Artiklid

Virkko Lepassalu

"Olin 19-aastane, kui pidin kargud kätte võtma," räägib noorukina elektrijaamas tööõnnetuse tõttu ühe jala kaotanud 88-aastane Robert Kirbits. Vanahärra selgitab, et 2014. a soetas Eesti Energia talle auto, et ta oma hädapärased sõidud tehtud saaks, kuid see läks katki ja nüüd ei raatsi hiljuti ajaloo suurima kasumi tootnud superkontsern talle enam sõidukit anda – kuigi seadus neid selleks kohustab.

Võlaõigusseadus nimelt sätestab, et ettevõte peab kandma tööõnnetuses viga saanud inimese abivahendite ja tervisekulud. Mõistagi kuulub ka auto ühe jalaga inimese abivahendite juurde, sest valikut ju pole: proteesi toel ei saa, eriti kõrges vanuses, pikemaid maid jala käia. Elektrijaama tööõnnetuses kunagi jala kaotanud Kirbits aga kurdab, et suur energiakontsern, kes meil teadupärast mitmes maailma otsas, näiteks USA-s ja Jordaanias suurprojekte arendab, on nüüd otsustanud katsetada huvitavat kokkuhoiuplaani. Nimelt jätnud ta ilma invaautost.

Artikkel jätkub, edasi loe pealinn.ee

Karla Oder

Kas oled töötanud ühe ja sama tööandja jaoks pikka aega või vahetad töökohti tihti? Milline on ideaalne tööaja kestvus ühe tööandja jaoks? Kas see tasub ära, et olla lojaalne? Palgad.ee uuringumonitor püüdis leida vastused neile küsimustele rahvusvahelises uuringus. Aasta 2018 jaanuaris ja veebruaris läbi viidud töötajate küsitluses osales 57719 inimest 12 Euroopa riigist.

Artikkel jätkub, edasi loe nipila.ee

Siiri Liiva
reporter

Vähem kui kaks kuud tagasi jõudis meediasse teenindajate ametiühingu kiri, kus kritiseeriti tugevalt ühte Eestis tegutsevat jaeketti, sealseid töötingimusi ning nimetati ettevõtet orjatööstuseks. Postimehel õnnestus vestelda mitme Rimi töötajaga, kes kirjeldasid, milliseid tundeid toonane avaldus tekitas ning kas kassapidaja palgaga elab Eestis ära.

Artikkel jätkub, edaasi loe tarbija24.postimees.ee

Toimetaja Kristjan Ats Mägi

Lugeja küsib: töötan puiduettevõttes, kus teen tööd erinevatel pinkidel (press, höövelpink, saag jne). Tööd tehes seisan betoonpõrandal. Õhus on pidevalt väga palju tolmu, nii et tööpäeva lõpuks on õhk juba täitsa paks sellest. Tööandja pole meile andnud ei tööriideid ega tööjalanõusid. Kas mul on õigus neid küsida ja saada? Kas ka teised töötajad peaksid saama tööandja poolt tööriided ja tööjalatsid?

Vastab Arina Shepelev, Tööinspektsiooni töötervishoiuinspektor:

Seadusest tulenevalt peab tööandja oma kulul andma töötajale tööriietuse, kui töö laad seda nõuab. Kirjeldate, et töötate puiduettevõttes, kus töökeskkond on tolmune ning tööprotsessi käigus kasutatavad ained ja kemikaalid võivad omakorda ohustada Teie tervist. Sel juhul on tööandjal kohustus väljastada töötajatele tööriided ja korraldada nende pesu.

Artikkel jätkub, edasi loe kasulik.delfi.ee

Kaja Koovit

Firma, kus organisatsioonikultuur võimaldab vanuselist tõrjumist, on väheperspektiivne, kannab suuri kahjusid, nende kasum väheneb ning nad võivad turult välja langeda oma paindumatuse ja vähese sallivuse tõttu, ütles Eesti avatud ühiskonna instituudi sotsioloogiliste uuringute osakonna juhataja Iris Pettai.

„Firma, kes võtab tööle ainult nooremaid mehi ehk n-ö eliittööjõudu, peab neile ka rohkem palka maksma. Nende tooted lähevad seetõttu kallimaks ning tarbija peab selle kinni maksma“, rääkis Pettai, lisades, et tulemus võib seejuures olla sama, kui seda tööd oleksid teinud odavamalt vanuseliselt tõrjutud inimesed (näiteks 45+ naised).

Sel nädalal tutvustati Eesti avatud ühiskonna instituudi uuringu tulemusi, millest selgus, et üle 50-aastaste inimeste tööturul kehvemini kohtlemist peetakse loomulikuks ja paratamatuks ning isegi eeldatakse, et vanemate töötajatega peabki niimoodi käituma, sest nad peavad oma koha tööturul noorematele loovutama. Ärileht kirjutas sellest pikemalt siin http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ule-50-aastaste-inimeste-tooturul-kehvemini-kohtlemist-peetakse-loomulikuks-ja-paratamatuks?id=81506769.

Artikkel jätkub, edasi loe arileht.delfi.ee