Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2017

• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS
• RMP

Alates 1. septembrist muudetakse Eesti Töötukassa teenuse "Minu esimene töökoht" tingimusi, et lihtsustada tööandjatel palgatoetuse abil vähese töökogemusega noorte värbamist.

"Minu esimese töökoha" teenust osutatakse tööandjale, kes sõlmib noorega tähtajatu töölepingu või vähemalt üheaastase tähtajalise lepingu ning võimaldab talle vajadusel tööalast koolitust.

"Noorte tööturule sisenemist takistavad tihti just kogemuse ja oskuste puudumine. Nii teiste riikide praktikad kui ka teenuse vahehindamine näitas, et palgatoetus koos toetava täiendõppevõimalusega on noorte tööturule aitamiseks asjakohane, lihtsustades noortel töökogemuse saamist ning karjäärivõimalusi tulevikus," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Muudatuste aluseks on võetud 2017. aasta veebruaris Balti Uuringute Instituudi läbi viidud "Minu esimese töökoha" teenuse vahehindamine, kus toodi välja ettepanekud teenuse tingimuste kohaldamiseks vähese töökogemusega noortele ja tööandjatele sobivamaks.

Artikkel jätkub ...

Edasi loe originaalist
http://www.rmp.ee/uudised/toooigus/riik-hakkab-senisest-enam-toetama-vahese-tookogemusega-noorte-toole-saamist-2017-06-12

Üksikasjad

Avaldatud: 07 juuni 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Täna alanud järgmise kahe aasta alampalga läbirääkimised ametiühingute ja tööandjate vahel tõotavad tulla pingelised. Ametiühingud on seisukohal, et alampalk peab igal juhul olema kõrgem kui maksuvaba miinimum ning ei ole nõus tööandjate seisukohaga, et alampalk järgmine aasta üldse ei tõuse.

Viimase viie aasta jooksul on alampalk Eestis tõusnud keskmiselt 10% aastas, mis asetab Eesti alampalga suuruse osas Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas Sloveenia järel teisele kohale. Ostujõult on meie alampalk Euroopas tagantpoolt kuues. Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul peaks palgatõusu hoidmine ja sellele eelduste loomine olema poliitikute, tööandjate ja töötajate ühine igapäevane pingutus.

“Eesti tuli Euroopa Liitu teatud ootuste ja lootustega. Peame neid selgelt teadvustama ja sihikindlalt tulemuse poole rühkima. Kindlasti peame madalapalgaliste heaolu parandama ning alampalga tõstmine on üks nendest viisidest. Kas me peame alampalka pidurdama, et teised riigid meist mööda läheks?” küsis Peterson.

Artikkel jätkub ...

Edasi loe originaalist

http://eakl.ee/ametiuhingud-alampalk-peab-olema-korgem-kui-maksuvaba-miinimum

Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuni 2017

• Ärileht

Toimetaja Kaja Koovit
majandustoimetuse juhataja

Ameeriklaste statistika näitab, et ülikooli pürgijate arv väheneb. See on mõistetav, sest õppemaksud kasvavad, see omakorda tähendab üha suuremat laenukoormust ning ebakindlust tagasimaksmise osas. Nii otsivadki paljud häid teenimisvõimalusi, mis ei eeldaks aastatepikkust õppemaksu tasumist.

24/7 Wall Street koostas nimekirja 50st kõrgepalgalisest ametist, mis ei eelda ülikooliharidust ning kus kõige madalam tasu on 56 790 dollarit (50 500 eurot) aastas ehk 4208 eurot kuus.

Siin on selle nimekirja TOP10:

10. Jõujaama operaator
Mediaantasu aastas: $74 690
Nõudluse kasv aastaks 2024: -6,6%
Vaid 17,6% selle eriala esindajatest on USAs ülikooliharidus. Kuigi hariduses suuri nõudmisi ei ole , tuleb tavapäraselt end töökohal koolitada. Leppida tuleb ebamugavalt kõrge mürataseme ning ohtlike tingimustega.

9. Elektri- ja elektroonikamontöör
Mediaantasu aastas: $75 670
Nõudluse kasv aastaks 2024: -4,5%

Kuigi ülikooliharidust ei ole tarvis, siis eelistavad paljud tööandjad siiski kandidaate, kes on osalenud sellel tasemel elektroonika täiendkursustel. Nii on 37% selle eriala esindajatel lõpetamata kõrgharidus.

8. Meedia- ja kommunikatsiooniseametega töötaja
Mediaantasu aastas: $75 700
Nõudluse kasv aastaks 2024: -3,3%
Ülikoolihardust ei nõuta, kuid tuleb erinevate tehnoloogiatega sinasõber olla.

7. Piloot
Mediaantasu aastas: $77 200
Nõudluse kasv aastaks 2024: 10,5%
Kuigi kommertspilootidelt ei nõuta ülikooliharidust, peavad nad läbima lennukooli ning saama lennuametilt piloodi litsentsi. Töö võib olla stressirohke ning eksimused väga kulukad. Enam kui pooled kommertspilootidest teenivad 77 000 dollarit ( 68 500 eurot) aastas.

6. Detektiiv ja kriminaaluurija
Mediaantasu aastas: $78 120
Nõudluse kasv aastaks 2024: -1,2%
Vaid keskhariduse ning töökohal väljaõppega teenib tüüpiline uurija 78 120 dollarit (69 500 eurot) aastas. Seda on oluliselt rohkem kui mediaanpalk keskharidusega töökohtadel (37 110 dollarit). Kuigi ülikooliharidus ei ole nõutav, on see siiski kolmel töötajal viiest.

5. Liftimontöör
Mediaantasu aastas: $78 890
Nõudluse kasv aastaks 2024: 13%
Enam kui pooltel liftimontööridest on keskharidus või pole sedagi. Selliperioodi eeldav ameti järele on suur nõudlus ning see pakub head tasu. Tüüpiline selle ameti esindaja teenib $78 890 dollarit (70 255 eurot) ning nõudlus peaks 2024.aastaks kerkima 13%. Seda on kaks korda rohkem kui teistes ametites.

4. Elektrijaama operaator ja dispetðer
Mediaantasu aastas: $81 900
Nõudluse kasv aastaks 2024: -5,1%
Kuigi ülikooliharidust ei nõuta, võivad tööandjad eelistada kandidaate, kes on läbinud sel tasemel elektroonika või elektrotehnika kursusi.

3. Politsei esmatasandi järelevaataja
Mediaantasu aastas: $84 840
Nõudluse kasv aastaks 2024: 4,2%
See on üks neljast USA ametist, kus ei ole tarvis ülikooliharidust, kuid mediaanpalk ületab aastas 80 000 dollarit (71 244 eurot ehk 5937 eurot kuus). Sellel ametil peab olema kõrge stressitaluvus ning enesekontroll.

2. Transpordi, lao- ja logistikajuhid
Mediaantasu aastas: $ 89 100
Nõudluse kasv aastaks 2024: 2,2%
Kuigi ülikooliharidust ei ole vaja, nõutakse ametisse saamiseks tavaliselt viieaastast töökogemust samas vallas. Keskmine mediaanpalk on 89 100 dollarit ( 79 300 eurot) aastas.

1. Tuumajaama operaator
Mediaantasu aastas: $91 170
Nõudluse kasv aastaks 2024: -0,9%
Ainus amet USAs, kus ilma ülikoolihariduseta on mediaanpalk üle 90 000 dollari (80 150 eurot) aastas ehk 6679 eurot kuus. Kuigi formaalset haridust ei nõuta, on vajalik pikaajaline õpe töökohal. Tarvis on häid füüsika- mehhaanika ja matemaatika alaseid teadmisi.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 juuni 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• RMP

Küsimus:
olen töötanud juba 3 aastat 8 tunni ja 30 minutiliste tööpäevadega. Tööandja ütleb, et lõunapaus 30 minutit ei kuulu tööaja hulka. Söömine toimub töökohas. Tundub, et seaduse järgi peaks lõuna kuuluma tööaja sisse, seega olen 3 aastat pool tundi tasuta tööl käinud. Kas mul on õigus tagantjärgi tasu nõuda ja mida selleks tegema pean?

Vastab Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:

Töölepingu seaduse § 47 lg 2 kohaselt on tööandjal kohustus anda töötajale 30-minutiline vaheaeg vähemalt 6-tunnise töötamise järel. Kokkulepe, mille kohaselt pausi ei anta, on tühine. Tööpäevasisese vaheaja võib lugeda tööajaks, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal.

Seega juhul, kui töö iseloom lubab töötajatel kasutada n-ö lõunapausi oma äranägemise järgi, siis seda tööaja hulka arvestama ei pea. Kui aga töötaja peab einestama töökohalt lahkumata (ei saa töölt näiteks kohvikusse või mujale liikuda), siis tuleb vaheaeg tööaja sisse arvestada.

Kui leiate, et olete kolm aastat igal tööpäeval poole tunni eest vähem töötasu saanud, on Teil võimalus esitada tööandjale saamata jäänud töötasu nõue. Kui tööandja pole nõus töötasu maksma, saate pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Kui lähete töövaidluskomisjoni nõudma saamata jäänud töötasu, tuleb ära märkida nõudesumma ning selle kujunemise põhjendatud arvutuskäik. Töövaidluskomisjoni tuleb esitada ka kõik tõendid, mis Teil on.

Lisan lingi, kust võite leida töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ja selgitused selle täitmiseks, samuti info töövaidluskomisjonide asukohtade ja lahtioleku aegade kohta SIIN.

Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §-le 6 on töötasu nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumisel kolm aastat.