Artiklid

Üksikasjad

Kadri Ibrus

Kui sot­siaal­mak­su ei vä­hen­da­ta, po­le tö­öand­jad ­kind­lus­tu­se maks­mi­se­ga nõus.

Tar­tu me­hel Hei­no Aa­sajär­vel (51) tek­ki­sid kol­me aas­ta eest töö­pos­til kuk­ku­mi­se ta­gajär­jel tõsi­sed sel­jahä­dad. Nüüdseks on ta kao­ta­nud nii ter­vi­se kui ka töö­ko­ha. „Ne­li kuud olen ol­nud töö­ta,” nen­tis au­to­ju­hi-trans­por­ditöö­li­se ame­tit pi­da­nud Aa­sajärv, kes tu­li Tal­lin­na uu­rin­gu­te­le, sel­gi­ta­maks, kas tal on ju­ba kut­se­hai­gus väl­ja are­ne­nud. Hai­gu­se tõttu on tal­le uue töö leid­mi­ne eri­ti ras­ke.

Aas­takümneid trak­to­ris­ti­na töö­ta­nud Lem­bit Suurküla­le (57) on aga puue ju­ba mää­ra­tud ja tööl käia po­le tal enam võima­lik. Sis­se­tu­le­kuks on üks­nes kol­me tu­han­de kroo­ni pii­res­se jääv töövõime­tus­pen­sion, mil­le eest tu­leb ka end ra­vi­da.

Kui siia­ni on sel­li­sed tööl ter­vi­se kao­ta­nud ini­me­sed oma mu­re­ga üksi jäe­tud, siis nüüd ka­vat­seb va­lit­sus nen­de kait­seks luua eral­di kind­lus­tussüstee­mi. Ra­han­dus­mi­nis­tee­rium on koostöös sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­ga koos­ta­nud uue plaa­ni, mil­le jär­gi loo­daks era­kind­lus­tu­sel põhi­nev ja kõigi­le tö­öand­ja­te­le ko­hus­tus­lik tööõnne­tus- ja kut­se­hai­gus­kind­lus­tus. „Sea­du­se jõus­tu­mi­se jä­rel sõlmi­vad kõik tö­öand­jad kind­lus­tus­selt­si­de­ga mõist­li­ku aja jook­sul kind­lus­tus­le­pin­gud,” sel­gi­tas süstee­mi ideed ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi kind­lus­tus­po­lii­ti­ka osa­kon­na ju­ha­ta­ja Sii­ri Tõnis­te.

„Seejä­rel muu­tub kind­lus­tus täies ula­tu­ses ko­hus­tus­li­kuk­s – kui le­pin­gut po­le, järg­neb sankt­sioon. Tö­öand­jad mak­sa­vad le­pin­gu alu­sel kind­lus­tus­mak­seid nin­g ­kui nen­de töö­ta­ja­ga toi­mub tööõnne­tus või töö­ta­ja hai­ges­tub kut­se­hai­gus­se, siis maks­tak­se tal­le hüvi­tist. Mak­se­te suu­rus võiks sõltu­da töö­kesk­kon­na kva­li­tee­dist – mi­da pa­rem see on, se­da väik­se­mad on mak­sed.”

Hai­ges­tu­nud või vi­gas­ta­da saa­nud töö­ta­ja­te­le ta­gab süs-teem Tõnis­te sõnul saa­ma­ta jää­nud töö­ta­su, ra­vi ja va­ja­du­se kor­ral ka taas­tus­ra­vi. Sa­mu­ti soo­vi­tak­se ai­da­ta ini­mest tö­öel­lu ta­ga­si tuua – n­äi­teks ümberõppe kau­du, kui va­na tööd ei ole enam võima­lik te­ha, töö­ko­ha ümbe­re­hi­tu­se või liht­salt abi­va­hen­di­te võimal­da­mi­se kau­du. „Vei­di mee­nu­tab see prae­gu­se liik­lus­kind­lus­tussüstee­mi pa­ku­ta­vat,” näit­li­kus­tas Tõnis­te.

Re­gio­naal­haig­la töö­ter­vis­hoiuarst dr Vii­ve Pil­le ütles, et prae­gu pin­gu­ta­vad ini­me­sed oma töö­ko­hal viim­se võima­lu­se­ni, et pal­ka saa­da. „Meie­ni jõua­vad ini­me­sed ju­ba väl­ja­ku­ju­ne­nud puu­de­ga. Rea­gee­ri­da tu­leks aga va­rem,” sõnas Pil­le, kes usub, et kind­lus­tussüsteem ai­taks olu­kor­da muu­ta.

Tööandjad ei taha arutadagi

Kuid ju­ba esi­mes­te tö­öand­ja­te­ga koh­tu­mis­te jä­rel on sel­ge, et ker­ge se­da plaa­ni va­lit­su­sel lä­bi su­ru­da ei ole.

Tö­öand­ja­te esin­da­ja Tar­mo Kriis tea­tas Päe­va­le­he­le sa­ma, mi­da nõupi­da­mi­sel ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis: tö­öand­jad sel­li­se kind­lus­tu­se­ga ei le­pi ja kui üld­se asi ju­tuks tu­leb, siis tin­gi­mu­sel, et sa­mavõrd vä­hen­da­tak­se sot­siaal­mak­su. Kriis mär­kis, et tö­öand­ja­te­le al­les pan­di pea­le uus koor­mis – hai­gusp­äe­va­de hüvi­ta­mi­ne – ning järg­mist uut ko­hus­tust ei kan­na­taks nad enam väl­ja.

Ame­tiühin­gu­te juht Har­ri Ta­li­ga mär­kis, et tee­ma on üle­val ol­nud ju­ba üle 15 aas­ta. „1993. aas­ta ap­ril­lis sõlmi­ti kol­me­pool­ne ­le­ping, et hä­da­va­ja­lik on kii­res­ti luua ja käi­vi­ta­da eral­di­sei­sev kind­lus­tuss­keem,” mee­nu­tas ta. Ta­li­ga sõnul peab süsteem mo­ti­vee­ri­ma et­tevõtjaid töö­kesk­kon­da pa­ran­da­ma ja ta­ga­ma sa­mal ajal töö­ta­ja­le pal­gast ole­ne­va hüvi­ti­se töövõime kao­tu­se kor­ral.

Mida saab inimene praegu?

•• Tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul makstakse ajutise töö-võimetuse hüvitist ning kompenseeritakse ravikulud ja osaliselt ravimid ravikindlustussüsteemi kaudu. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse puhul on haigushüvitis 100%.

•• Haigekassal on õigus nõuda 20% ajutise töövõimetuse hüvitisest tagasi tööandjalt. Kuna see eeldab tööandja süü tõendamist, mis on õiguslikult küllalt aeganõudev ja kulukas, siis praktikas seda sisuliselt ei rakendata. 2007. aastal kulus tööõnnetuste korral makstavateks haigushüvitisteks haigekassa eelarvest 32 miljonit krooni.

•• Püsiva töövõimetuse ja toitja kaotuse korral makstakse töövõimetuspensioni ja toitjakaotuspensioni riikliku pensionikindlustuse vahenditest. Täpsed andmed, kui palju makstakse riiklikku töövõimetuspensioni tööõnnetuste ja kutsehaiguste tõttu, puuduvad, kuid hinnanguliselt võis see 2007. aastal olla umbes 52 miljonit krooni

•• Eesti ei ole senini kinni pidanud Euroopa Liiduga liitumise eel antud lubadusest, et ette valmistatakse tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seadus.

Kutsehaigust ei registreerita

•• Võrreldes Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisega on Eestis tööõnnetusi ja kutsehaigusi registreeritud mitu korda vähem. Selle põhjuseks ei ole mitte tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähesus, vaid eelkõige kergete tööõnnetuste alaregistreerimine ja kutsehaiguste registreerimine üldhaigustena.

•• Seda kinnitab muu hulgas suur haiguspäevade arv ühe tööõnnetuse kohta. Kui Taanis on see 12–16 päeva, siis Eestis ligikaudu 40 päeva. Põhjuseks, miks paljud kutsehaigustest tingitud tervisekahjud hüvitatakse üldhaigestumisena, on asjaolu, et töötervishoiuteenused pole haigekassa kompenseeritavate teenuste nimekirjas.

•• Eestis on aastas registreeritud umbes 3600 tööõnnetust (neist raskeid 1000 ja surmaga lõppenuid 30–35) ning umbes 130 esmast kutsehaigusjuhtumit. Samal ajal võib Euroopa riikide keskmisest lähtuva sotsiaalministeeriumi prognoosi kohaselt olla siin tegelik tööõnnetuste ja kutsehaiguste arv ligi kolm korda suurem ning seda eelkõige just kergete tööõnnetuste arvel.

Üksikasjad

Agnes Ojala

Ministeerium koostab Euroopa Sotsiaalfondi raha kasutamiseks uut programmi.

„Kõiki­del ei ole kind­las­ti koo­li­tust va­ja. Va­ja­dus sel­gub vest­lu­ses töö­tu­rua­me­ti kon­sul­tan­di­ga ja kui ühe­le nõule ei jõuta, suu­na­tak­se töö­tu karjää­rinõus­ta­mi­se­le,” tut­vus­tas ame­ti pres­sie­sin­da­ja Er­ko Va­na­ta­lu süstee­mi, tun­nis­ta­des, et ko­he amet töö­tu­le koo­li­tust pak­ku­ma ei hak­ka, nii et oma init­sia­tiiv tu­leb ka­suks. „Pä­ris nii siis­ki ei saa, et ini­me­ne tu­leb mei­le ja ütleb: pa­lun mul­le see ja see koo­li­tus,” li­sas ta.

Va­na­ta­lu sõnul kes­tab koo­li­tus­va­ja­dus­te väl­ja­sel­gi­ta­mi­ne ole­ne­valt ko­hast vä­ga eri­ne­valt – Tal­lin­nas võib sel­leks ku­lu­da paar kuud, Lää­ne-Vi­ru­maal ja Hiiu­maal mõni päev. Ka tu­leb so­bi­vat koo­li­tust oo­da­ta, sest kur­su­sed tel­li­tak­se han­ke­ga.

Mul­lu käis töö­tu­rua­me­ti koo­li­tus­tel 5451 ini­mest. Enim lä­bi­ti tö­öot­sin­gu­koo­li­tu­si, kus õpi­tak­se tööjõutu­ru­le naas­mi­seks va­ja­lik­ke os­ku­si. Roh­kelt osaleti ka juuk­su­ri­te­le ja teis­te­le os­kustöö­lis­te­le mõel­dud koo­li­tu­stel – li­gi 4000 kor­ral.

Töö­tu­rua­me­ti ju­ha­ta­ja Tii­na Or­mis­son usub, et koo­li­tu­sed on suu­na­tud õiges­ti. „Koo­li­ta­me pal­ju kee­vi­ta­jaid, sest nei­le on ka enim töö­pak­ku­mi­si,” tõi ta näi­te.

Nii jätkata pole mõistlik

Or­mis­so­ni sõnul on prae­gu kee­ru­li­ne ot­sus­ta­da, ke­da ja kui pal­ju koo­li­ta­da. „Tee­me koostööd ma­jan­dus­mi­nis­tee­riu­mi­ga, kes hak­kab et­tevõtteid eks­por­dil abis­ta­ma. Kui sel­gub, et kel­le­gi on va­ja sa­da ini­mest, ke­da saab kol­me-nel­ja kuu­ga väl­ja õpe­ta­da, siis pea­me sel­lest tead­ma.”

Siis­ki tun­nis­tas Or­mis­son, et se­ni­sel moel jät­ka­ta ei ole mõist­lik ja töö­tu­rua­met võiks töö­tuid riik­li­ku tel­li­mu­se alu­sel suu­na­ta kut­seõppea­su­tus­tes­se. Sel­leks tu­leks es­malt sea­dust muu­ta.

Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi tö­öa­la ase­kants­ler Eg­le Kää­rats sõnas, et olu­kord hak­kab muu­tu­ma. „Töö­tu­ru­koo­li­tu­si ra­has­ta­tak­se val­da­valt Eu­roo­pa Sot­siaal­fon­dist ja uue prog­ram­mi koos­ta­mi­ne on just kä­sil,” mär­kis ta. Se­ni kor­ral­da­tud koo­li­tus­te koh­ta ütles Kää­rats, et riik on hea­del ae­ga­del läi­nud kergema vas­tu­pa­nu teed, pak­ku­des ena­mas­ti vaid lihtsamaid koo­li­tu­si.

Sel­gi­ta­maks, mil­lis­te os­kus­te­ga ini­me­si on töö­tu­rul va­ja, koh­tub sot­siaal­mi­nis­tee­rium sel nä­da­lal mi­nis­tee­riu­mi­de, tö­öand­ja­te ja ame­tiühin­gu­te esin­da­ja­te­ga.

Tasuta koolitusi pakuvad teisedki

•• Kui üldjuhul saavad töötud tasuta koolitust tööturuameti vahendusel, leidub ka teisi maksuta kursusi. Näiteks korraldab BCS Koolitus koostöös Microsofti ja Eesti kaubandus-tööstuskojaga kursuse tarkvaraarendajatele.

•• „Kõrgema taseme õpet on viimasel ajal olnud varasemast rohkem vaja,” lausus BCS Koolituse juhataja Urve Mets. „Peame praegu tegema valiku, koolituse 20 kohale on 80 soovijat.”

Alates 2004. aastast on BCS Koolitus korraldanud õpet ka tööturuameti tellimusel ja Metsa hinnangul on väga olulised isegi lihtsamad kursused, kus inimesi toetatakse tööturule naasmisel ja õpetatakse elementaarseid arvutioskusi.

•• Eelmisel aastal kulus tööturuametil koolitustele 51,2 miljonit, käesoleva aasta eelarves on selleks 82,7 miljonit krooni.

Üksikasjad

Alates tänasest pikeneb Tööinspektsiooni juristi infotelefoni tööaeg ühe tunni võrra.

Telefoninumbril 640 6000 antakse infot Tööinspektsiooni järelevalvatavate õigusaktide rakendamisel tekkinud küsimustele. Infotelefonis vastab jurist töölepingut, töö- ja puhkeaega, puhkust, palka ja töökeskkonna ohutust, samuti kollektiivseid töösuhteid puudutavatele küsimustele.

Infotelefon töötab alates tänasest, 2. märtsist igal tööpäeval kell 10:00 -15:00

Heidi Vilu
Teabeosakonna juhataja
Tööinspektsioon

Üksikasjad

Riina Kallas

Tööturuamet plaanib alates 16. märtsist ametile laekuvaid töökuulutusi korra nädalas internetis avaldada.

Kui võrrelda Soome ja Eesti tööturuametite kodulehekülgi, siis võib arvata, et e-riik on hoopis Soome. Üle-lahenaabrite veebilehekülg sisaldab nii töökuulutusi kui ka värskete tööotsijate CV-sid, õigemini lühikirjeldusi, kus tööotsija pingevabalt ise siis selgitab, mida ta teinud on, millist tööd otsib, milliseid keeli oskab jne.

Eesti tööturuameti kodulehelt kuulutusi ei leia, küll aga ripub seal üleval info töötute õigustest ja kohustustest. Töötule tähendab see aga seda, et ameti kaudu liikuvatele töökuulutustel saab silma peal hoida vaid ameti esindustes pidevalt kohal käies.

Hiljuti autojuhina töö kaotanud Kaarel ütles, et Soome tööturuameti kodulehelt torkavad töökuulutused esimese asjana silma. „Meil on aga kogu lehekülg täis ülikeerulist bürokraatiat, mis tuleb endale selgeks teha.“

„Kui Soome lehel saab avaldusi teha interneti kaudu, siis Eesti omal see ei ole miskipärast võimalik,“ sõnas Kaarel. „Tööturuametile on see ilmselt oluline, et inimesed saavad sabas seista ja et nendega saaks kohapeal kohtuda.“

Asi on nutune

„Asi on jah nutune olnud,“ nentis tööturuameti avalike suhete nõunik Erko Vanatalu. „See ei ole normaalne, et inimesed lähevad ja loevad paberilipakatelt töökuulutusi, samas kui meil on e-riik.“

„See, et avaldusi ei interneti kaudu esitada ei saa, on iseenesest tööturuteenuste ja -toetuste seadusest tulenev nõue, mis ütleb, et töötuna või tööotsijana arvelevõtmiseks tuleb tööturuametisse isiklikult pöörduda,“ lisas Vanatalu.

Kuulutuste netti jõudmist on aga seni takistanud asjaolu, et tööturuametil on puudunud vahendid kaasaegse töövahendusportaali loomiseks.

Kuigi mõtteid töökuulutuste avaldamisest on mõlgutatud alates sügisest, jõuavad esimesed kuulutused internetti alates märtsi keskpaigast ning sedagi exceli-tabeli kujul.

Uued kuulutused igal esmaspäeval

„Uued töökuulutused jõuavad veebilehele igal esmaspäeval ning seetõttu võivad need nädala lõpuks sisaldada vanu andmeid,“ tunnistas ka Vanatalu. Esialgu aga paremat lahendust ei ole.

Ükskõik millise töökuulutuse avaldamiseks on vaja tööandja luba ning järgmisel nädalal helistavad konsultandid läbi kõik tööandjad, kel kuulutus üleval ripub. Kokku on kuulutusi üle-Eesti üle 1900.

Uute töökuulutuste sisestamisel saavad tööandjad juba praegu valida, kas nad soovivad kuulutuse avaldamist tööturuameti kodulehel ja ka teistes tööportaalides või mitte.

Uus lehekülg valmimas

Paremat veebilahendust on oodata alles tööturuameti ja töötukassa ühinemise järel, kui valmib uus ja loodetavasti interaktiivsem kodulehekülg. Esialgsete plaanide järgi peaks kodulehekülg Vanatalu sõnul valmima järgmise aasta algul.

BLRT Grupi personalidirektor Heinart Puhkim ütles, et tööturuameti soov töökuulutused internetti viia on info levitamise operatiivsuse seisukohalt väga hea mõte. „Kõige tähtsam on, et info levitamine oleks täpselt ajastatud ning et kuulutused ei aeguks,“ sõnas Puhkim. Nädalast kuulutuste värskendamist pidas Puhkim täiesti piisavaks.

BLRT on viimase poole aasta jooksul tööle võtnud 100 inimest ning tervelt kolmandik töötajatest on leitud tööturuameti kaudu. Metallitööstuses tegevana vajab ettevõte pidevalt remondilukkseppi, keevitajaid jt ametimehi. Tööturuameti eripäraks on olnud Puhkimi sõnul see, et vabadele ametikohtadele on leitud ka töötajaid, kes varem pole metallitööstussektoris töötanud.

Üksikasjad

Riina Kallas

Teeninduskoolituste mahu vähenemine on teeninduskvaliteedis tunda, leiab koolitaja.

Asutused ja ettevõtted kärbivad koolituskulusid kuni poole võrra. Alles jäetakse vaid need koolitused, mis organisatsiooni igapäevaselt aitavad – meelelahutusliku sisuga nn naerukoolitustel võib kriips peal olla.

Koolitusfirmade Invicta ja Arico tegevjuhi Peeter Puskai hinnangul on koolitusmahud kahanenud umbes veerandi jagu. Leidub küll ettevõtteid, kes koolitusmahte suurendavad, kuid suurkliendid ja ministeeriumide koolitusvaldkonna eest vastutajad räägivad Puskai sõnul 20–50 protsendi suurustest kärbetest.

Üksikud koolituspäevad

OÜ Inscape Koolitus juhi Heili-Riina Sõmeri sõnul on paljud kliendid öelnud, et mahud on vähenenud kuni poole võrra. „On ka neid organisatsioone, kus plaanitakse vaid üksikuid koolituspäevi, mida kasutatakse eelkõige seaduste uuendustega kursis olemiseks,” ütles Sõmer. „Õnneks elavdavad veidi turgu sotsiaalfondi inimressursi arendamise meetmed.”

Raskemal ajal on (eriti vaesemad) ettevõtted sunnitud koolitused ritta panema ja jätma alles vaid need, mis aitavad ellu jääda. „Klientide tagasisidest tuleneb see, et igasugu naerukoolituste aeg on otsas,” sõnas Puskai.

Sõmeri sõnul vähenes mullu oluliselt teeninduskoolituste maht ja see torkab juba silma.

Ohutuse arvel kokku ei hoita

•• Hiljuti kolmandiku töötajaskonnast osalisele tööajale määranud ehitusvahtude ja vuugihermeetikute tootja Krimelte on tänavu sunnitud koolituskulusid vähendama „oluliselt”. Ainus, mida ettevõte tegevjuhi Alar Salumi sõnul kindlasti ei vähendata, on töötajate ohutust ja oskusteavet puudutavad koolitused.

•• Eesti Energia seevastu kuulub nende ettevõtete hulka, kes koolituskulusid ei kärbi. „Ka rasketel aegadel on oluline investeerida töötajate koolitusse, juhtide arendamisse ning erialasesse täiendusõppesse,” leidis Eesti Energia personalidirektor Riina Varts.

•• Rasketel aegadel võib alternatiiviks olla konverentsidel osalemise võimaldamine töötajale, kes hiljem jagab teadmisi teistele.

  1. Kuidas peab toimima täiendavat tulumaksuvabastust taotlev isa? (69)
  2. Suur tööpuudus ähvardab lõkkele lüüa vanad tülid
  3. Jäik kord pärsib püüdlusi töötuid ümber õpetada
  4. Lugeja küsib: Kas päevase osakonna tudengil, kes käib ühtlasi täiskohaga tööl, on õigus saada töötuskindlustushüvitist?