Soomes on käes muutuste aasta. 11. veebruaril selgub, kellest saab uus president. Majanduse keeruline olukord paneb kärpima töötutoetusi ja haigusrahasid. „Kuid poliitiline sõnasõda meil nii äge pole kui teil,“ nendib Soome suursaadik Eestis Vesa Vasara.
Kui Maalehe ajakirjanik Toompeal asuva Soome suursaatkonna uksest sisse astub, on põhjanaabritel presidendivalimiste eelhääletamine täies hoos. Talle omaselt hoogsalt ja naerusui kiirustab sisse ka suursaadik Vesa Vasara, et oma kodanikukohust täita. Et naljaviskamine tundub saadikule nii iseloomulik, ei jää ma kohe uskuma tema juttu, nagu oleks soomlastel traditsioon alati pärast hääletamist kohvi juua. Aga on, kinnitab Vasara rõõmsalt mitu korda üle, et see pole mingi nali. Jään uskuma ja siirdumegi kohvi jooma.
Palgasurve töökoha vahetamisel on leevenenud – kui eelmisel aastal oli palgasurveindeks töökoha vahetamisel 34 protsenti, siis praeguseks on see langenud 25 protsendile, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 8100 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.
Peame aega viitmata hakkama oma süsteemi sellisel moel täiustama, et meie vanurite elu hakkaks tasapisi lähenema Euroopa keskmisele suhtelisele tasemele, kirjutab LHV majandusanalüütik Heido Vitsur.
Edasi loe: https://arvamus.postimees.ee/7955674/heido-vitsur-teise-samba-toetund-on-kaes-peame-kohe-tegutsema
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on eelnõu põhieesmärgiks vältida raskemalt haigestunud inimeste püsiva töövõimetuse tekkimist ja tööturult kõrvale jäämist. „Töötamine võib teatud juhtudel olla osa tervenemisest. Pikaajalisest haigusest taastumine võib olla kiirem, kui pakkuda töötajale terviseseisundile sobivat tööd, kohandada töökohta või pakkuda lühemat tööpäeva näiteks. Rõhutan, et tegemist on vabatahtliku süsteemiga: see toimub raviarsti heakskiidul, vajadusel töötervishoiuarsti toel, patsient peab endas jõudu leidma ning see kõik peab sobima ka tööandjale,“ selgitas terviseminister Riina Sikkut.
Edasi loe: https://sm.ee/uudised/pikaajalise-haiguse-korral-tootamine-sai-valitsuse-heakskiidu
Tallinnas valitseb õpetajate puudus, ent Arenguseire Keskuse värskest raportist selgub, et kõige suurem pedagoogide reserv on just Harjumaal.
„Tallinna mõistes me räägime 790 õpetajast, kes on omandanud hariduse, kuid praegu haridussektoris ei tööta ,“ ütleb Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu. Iga õppeaasta alguses on tema sõnutsi puudu 200-250 õpetajat nii lasteaedades kui ka koolides. Lisaks viibib kogu süsteem hetkel eestikeelsele õppele ülemineku staadiumis, mis suurendab vajadust õpetajate järele veel eriti tugevalt.
Edasi loe: https://pealinn.ee/2024/02/07/video-opetajad-lahkuvad-koolidest/
Lehekülg 48 / 1609
