Artiklid

Maksu- ja tolliamet (MTA) on koostanud äriühingu osanikele abistava juhendmaterjali, mis aitaks eristada äriühingu osaniku, juhatuse liikme ja töötaja tasusid ning neid vastavalt maksustada. MTA soovib luua selgust, et kohelda ettevõtjaid maksukohustuse osas võrdselt ning hoida ära olukorrad, kus osanikud jätavad enda töise panuse eest töötasu või juhatuse liikme tasu maksmata ning võtavad töötasu asemel dividende.

MTA maksude osakonna talitusejuhataja Tiina Normaku sõnul on tööjõumaksude tasumisega seotud probleemid MTA fookuses. „Üks osa nendest on ka äriühingu osanike poolt endale töise panuse eest dividendide maksmine töötasu asemel. Et tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine, on MTA jaoks oluline luua rohkem selgust ja anda omapoolseid juhiseid ka selles küsimuses,“ ütles Normak.

Edasi loe emta,ee

Toimetaja Kaja Koovit

Eesti tööturul on märgata olukorda, kus kandideerijate arv ja huvi tööpakkumiste vastu kiirelt kasvab ning paljud inimesed asuvad iga päev parema töö otsingule, kuid ettevõtetel muutub sobiva tööjõu leidmine päev-päevalt raskemaks, tõdes CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee uuringutest selgub, et tööandjate arvates jääb kandideerijatel tihtipeale puudu ametialastest oskustest ja -töökogemusest ning erialasest haridusest ehk kokkuvõtlikult konkreetse töö tegemiseks vajaminevatest oskustest ja teadmistest.

Artikkel jätkub, edasi loe arileht.delfi.ee

Luubi all on eurod ja kalkulaator

Aprillis viiakse läbi iga-aastane pensionide ümberarvutamine ehk indekseerimine, mille tulemusel pensionid tõusevad. Suurenevad ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid ning kasvab rahvapensioni määr.

Pensionid tõusevad keskmiselt 7,6 protsenti ning aprillikuus väljamakstavad pensionid on juba ümber arvutatud. Rahvapensioni määr kasvab 175,94 eurolt 189,31 euroni.

Oma pensioni uut suurust saab inimene alates tänasest vaadata riigiportaalist eesti.ee – avaleht → e-teenused → kodanikule → toetused ja sotsiaalabi → minule makstav pension, toetused ja hüvitised.

Sel aastal on indeksi väärtus 1,076, millega korrutatakse läbi riiklike pensionite arvutamise aluseks olevaid näitajad – pensioni baasosa ja aastahinne, samuti rahvapensioni määr. Pensioni baasosa on 175,4 eurot ja aastahinne 6,161 eurot.

Indekseerimise tulemusena suurenevad pensionid umbes 375 000 pensionäril. Näiteks 44-aastase staaþiga inimese keskmine pension tõuseb seniselt 415,6 eurolt 446,5 euroni.

Pension koosneb inimese personaalsest staaþist ja sotsiaalmaksust, seetõttu võib vanaduspension suureneda natuke rohkem või vähem, kui 7,6 protsenti. Pensioni täpne kasv sõltub pensionäri pensionistaaþist. Oma pensioni uue suuruse saab arvutada ka ameti kodulehel oleva kalkulaatori abil.

Lisainfot pensionite ümberarvutamise kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt või infotelefonilt 661 0551.

Romet Kreek
majandustoimetuse reporter

2017. aastal oli Selveri teenindaja keskmine bruto töötasu 775 eurot ja maksimaalne võimalik palgatase kuni 1000 eurot kuus, kommenteeris Selveri juhataja Kristi Lomp.

„Selveris on paindlik palgasüsteem, mis võimaldab suurema panuse ja vastutuse võtmise eest enam palka maksta seega on kõigil töötajatel võimalus lisaks tavapalgale juurde teeninda ka tulemustasu, mida makstakse kaupluste töötajatele heade tulemuste eest,“ rääkis ta. „Kokkuvõtvalt võime öelda, et Selveris on tööjõu voolavus viimasel kolmel aastal olnud pigem langustrendis ja hindame seda voolavust kaubandussektoris tavapäraseks. Viimasel aastal liigub meie tööjõud enamasti seoses meie enda uute kaupluste avamisega. Meie uutesse kauplustese liigub alati teatud osa töötajaid olemasolevatest kauplustest. Töötajad saavad töökoha kodule lähemale või astuvad sammukese ametiredelil ülespoole.”

Artikkel jätkub, edasi loe arileht.delfi.ee

Maria Joost
reporter

«Olen oma töötajaga lahkarvamusel tööaja korralduse ning tulemustasu arvestamise põhimõtete üle. Samas pole me kumbki veel huvitatud töösuhte lõpetamisest, soovime aga leida õiget ja õiglast lahendust. Kas ja kuidas saaks sellises olukorras saaks töövaidluskomisjon meid aidata?» soovis lugeja teada.

Vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu:

«Sageli pöördutakse töövaidluskomisjoni alles siis, kui töösuhe on läbi. Küll aga oleks töösuhte säilimise eesmärki silmas pidades suurem abi sellest, kui pooled mõtleksid leppimisele ja edaspidise koostöö võimalustele juba töösuhte kestel.

Artikkel jätkub, edaasi loe tarbija24.postimees.ee