Üksikasjad

Avaldatud: 17 veebruar 2009

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Jan Jõgis-Laats

Palgakärpe eelnõu annab võimaluse vähendada kahenädalase etteteatamisajaga palku kuni 7 protsenti.

Justiitsministeeriumis valminud palgakärpe eelnõu seadustab kõigi riigisektori töötajate palkade seitsmeprotsendilise alandamise ning ühtlasi annab ettevõtetele võimaluse vähendada kahenädalase etteteatamisajaga samas ulatuses ka töötajate palku. Ametiühingujuht Harri Taliga soovitab sellise muudatuse heakskiitmisel valitsusel tagasi astuda, tööandjate keskliidu hinnangul kasutaks seda võimalust aga paljud firmad.

Nimelt avaneb tööandjal juhul, kui ettevõtte majanduslik olukord „halveneb oluliselt” ja kokkulepitud palga edasimaksmine oleks tööandjale „ebamõistlikult” koormav, õigus vähendada töötaja palka üks kord 12 kuu jooksul „mõistliku ulatuseni”. See mõistlik ulatus ei või siiski ületada seitset protsenti ja ühtlasi ei või alandatud palk jääda madalamaks valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Kui aga töötaja palgakärpega nõus pole, saab ta hüvitisena vaid ühe kuu palga ning ühtlasi ei saa ta täiendavalt töötuskindlustuse seaduses ette nähtud hüvitist.

Nii tööandjad kui ametiühingud kuulsid juba 6. veebruaril rahandusministeeriumile saadetud riigiteenistujate palkade maksmise ajutise korralduse seadusest alles täna. Ettevõtete huve esindava Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis tõdes muudatusest kuuldes, et arvatavasti kasutab seda võimalust kujunenud majandusolukorras paljud Eesti firmad.

Ametiühingujuht Harri Taliga omakorda nimetas ühepoolse palgakärpe võimalust ennekuulmatuks ja absurdseks. „Kindlasti pole me sellega nõus, kogu jutt oli uue töölepinguseaduse koostamisel ju sellest, et asjad räägitakse läbi ja pannakse paika ning enam ei muudeta,” sõnas Taliga.

Taliga sõnul arutab muudatust kindlasti ka homme hommikul kogunev ametiühingute keskliidu juhatus. „Kui valitsus sellise eelnõu heaks kiidab, peab ta viivitamatult tagasi astuma – see on ennekuulmatu katse taganeda kõige elementaarsematest kokkulepetest,” rääkis Taliga. „Midagi sellist ei ole ühes normaalses Euroopa riigis võimalik välja mõeldagi.”

Seletuskirja kohaselt oleks palku võimalik vähendada vaid juhul, kui töömahud on ajutiselt vähenenud. „Töömahu püsiva vähenemise korral on ainsaks õiguspäraseks võimaluseks töötaja koondamine,” kinnitab seletuskiri.

Justiitsminister Rein Lang põhjendab kavandatavat seadusemuudatust rahandusminister Ivari Padarile saadetud kaaskirjas asjaoluga, et kogu maailmas valitsev erakorraline olukord on toonud olukorra, kus tööjõukulusid peab saama ilma töötajate ulatusliku koondamisi kärpida. Kui riigisektori töötajate palkade vähendamise saab valitsus seadusega sätestada, siis kohalikke omavalitsusi ja erafirmasid selleks sundida ei saa. Küll aga sätestab Langi juhitud ministeeriumi koostatud eelnõu võimaluse omavalitsuse teenistujate palku samadel alustel vähendada.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 veebruar 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

•• Asutusse tuli õppur, kes soovis meie juures teha kohustuslikku õppepraktikat. Kas vastavat ametit pidav töötaja on kohustatud ilma mingisuguse eelneva juhendamiskoolituseta ja vastava lepingu ning tasuta teda endale „kaela võtma”? Kas tõesti on töötajal kohustus lisaks oma tööülesannete täitmisele ka praktikanti kantseldada?

Prak­ti­ka ju­hen­da­mi­ne võib ol­la li­satöö, mil­le eest pal­ga­sea­du­se § 12 ko­ha­selt maks­tak­se li­sa­ta­su pool­te kok­ku­lep­pe­ga kind­laksmää­ra­tud ula­tu­ses. See­ga tu­leks eel­ne­valt sõlmi­da tö­öand­ja­ga vas­tav le­pe. Täp­se­maid as­jao­lu­sid tead­ma­ta ei os­ka ma vas­ta­ta küsi­mu­se­le prak­ti­ka­ju­hen­da­ja eri­koo­li­tu­se ja vas­tu­tu­se koh­ta. Soo­vi­tan küsi­jal vaa­da­ta olu­kor­da vei­di tei­sest küljest – prak­ti­kan­di „kant­sel­da­da” and­mi­ne tä­hen­dab ju ka usal­dust ja tö­öos­kus­te kõrget hin­da­mist tööand­ja poolt. Se­da ei pruu­gi ilm­tin­gi­ma­ta tüütu li­sa­ko­hus­tu­se­na võtta.

•• Firma omanikering muutus ja muutus ka töökorraldus. Hiljuti pakkus uus tööandja mulle lepingut, mis erineb kehtivast: ametikoht ja tööaeg on teised, jooksma hakkaks uuesti katseaeg, palk aga on jäetud märkimata. Ma ei nõustunud ning soovisin töölepingu lõpetamist ning hüvitise maksmist TLS (töölepinguseaduse) § 82 alusel. Tööandja pakkus võimalust edasi töötada vana töölepingu alusel. Ehk siis: vana leping jäi kehtima, kuid töökoht ja –aeg on uus. Mis alustel on mul õigus kehtiv tööleping lõpetada?

Uue töö­le­pin­gu sõlmi­mi­seks ei ol­nud tö­öand­jal min­git alust, sel­leks ei an­na põhjust ei oma­ni­ke­rin­gi ega töö­kor­ral­du­se muut­mi­ne. Töö ümber­kor­ral­da­mi­ne lu­bab tö­öand­jal TLS § 64 jär­gi muu­ta ai­nult üht töö­le­pin­gu tin­gi­must – töö­reÏii­mi ehk töö al­gu­se ja lõpu kel­laae­ga. Pal­ga­tin­gi­mu­si muu­ta ei saa.

Töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne TLS § 82 alu­sel tö­öand­ja pool­se le­pin­gu­tin­gi­mus­te rik­ku­mi­se tõttu tul­eb kõne alla siis, kui tö­öand­ja on ühe­pool­selt si­su­li­selt muut­nud küsi­ja tööüle­san­deid ja ilm­selt ka ame­ti­koh­ta. Ol­gu­gi et le­pin­gus on muu­da­tu­sed te­ge­ma­ta. Kui aga küsi­ja jät­kas tööd uuel ame­ti­ko­hal ja täi­dab ju­ba uu­si tööüle­san­deid, on ta ilm­selt pa­ku­tu vas­tu võtnud. Sel ju­hul võib töö­le­pin­gu lõpe­ta­da omal soo­vil TLS § 79 alu­sel või, kui tö­öand­ja on sel­le­ga nõus, pool­te kok­ku­lep­pel TLS § 76 alu­sel.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 veebruar 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Kui töö­koht jääb uue ni­me­tu­se var­jus al­les, on koon­da­mi­ne eba­sea­dus­lik.

„Mind koon­da­ti, kuid ase­me­le võeti ko­he tei­ne ini­me­ne, kes teeb täp­selt sa­ma tööd, na­gu te­gin mi­na,” alus­tas oma lu­gu toi­me­tus­se he­lis­ta­nud kes­kea­li­ne nai­ne. Uue töö­ta­ja ame­ti­ni­me­tus on tei­ne, aga tööülesan­ded sa­mad, nen­tis kõrg­ha­ri­du­se­ga, nüüd ju­ba en­di­ne rah­vus­va­he­li­se fir­ma töö­ta­ja. Töö­le­pin­gu lõ-pe­ta­mist ta siis­ki ei vaid­lus­ta­nud, sest ei suu­daks eda­si töö­ta­da asu­tu­ses, kus koon­da­mi­ses nä­hak­se käepä­rast võima­lust ju­hi­le ebasümpaat­se­test töö­ta­ja­test lah­ti­saa­mi­seks.

Kallis vallandamine

1990. aas­ta­te lõpus le­vi­nud viis töö­ta­ja­te väl­ja­va­he­ta­mi­seks – koon­da­mi­ne – po­le ku­hu­gi ka­du­nud, kui­gi ma­jan­dus­ras­kus­te tõttu (loe: koon­da­mishüvi­ti­se suu­ru­se tõttu) tu­leb se­da et­te pal­ju har­vem. Nii lu­ba­vad jä­rel­da­da toi­me­tus­se tul­nud e-kir­jad ja te­le­fo­nikõned. Mi­da ütleb töö­sea­dus? Töö­ta­jat saab koon­da­da siis, kui te­ma tööüle­san­ded kas kao­vad või need jao­ta­tak­se ümber. Töö­koh­ta enam ei ole, tööd ini­me­se­le an­da ka enam po­le. Jä­re­li­kult tu­leb ta koon­da­da. Kui töö­koht jääb al­les ning ni­me­ta­tak­se liht­salt ümber, ei saa koon­da­mi­sest rää­ki­da.

He­lis­ta­jal ol­nuks õigus 30 päe­va jook­sul oma töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne tö­öins­pekt­sioo­nis vaid­lus­ta­da, nen­tis ame­tiühin­gu­te kesk­lii­du ju­rist Nel­li Loo­mets. „Uue töö­ta­ja töö­le­pin­gut tal õigus nä­ha ei ole, nii ei saa ta sa­da prot­sen­ti kin­del ol­la, et ase­me­le võetud ini­me­se tööüle­san­ded on täp­selt sa­mad, mis olid te­mal,” sel­gi­tas Loo­mets. „Küll saab ta esi­ta­da aval­du­se oma töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­se vaid­lus­ta­mi­se koh­ta tö­öins­pekt­sioo­ni ja sel­les öel­da, miks ta peab koon­da­mist eba­sea­dus­li­kuks. Eda­si nõuab tö­öins­pekt­sioon ise tö­ö-and­jalt va­ja­li­kud do­ku­men­did, et as­ja üle ot­sus­ta­da.” Üks on aga Loo­met­sa sõnul sel­ge: kui tööüle­san­ded on sa­mad, mis olid koon­da­tul, ei saa min­gil ju­hul rää­ki­da koon­da­mi­sest.

Koondamine

Õige must päev näeb välja nii:

•• töötaja saab koondamisteate kirjalikult.

•• Tööandja põhjendab, miks ta töötaja koondab.

•• Töötajal on õigus teada, kas talle on pakkuda teist tööd, millised on vabad töökohad.

•• Etteteatamis-tähtajata koondamisel peab lisaks maksma hüvitist ka etteteatamistähtaja kohustuse rikkumise eest.

•• Koondamine pole seaduslik siis, kui seda tehakse:

•• töötaja haigestumise ajal (v.a pankrot ja tegevuse lõppemine; kuid teate võib küll kätte anda ka haiguslehe ajal);

•• osalisele tööajale rakendatud või osaliselt tasustatud puhkusele saadetud töötajaga (v.a pankrot ja tegevuse lõppemine);

•• ilma tööinspektori nõusolekuta alaealisega, rasedaga või alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga, samuti töötajate esindajaga.

•• Ka siis, kui valiku tegemisel diskrimineeritakse; rikutakse kollektiivse koondamise protseduurireegleid; ei võimaldata valida vabade töökohtade seast sobivat; pakutakse tööd, mida töötaja vastu võtta ei saa (kvalifikatsiooni sobimatus, kaugus elukohast jms); pakutakse teist tööd enne koondamisteate esitamist ja töötaja oleks pakkumise vastu võtnud, kui oleks teadnud, et teda muidu koondatakse.

Allikas: Tiia E. Tammeleht, EAKL-i õigussekretär

Üksikasjad

Avaldatud: 16 veebruar 2009

• Palgaseadus
• Postimees

BNS

Justiitsministeeriumi ette valmistanud seadusemuudatused annaksid õigusliku aluse riigiteenistujate palkade vähendamiseks ametiasutuste juhtide otsusel seitsme protsendi võrra.

Eelnõu järgi oleks kavas palkasid kärpida alates 1. märtsist. Palkade kärpimisel võetakse aluseks 31. jaanuaril kehtinud palgad. Selline kuupäev on eelnõus sätestatud, et vältida palkade tõstmist vahetult enne 1. märtsi selleks, et need siis märtsi algusest endisele tasemele langetada, selgub seletuskirjast.

Esmajärjekorras peab ametiasutuse juht eelnõu järgi vähendama lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest.

Lisaks on eelnõus täiendav säte juulist kehtima hakkavasse uude töölepingu seadusesse. Välja pakutud täiendus võimaldaks ka eraettevõtetel muuta ühepoolselt töölepingu tingimusi ja vähendada töötajale makstavat töötasu kuni seitse protsenti 12 kuu jooksul.

Eelnõu seletuskirjast selgub, et riigiasutustes on palkade kärpimine ette nähtud asutuse juhi kohustusena, erasektoris ja kohalikus omavalitsuses võimalusena.

«Vajaduse eelnõuga pakutavate muudatuste järele on tinginud erakorraline olukord kogu maailma ja sellest tulenevalt ka Eesti majanduses, milles senised regulatsioonid enam ei paku adekvaatset lahendust,» seisab seletuskirjas.

«Eelnõu on suunatud normide kehtestamisele, mis võimaldavad riigil ja tööandjal efektiivselt, kuid samas tasakaalustatult reageerida järsult muutuvatele majanduslikele oludele.»

Eelnõu kaotab avaliku teenistuse seaduses sätestatud võimaluse maksta riigiteenistujatele puhkusetoetust ning keelab seadustest mittetulenevate toetuste ja lisatasude maksmise riigiteenistujatele.

Seletuskirja kohaselt oleks alternatiiv riigiametnike palkade alandamisele koondamine.

Töö kaotuse puhul tuleb tasuda isikutele koondamishüvitisi, mis sisuliselt tähendaks eelarvest täiendavate kulude tegemist. Seega koondamishüvitiste väljamaksmine võib sisuliselt tähendada täiendavat koondamist, seisab seletuskirjas. Koondamine tooks omakorda kaasa sotsiaalseid probleeme.

Kui ametnik pole palgakärpega nõus, võib ta teenistussuhte omal soovil lõpetada, teatades sellest viis tööpäeva ette 14 kalendripäeva jooksul alates palga vähendamisest teadasaamisest.

Teenistusest vabastamisel makstakse riigiteenistujale hüvitisena ühe kuu ametipalk. Sarnane põhimõte on ette nähtud ka erasektori töötajate puhul.

Eelnõu näeb ette ettekirjutuse tegemise ja sunniraha nõudmise võimaluse, kui ametiasutuse juht ei ole palku vähendanud.