

Töötuna arvele võt­tes läheb vaja isikut tõendavat dokumenti, tööraamatut, töö­andja tõendit viimase kolme kuu jooksul makstud tasude ja kinni peetud töötuskindlustusmaksetega ning dokument, kus on kirjas, miks teenistussuhe lõppeb.

Töötuks registreerimiseks läheb tööturuametis aega paar tundi, seejärel suunab amet töötuskindlustushüvitise avalduse töötukassasse, kus otsus hüvitise maksmise kohta tehakse kahe nädala jooksul. Töötuskindlustushüvitist hakatakse positiivse otsuse korral maksma kaheksandast päevast pärast avalduse esitamist, makse jõuab töötu kontole iga kuu 10. kuupäeval.

Esimesel sajal päeval makstakse hüvitist 50 protsenti varasemast palgast, olenevalt töö­staažist saab töötu seejärel kuni 260 päeva jooksul 40 protsenti varem teenitust. Hüvitist ei ole õigust saada neil, kes viimase kolme aasta jooksul on töötanud vähem kui 12 kuud. Nemad võivad taotleda töötutoetust, mille päevamäär on praegu 32,90 krooni.

Tööturuametist võib töötu abi saada ka töö otsimisel – koolituste ja näiteks stipendiumide kujul.

Aktiivsus vähendab probleeme

•• Sageli on koondamisteate saanuil vaja toime tulla jätkuvate rahaliste kohustustega. Probleemide vältimiseks tuleks ise aktiivne olla.

•• Swedbanki eluasemelaenu osakonna juhataja Eneli Veeremaa sõnul peaks panga ees võl­gu olev, koondamisteate saanud inimene kohe panga poole pöörduma, sest vajaduse korral saab olukorra lahendada maksepuhkuse, laenu tähtaja pikendamise või mitme pisema laenu üheks suureks laenuks koondamisega.

•• „Pangaga koostööd tehes jääb rikkumata ka kliendi makseajalugu,” arvas Veeremaa.

•• Ta lisas, et pank ei taha endale inimeste kortereid ja maju ning seepärast ei minda ka jõuga kellegi kodu niisama ära võtma.

•• Püsivamate probleemide puhul võiks Veeremaa hinnangul läbi mõelda võimalus, et võib-olla tuleb eluase vahetada väiksema ja odavama või lausa üüripinna vastu. Kõige olulisem aga on tema sõnul säilitada külma närvi ning vältida rutakaid ja probleemide hulka kasvatavaid otsuseid, näiteks võtta SMS-laene.