Üksikasjad

Avaldatud: 11 mai 2018

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Harju maakond on palgataseme poolest olnud Eestis juba pikemat aega esirinnas. Eelmisel aastal teeniti kõige vähem aga Hiiumaal ja Saaremaal. Kuid kas palgatase on seotud ka tehtud töötundidega? Vaata graafikust, kus elavad Eesti kõige töökamad inimesed!

Eelmisel aastal tehti kõige rohkem tööd Järvamaal, kus keskmine töötundide arv ühe töötaja kohta oli 1822,6. Kõige vähem tehti mullu tööd Ida-Virumaal, kus keskmine töötundide arv oli 1757,7. Samas 2016. aastal oli esikohal Tallinn, kus töötaja rabas aastas tööd teha samuti 1822,6 tundi ja kõige vähem töötati Jõgevamaal, kus töötati aastas 1752 tundi.

Edasi loe originaalis arileht.delfi.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 11 mai 2018

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööelu

Karla Oder

Nii nagu maailmas ei ole kahte ühesugust asja või nähtust on ka inimeste arvamused ja uskumused erinevad. Erisusi on ka inimestel füüsiliste ning vaimsete näitajate puhul, mis mõjutavad otseselt nende töö tegemise tempot. Seetõttu ei saa eeldada, et kõik töötajad samas tempos, keskkonnas ning seltskonnas ühtemoodi töötavad ja tulemusi toovad. Tihti arvatakse ekslikult, et vilja kannavad vaid töötajad, kes silmaga märgatavalt rohkem rapsivad ning tegelevad mitme projektiga korraga. Tegelikult see nii siiski pole ning viljakas töötaja saab olla ka üleliigselt rapsimata.

Edasi loe originaalis nipila.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 11 mai 2018

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kui on olemas tahe, siis leidub ka tee. Viimasel ajal tõestavad selle inglise vanasõna paikapidavust odavat tööjõudu vajavad Eesti ettevõtjad. Hoolimata meie riigi eriti odavat välistööjõudu tõrjuvast hoiakust leiavad nad võimalusi seda sisse tuua, skeemitades renditööjõuga. Siseminister Andres Anvelti arvates tuleks skeemitamine välja juurida karmide trahvidega, tööandjate arvates tööjõu sissetoomise lihtsustamisega.

Edasi loe epl.delfi.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 11 mai 2018

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Tööinspektsioon kontrollis ööpäevaringselt töötavaid tootmisettevõtteid. Kontrollitud ettevõtetele tehti 43 suulist soovitust, tuvastati 44 rikkumist ning ettekirjutus koostati 10 rikkumise kohta.

Sihtkontrolli eesmärgiks on pöörata tähelepanu öisel ajal töötamisele kui terviseriskile. Kontrolli käigus vaadati üle tööandja tegevus ohutute ja töötaja tervist hoidvate töötingimuste tagamisel ning seda eelkõige tootmisettevõtetes, kus töö toimub katkematu protsessina 24/7.

Tööinspektsiooni töötervishoiu talituse juhataja Silja Soone sõnul on inimese organism loodud tegutsema valges ning puhkama pimedas. Ööpäevase rütmi muutudes on töötajad rohkem ohustatud närvisüsteemi, hingamisteede, südame- ja veresoonkonna ning seedeelundite haigustest. Sageli esineb öötööd tegevatel inimestel ka psüühilisi häireid ja depressiooni. Seoseid on leitud ka teatud tüüpi pahaloomuliste kasvajatega nagu näiteks rinna- ja eesnäärmevähiga. „Tööandjad peavad mõistma, et öisel töötamisel on oluliselt suuremad riskid. Kui öötöö on ettevõtte jaoks vajalik, tuleb riske adekvaatselt hinnata, võimaldada töötajatele sagedasi puhkepause ning korraldada tervisekontrolle töötervishoiuarsti juures,“ lausus Soon.

Ööpäevaringselt töötavates ettevõtetes tuvastatud rikkumistest võib välja tuua puudusi riskianalüüsis. Öötöö riskid oli jäänud hindamata koguni 38% ning tervisekontrolli korraldus ei olnud nõuetekohane 31 % külastatud ettevõtetest. Enamasti oli eiratud öötöötaja puhul eelneva tervisekontrolli nõuet. 23% ettevõtetes tuvastati rikkumisi töötajate juhendamise läbiviimises ning selle registreerimisel.

Sihtkontrolli käigus külastati ettevõtteid Tallinnas, Tartumaal ja Lääne- ning Ida-Virumaal.