Artiklid

 

Haridusministeeriumi plaani järgi hakkab juba järgmisest õppeaastast kehtima seadusemuudatus, mis pikendab õppimiskohustust 18. eluaastani.

Haridus- ja teadusministeerium saatis möödunud nädalal kooskõlastamisele õppimiskohustuse ea pikendamise reformi ehk uuenduste paketi, millega on kavas riigikogu ette jõuda juba aprillis.

Muudatuse jõustudes algab õppimiskohustus seitsmendast eluaastast ja kestab 18-aastaseks saamiseni. Kui enne 18. eluaastat täidetakse kutsehariduse või keskhariduse lõpetamise nõuded, loetakse ka õppimiskohustus täidetuks.

Edasi loe: https://www.delfi.ee/artikkel/120273711/plaan-keskharidus-kohustuslikuks-ja-rohkem-noori-kutsekoolidesse

Töötaja küsib: Kasutame töö juures kemikaali. Sellega töötamisel tekib üpris ebameeldiv lõhn. Ise kannan tolmumaski, aga paarimees eelistab sinist värvi arsti maski kandmist. Kas mu tervis on tolmumaski kandes piisavalt kaitstud?

Läksin paar kuud tagasi tööle ja sõlmisin juhatajaga töölepingu. See on minu esimene töökoht pärast kooli lõpetamist, nii et lepingu sõlmimisel ei osanud kõigele tähelepanu pöörata. Nüüd, kui tahtsin ka oma suvepuhkuse aja kirja panna, öeldi mulle, et mina puhkusele ei pääse, kuna mul on sõlmitud selline tööleping. Mida ma lepingu sõlmimisel valesti tegin? Milline tööleping annab õiguse kord aastas ka puhata, küsib Maalehe lugeja.

Enne tööle asumist tuleb korralikult läbi kaaluda, milline töö ja töötingimused paremini sobivad. Tööle minekul on väga tähtis teada oma tööandjat ja tema usaldusväärsust. Eelkõige tähendab see, et tööandja peab kinni kokkulepetest, tal ei ole probleeme töötasu ja maksete maksmisega ning ta hoolitseb töötajate arendamise ja koolitamise eest. Enne tööle asumist ja töölepingu sõlmimist on võimalik kontrollida ettevõtte tausta näiteks e-äriregistrist või E- Krediidiinfo kodulehelt.

Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid selleks võib sõlmida ka töövõtulepingu või käsunduslepingu.

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120271728/lugeja-kusib-ulemus-ei-luba-suvel-puhkusele-minna-kas-tegin-lepingu-solmimisel-midagi-valesti

Poodide keti A1000 Market juhi Tarmo Lauringu sõnul on Lätis ja Leedus tööpakkumiste juures palgavahemiku avaldamine kohustuslik juba viimased viis aastat ja kuigi vastava direktiivi võttis Euroopa Liit vastu aasta tagasi, ei tehta Eestis seda endiselt.

«See teema on millegipärast riigi poolt seisma jäänud ja pole infot, millal ja kuidas küsimus Eestis lahendatakse. Lätis võeti vastav seadus vastu juba 2018. ja Leedus 2019. aastal,» märkis Lauring pressiteates.

Ehkki Eesti tööjõud on maksimaalselt rakendatud, kummitab tööandjaid endiselt spetsialistide puudus, millele nähakse leevendust tööjõu sisserände kvoodi tõstmises. Kuna rändeküsimus on muutunud julgeolekuolukorras tundlik teema, tahan pakkuda teisegi lahenduse: koolitame vajalikud spetsialistid Eestis, kirjutab Ulla Preeden.

Majanduse ja ühiskonna konkurentsivõimet mõjutavad tegurid ilmnevad tavaliselt pikema aja vältel ja siis, kui olukord on halb ning tuleb selle põhjuseid otsida. Eesti arengu vaates pole enam võimalik mööda vaadata kääridest ühiskonna ja majanduse vajaduste ning demograafilise olukorra vahel.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609260777/ulla-preeden-spetsialiste-eestis-koolitades-maandame-julgeolekuriske