Artiklid

Üksikasjad

Põhja Elektrivõrkude Ametiühingu ja Elektrilevi vahelised läbirääkimised kollektiivlepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta, mistõttu pöördub ametiühing nüüd riikliku lepitaja poole.

«Töötüli põhjuseks ei ole erimeelsus mõnes konkreetses küsimuses, vaid tööandja üldine soovimatus kollektiivlepingut sõlmida. Läbirääkimiste käigus ei jõutud isegi ametiühingute esitatud projekti arutamiseni, vaid diskuteeriti selle üle, miks peaks kollektiivleping ettevõttes üldse olema,» teatas Põhja Elektrivõrkude Ametiühingu esimees Liilia Peramets BNS-ile.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7947952/elektrilevi-ja-ametiuhingu-tootuli-sai-uue-kaigu

Üksikasjad

Kuigi Eurostati andmete kohaselt oli Eesti haridussektori palgakasvu tempo Euroopa Liidu võrdluses aastatel 2020–2022 kuuendal kohal, toob Citadele panga ökonomist Aleksandr Izgorodin välja, et Lätis ja Leedus tõusis haridussektori palk samal perioodil Eestist kaks korda kiiremini.

Eurostati viimased andmed Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide õpetajate palkadest pärinevad aastast 2022. Toona laekus info 24 liikmesriigist – Prantsusmaa, Malta ja Holland jätsid andmed esitamata. Kahe aasta eest oli keskmine brutotunnitasu haridussektoris Leedus 11,6 eurot, Eestis 11,4 eurot ja Lätis 8,2 eurot.

Üksikasjad

Ettevõte Kixi Pluss OÜ pakub Eestis lapsehoidja teenust, kus lapsehoidja on ühtlasi lapse autojuht.

Töömudel on lihtne – klient maksab selle eest, et lapsehoidja tema last kooli viiks ja sealt ära tooks ning vajaduse korral ka trenni sõidutaks. Ei saa salata, et teenuse hind on üpris krõbe. Üks sõit maksab kliendile 19 eurot ja ei sisalda ooteaega, edasi-tagasisõit ilma ooteajata maksab 30 eurot ja ooteajaga edasi-tagasisõit maksab 49 eurot. Ooteaeg tähendab seda, et näiteks edasi-tagasisõidu puhul viib lapsehoidja lapse koolis huviringi, ootab seal, kuni see lõppeb, ja sõidutab seejärel lapse koju.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120265121/krobe-hind-eestis-on-autoga-lapsehoidja-teenust-osutav-ettevote-asutaja-see-on-mingil-maaral-ka-sotsiaalne-projekt

Üksikasjad

Õpetajate streik Eestis on kestnud juba pea nädal aega. Kui kauaks aga jätkub meie streikijatel ressurssi? Jutt pole mitte ainult otsustavusest võitlust jätkata, vaid ka üsna tagasihoidlikest finantsreservidest, mis sulavad iga päevaga.

Kui Eestis streigivad töötajad oma õiguste ja huvide kaitseks võrdlemisi harva, siis naaberriigis Soomes, kus on aktiivsed ja võimsad ametiühingud, toimuvad üleriigilised streigid vähemalt paar korda aastas.

Üksikasjad

Streiki alustanud õpetajad ei kuulu kaugeltki Eesti kõige vähem tasustatud töötajate hulka. Annavad nad endast vaesemaile innustavat eeskuju?

Kas käisite kahekümne aasta eest juba tööl? Kui jah, peaks teie praegune palk olema umbes neli toonast. Mõnes sektoris on palgatõus Eesti Panga andmeil olnud kiirem, näiteks tervishoius ja sotsiaalhoolekandes on praegu palgad viis korda suuremad kui aastal 2003, ja mõnes aeglasem – finants- ja kindlustussektoris on nüüdseks palgad tõusnud alla 300 protsendi toonastest.
  1. Eesti langes just Euroopa palgavõrdluses allapoole
  2. UURING PALJASTAB ⟩ Kui suurt palka on toimetulekuks tarvis? Summa on järsult kasvanud
  3. WSJ: Miks bossid peaksid töötajatel sagedamini soovitama aeg maha võtta
  4. JÄRGMINE PÕLVKOND | Õpetajate streik on hõige apaatsele ühiskonnale