Artiklid

Tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu kokkulepet uue alampalga kehtestamiseks on oodata alles septembri lõpus, kuid juba on selge, et uus alampalk peaks tõusma seniselt 584 eurolt üle 600 euro.

"Kokkulepe saab tulla alles pärast tööandjate keskliidu volikogu, mis toimub 15. septembril, kuid kindlasti saab uus alampalk algama numbriga kuus," ütles ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson neljapäeval ERR-ile.

Edasi loe: https://www.err.ee/1608318389/uus-alampalk-selgub-alles-septembri-lopus

Soomet räsib tööjõupuudus, kus restoranid lõpetavad tegevuse. Riigis on aga 400 000 töötut inimest.

Helsingin Sanomat kirjutab, et mitmed restoranid ja kiirtoidukohad piiravad personalinappuse tõttu lahtiolekuaega. 

Edasi loe: https://www.err.ee/1608316895/soomet-rasib-toojoupuudus-riigis-on-aga-400-000-tootut

23. augustil sotsiaalministeeriumis esitletud Tartu Ülikooli läbi viidud uuring alampalga mõjust Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule kinnitab, et alampalga tõusu mõju hõivele on Eestis olnud pigem positiivne ning on aidanud tõsta ka alampalgast kõrgema palgaga töötajate sissetulekuid, tuuakse välja sotsiaalministeeriumi pressiteates.

„Loodan, et uuringu tulemused annavad ametiühingutele ja tööandjatele uut väärtuslikku teavet alampalga sotsiaalmajanduslike mõjude kohta, mis loob eeldused ka parema alampalga kokkuleppe saavutamiseks. Toetan väga senist tava, kus alampalga suuruse lepivad kokku tööturu osapooled,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Tartu Ülikooli läbi viidud uuring annab olulist infot ka riigile ja kohalikele omavalitsustele nii õigusruumi kui sotsiaalsüsteemi kujundamisel.“

 

Edasi loe: https://www.employers.ee/uudised/arto-aas-alampalga-tous-peab-jaama-kooskolla-majanduse-uldise-arengu-ja-palgakasvuga/

Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.

Tööjõu-uuringu* andmetel oli Eestis 1991. aastal 806 600 tööga hõivatud isikut. Sajandivahetuseks jõudis see arv pideva vähenemise tulemusel 579 300 inimeseni. Hõivatute arvu sedavõrd suur kahanemine vähem kui kümne aastaga on märkimisväärne muutus. Hiljem hõivatute arv suurenes, ehkki kasvu lõi augu 2008. aastal alanud majanduskriis. Pärast paar aastat kestnud vähenemist pööras hõivatute arv aga taas kasvule ning taasiseseisvuse algusega võrreldes kahanes hõivatute arv 2020. aastaks 150 000 inimese võrra.

 

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/kuidas-muutunud-eesti-tooturg-30-aasta-jooksul

Lugeja küsib: Arutasime naabermaja korteriühistu juhatajaga riskianalüüsi esitamist Tööinspektsioonile. Meie ühistus ei maksta kellelegi palka, ostame teenust sisse koristusfirmast. Naabermaja on aga koristaja tööle võtnud. Kas me mõlemad peame riskianalüüsi esitama?