Üksikasjad

Avaldatud: 22 mai 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Toimetaja Aive Mõttus

Lugeja küsib:
Töötan autojuhina ja mul on küsimus - kas autojuhi kabiinis võib suitsetada?

Tubakaseadusest ma otsesõnu selle kohta midagi ei leidnud. Mina ei suitseta, kuid sama autoga sõidavad ajutiselt teised juhid, kes suitsetavad. Hoolimata aastatepikkusest kurtmistest firma juhtidele ei ole midagi ette võetud. Kuidas seda probleemi lahendama peaks?

Vastab Piret Kaljula, tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Suitsetamise keeldu töökohal pole töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides otseselt sätestatud, kuid töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb, et töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.

Tööandja peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Vabariigi Valitsuse määrus ütleb, et puhkamiseks ettenähtud ruumis on suitsetamine keelatud. Juhul, kui veoautokabiini või osa sellest kasutab autojuht ka puhkamiseks, on seal kindlasti suitsetamine keelatud.

Tööandja kohustus on tagada töötajatele ohutud ja tervislikud töötingimused. Ohutuks ja tervislikuks ei saa lugeda töökohta, kus töötaja on sunnitud olema passiivse suitsetaja rollis (rohkem infot passiivse suitsetamise kohta leiate tubakainfo lehelt lingilt http://www.tubakainfo.ee/passiivne-suitsetamine/). Tööandja peab keelama autode kabiinides suitsetamise ning kontrollima selle kohustuse täitmist, kui see töötajaid häirib.

Seega ennekõike tuleb juhtida tööandja tähelepanu rikkumisele, soovitatavalt kirjalikult, nt e-kirja teel.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 mai 2017

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

Tänavu esmakordselt makstava madalapalgaliste toetuse taotlejatel tuleb oodata veel vähemalt järgmise nädalani.

Hiljuti on pöördunud Postimehe poole mitu murelikku inimest, kes kurdavad, et maksu- ja tolliameti kodulehel on lubatud madalapalgaliste toetuste maksmisega alustada maikuus, ent seni pole sellest veel kippu ega kõppu. Maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Rainer Laurits ütles Postimehele, et amet alustab madalapalgaliste tulumaksu tagastusega eeldatavalt järgmise nädala jooksul.

«Loodame, et jõuame suuremale osale taotlejatest teha tagastuse nädalaga. Kuna aga madalapalgaliste tulumaksutagastus on seotud juba esitatud tuludeklaratsiooniga, siis neil inimestel, kelle tuludeklaratsioon on veel kontrollimisel, tuleb siiski veidi rohkem aega varuda. Toimetame siin nii kiiresti kui jõuame ja hiljemalt juuli alguseks on kõik tagastused käes,» selgitas Laurits.

Taotluse madalapalgaliste toetuse saamiseks esitas kokku 80 043 inimest, kellele kuulub esialgsetel andmetel tagastamisele 29,1 miljonit eurot. Maksu- ja tolliamet maksab toetused välja sarnaselt tulumaksu tagastusele hiljemalt 3. juuliks.

Madalapalgaliste töötajate toetust maksti sel aastal esmakordselt ning selle saamiseks pidi inimene olema möödunud aasta jooksul töötanud täiskohaga vähemalt kuus kuud ja saanud brutotulu kokku alla 7817 euro. Tegelikkusest erinevate tuluandmete esitamise korral on võimalik toetust tagasi nõuda kuni viis aastat peale toetuse väljamaksmist.

Loe madalapalgaliste toetusest lähemalt MTA kodulehelt http://www.emta.ee/et/eraklient/tulu-deklareerimine/madalapalgaliste-tootajate-toetus-2017-aastal .

Üksikasjad

Avaldatud: 19 mai 2017

• Eesti Päevaleht

Agne Narusk
toimetaja

On valdkondi, näiteks teenindussektor, kus pigem lastakse kvaliteedis latti alla kui tõstetakse töötajate palka.
Millal teie palk viimati tõusis? Paar kuud tagasi tegin uuringu, mis kahtlemata ei konkureeri professionaalsetega, kuid mille valim on siiski mainimist väärt: küsitlesin täpselt 500 tuttavat ja nende tuttavat.
Küsisin: kas viimase kolme kuni viie aasta jooksul on sinu palk tõusnud? Ja kui, siis kas sama tööandja juures või uude töökohta minnes? Vastajaid oli igast sotsiaalsest grupist, rohkem siiski n-ö minu klassist: kõrgharidusega pereinimesed vanuses 40+, spetsialistid, kes on töötanud praegusel töökohal üle viie aasta.
Tulemused olid ootuspärased. 500-st 427 vastas, et palk pole viimase viie aasta jooksul tõusnud. 32 vastas, et on tõusnud. 21 ütles, et uude töökohta minnes tuli ka kõrgem palk. 20 vastas, et hiljuti palka langetati.

On valdkondi, näiteks teenindussektor, kus pigem lastakse kvaliteedis latti alla kui tõstetakse töötajate palka.

Millal teie palk viimati tõusis? Paar kuud tagasi tegin uuringu, mis kahtlemata ei konkureeri professionaalsetega, kuid mille valim on siiski mainimist väärt: küsitlesin täpselt 500 tuttavat ja nende tuttavat.

Küsisin: kas viimase kolme kuni viie aasta jooksul on sinu palk tõusnud? Ja kui, siis kas sama tööandja juures või uude töökohta minnes? Vastajaid oli igast sotsiaalsest grupist, rohkem siiski n-ö minu klassist: kõrgharidusega pereinimesed vanuses 40+, spetsialistid, kes on töötanud praegusel töökohal üle viie aasta.

Tulemused olid ootuspärased. 500-st 427 vastas, et palk pole viimase viie aasta jooksul tõusnud. 32 vastas, et on tõusnud. 21 ütles, et uude töökohta minnes tuli ka kõrgem palk. 20 vastas, et hiljuti palka langetati.

Ometi, statistika näitab, et keskmine brutopalk on aasta taguse sama ajaga võrreldes taas tõusnud. Kohe lisavad analüütikud, et peatselt on oodata majanduskrahhi – tõmmatagu pidurit!

Pidurit millele? Kui keegi ei tea kedagi, kel oleks viimasel viiel aastal palk tõusnud, samastub see – andke andeks – Mõhki elutarga tõdemusega filmist „Nukitsamees”: „Kui enne oli kõik puudu ja nüüd on kõik siin, siis järelikult on kõik üle.”

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel

Üksikasjad

Avaldatud: 18 mai 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2016. aastal 1073 eurot. Brutotulu kasv jätkus samas tempos (6%) kui varasematel aastatel. Samas pöördus tulusaajate arv esimest korda pärast majanduskriisi aastaid tõusult langusele.

Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu maakondades jäi statistikaameti andmetel valdavalt vahemikku 900–1200 eurot. Üle tuhande euro kuus oli brutotulu Harju, Tartu, Hiiu ja Rapla maakonnas, vaid Ida-Viru maakonnas teeniti kuus alla 900 euro.

Omavalitsusüksuste kuukeskmine brutotulu oli väga erinev. Kõrgeima ja madalaima brutotuluga omavalitsusüksuse vahe oli kahekordne. Kõrgeimat tulu teeniti Harju maakonna valdades, enim Viimsi vallas (1505 eurot). Pingerea tagumises otsas olid Tartu maakonna Peipsiääre ja Piirissaare vald ning Kallaste linn, kus tulu suurus jäi alla 800 euro kuus.

Artikkel jätkub, edasi saab lugeda originaalist

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/palgatootaja-kuukeskmise-brutotulu-kasv-mullu-jatkus-kuid-tulusaajate-arv-vahenes?id=78254062