Artiklid

Jaekaubanduse parima palga maksjad tegelevad kõik autodega, tabeli tipus on tänavu haagisemüüja Schmitz Cargobull Eesti, kus keskmine palk küündis peaaegu 7000 euroni.

Tegu on Saksamaa haagis tootja Schmitz Cargobull AG tütarfirmaga ja ettevõttes töötas keskmiselt kuus inimest.

Eesti riigi palgal on sadu kommunikatsioonitöötajaid, kes tegelevad ametite ja riigi hallatavate asutuste avaliku suhtluse kujundamisega. Riigiasutuste palgauuringu järgi teenisid kommunikatsioonitöötajad sõltuvalt kogemusest ja organisatsiooni suurusest eelmisel aastal keskmiselt 1887-3802 eurot kuus.

ERR võttis luubi alla Eesti riigiasutused ja põhiseaduslikud institutsioonid ning riigi sihtasutused ja äriühingud, saamaks teada, kui palju on seal ametis kommunikatsiooniga tegelevaid inimesi ja millised on nende palgad.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609314972/riigiasutuste-mainet-kujundab-sadu-palgalisi-kommunikatsioonitootajaid

Statistikaameti värskete andmete järgi oli mullu sooline palgalõhe Eestis 13,1 protsenti, aastal 2022 aga 17,7 protsenti. Alates aprillist on tööandjatel võimalik kasutada palgalõhe analüüsiks ja vähendamiseks uut digilahendust Palgapeegel, mis näitab, kas ja kui suur on organisatsioonis sooline palgalõhe. Uue rakenduse eesmärk on suurendada tööandjate teadlikkust soolisest palgalõhest ning aidata kaasa selle vähendamisele, kasvatamata sealjuures tööandjate halduskoormust.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1216/tooandjad-naevad-uue-rakendusega-meeste-ja-naiste-palgalohet

 

Tänasel valitsuse istungil on arutluse all riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek muuta ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks. Justiitsministeerium teeb aga valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

 Justiitsministeeriumi hinnanul ei selgu eelnõu seletuskirjast, millised on Eesti keskmise töönädala pikkuse lühendamise võimalikud mõjud sisemajandusele. Ministeeriumi hinnangul ei saa nõustuda ka eelnõu autori hinnanguga, et eelnõu vastuvõtmine täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi kaasa ei too.

„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.

Kes tsitaadist aru ei saanud, siis neli kilo on 4000 eurot ning veits flex tähendab uhkustamist, aga seda mitte ülbelt, vaid humoorikalt. Oma päris esimeses töökohas tahaksid inseneritudengid Kristjan Taimla ja Anna Sihvart kätte saada 2500-3000 eurot.