Artiklid
- Üksikasjad
Maiken Mägi
reporter
Tööintervjuu on tähtis samm ning isegi üks viga võib töökoha maksma minna. Kuigi võime töövestluseks korralikult valmistuda, kipub paljudel närv sees olema ning see ajab paratamatult puterdama.
Värbamissaidi Totaljobs andmeil on tööintervjuul peamiselt kolm kaalukat küsimust, mida sageli küsitakse ning millele vastamine ajab kandidaadid kõige suuremasse pabinasse.
Miks peaksime just sinu tööle võtma?
Sellele on raske vastata, sest tegelikult peaks tööandjale juba vestluse käigus selgeks saama, kas sa oled sobilik kandidaat või mitte. Selle küsimusega ootab ta aga, et sa ennast kui suurepärast töötajat talle lõplikult maha müüksid. Seega siin pole koht, mil rääkida, et töökoht sulle meeldib, vaid mida saaksid just sina sellel ametikohal ettevõtte heaks ära teha. Kui sellele positsioonile otsitakse kedagi, kes juhiks meeskonda ja oleks kindlameelne, siis anna märku, et sina oled sobilik ja efektiivne töötaja.
Tutvustage ennast.
Kindlasti palub tööandja sul lühidalt endast rääkida. See palve on aga üsna ebamäärane – kas alustama peaks oma sünnikohast? Hobidest? Haridusest või hoopis töökogemusest? Kuna see küsimus esitatakse peamiselt jää murdmiseks, siis valmista end selleks indlasti ette. Keskendu sellele, mis peaks tööandjale sinust meelde jääma. Alusta ennast tutvustades pigem oma kogemustest ja edukatest saavutustest, seejärel liigu edasi oskuste ja tugevusteni. Samas ei ole oluline laskuda väikestesse detailidesse ning nimetada elementaarseid oskusi nagu Exceli kasutamine jm.
Mis on teie suurim nõrkus?
Keegi ei salli seda küsimust, sest sellele ei tundu olevat ideaalset vastust. Iga tööandja näeb läbi vastusest «Olen perfektsionist!» või «Olen alati varakult tööl kohal!». Samas ei taheta ka tunnistada, et hommikuti on raskusi ärkamisega ja kipud vahel hilinema jm. Kaval nipp on aga esitada mõni puudus (see võib olla ka minevikust) ning viidata, kuidas oled hakanud seda parandama. Näiteks kui sul on raskusi avaliku esinemisega, siis too välja, et tegeled selle puudusega, olles võtnud näiteks abistavaid kursusi ning pannes end selles rohkem proovile. Võid ka vastata nõrkuseks maskeeritud tugevusega, näiteks: «Ma teen oma tööd üldiselt innukalt ja kirega, kuid võin vahel pettuda või ärrituda selle peale, kui kolleegid ei näita välja samasugust entusiasmi.»
- Üksikasjad
Sageli kurdavad juhid, et nende parimad töötajad lahkuvad, ja neil on ka, mille üle kurta – on vähe asju, mis on ettevõttele sedavõrd kulukad ja lõhestavad kui heade inimeste minek.
Juhid kipuvad töötajate pidevas vahetumises süüdistama kõike ja kõiki, unustades asja tuuma: inimesed ei loobu töökohtadest, vaid ülemustest. Eriti nukraks teeb, et seda olukorda saab lihtsalt vältida. Vaja on üksnes uut lähenemist ja natuke rohkem pingutamist. Selleks tuleb aga aru saada, mis on kõige hullemad asjad, mida juhid võivad teha, et panna parimaid inimesi asju pakkima.
USA psühholoogiaprofessor Travis Bradberry juhib oma LinkedInis avaldatud artiklis tähelepanu üheksale asjale, mida vilets juht oma töötajate kahjuks teeb.
Artikkel jätkub, edasi loe originaalist .....
- Üksikasjad
PM Tarbija
Sinu kaaskiri CV juures on peaaegu nagu käepigistus. See annab lugejale aimu, millise inimesega tegemist on, vahendab nbcnews.com.
Kuigi me ei tohiks kujundada oma arvamust teise inimese kohta puhtalt käepigistuse või kaaskirja põhjal, teeme me seda siiski. Sellepärast on töökohale kandideerides hea kaaskiri väga oluline.
Artikkel jätkub, edasi saab lugeda origunaalis ....
- Üksikasjad
Mais lisanduvad töötukassa teenuste hulka uued tööl käivatele inimestele mõeldud teenused. Uute võimalustena toetatakse töötajaid kutse-, kõrg- või rakenduskõrghariduse omandamisel, kuni ühe aasta kestvatel tööturukoolitustel osalemisel ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamisel. Tööandjad saavad taotleda töötajate koolitamiseks koolitustoetust.
„Töötukassa jaoks on tegemist olulise muutusega - keskendume järgnevatel aastatel üha rohkem ka töötajate oskuste arendamisele, et inimesed vahetaksid pigem eriala ja tööd, kui jääksid töötuks. Töötajate oskustesse investeerimine on oluline, sest see aitab tõsta tootlikkust ja toetab majanduse struktuurimuutuseid laiemalt,“ ütles töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Paaveli sõnul on uued võimalused mõeldud töötajatele, kelle oskused vajavad tööelus jätkamiseks täiendamist: näiteks erialase hariduseta, vananenud oskuste, puuduliku eesti keele oskusega või tervise tõttu ameti vahetamist vajavatele inimestele.
Töötukassa toetab ametite õppimist, millel on kasvav tööjõuvajadus ja kus juba praegu on töökäte puudus. Sel aastal toetame koolitusi informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia; metsanduse ja puidutööstuse; arvestusala; sotsiaaltöö; metalli- ja masinatööstuse; keemia ja plastitööstuse; energeetika ja kaevandamise ning tervishoiu valdkonnas. Lisaks toetame osalemist eesti keele ja IKT õppevaldkonna koolitustel. Ka tööandjad saavad koolitustoetust taotleda töötajate värbamiseks kasvava tööjõuvajadusega ametitesse. Toetatavad õppekavad, koolitusvaldkonnad ja ametid on valitud Kutsekoja tööjõu- ja oskuste vajaduse (OSKA) uuringutele tuginedes.
Erandina ei kehti koolitusvaldkondade piirang töötajatele, kes ei saa oma senisel ametikohal jätkata tervise tõttu. Sel juhul on oluline, et õpitav eriala oleks inimesele terviseseisundit arvestades sobiv ja toetaks teda töötamise jätkamisel.
Tasemeõppes õppijate arvuks prognoosime tänavu 300. Kokku toetame sel aastal õppimist ligi 175 õppekaval 40 koolis. Koolituskaardiga ümber- ja täiendusõppesse ootame sel aastal 2 400 inimest ning tööandja koolitustoetuse toel oma oskusi täiendavate töötajate arvuks oleme hinnanud 1000.
Uute teenuste kogumahuks on 2017. aastal 3,6 miljonit eurot. Teenused rakenduvad Vabariigi Valitsuse määruse „Tööhõiveprogramm 2017-2020“ alusel ja neid rahastatakse töötuskindlustuse vahenditest.
Toetatavad tasemeõppevaldkonnad leiate SIIT.
Uutest teenustest saab lähemalt lugeda tootukassa.ee/content/tootuse-ennetamine.
Allikas: Töötukassa
- Üksikasjad
Maiken Mägi
reporter
Tööportaali CV Keskus värskest küsitlusest selgus, et tervelt 79,9 protsenti töövõtjatest on täheldanud endal, ülemustel või kolleegidel läbipõlemist.
«CV Keskus.ee 2387 töövõtjat hõlmanud küsitluse tulemused on üle ootuste karmid – 79,9 protsenti vastanuist ütles, et on märganud kas endal, ülemustel või kolleegidel märke läbipõlemisest,» tõdes CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Lisaks märkisid 42,8 protsenti vastanutest, et on ise üle töötanud, 30,1 protsenti on märganud kolleegide seas läbipõlemist ja seitse protsenti on täheldanud, et ülemus on läbipõlemise piiril. Vaid 20,1 protsenti tunnistas, et on suutnud suuremat tööstressi vältida.
Auväärt sõnas, et tööjõupuuduse süvenedes võib Eesti töövõtjate töökoormus veelgi suureneda. Näitena tõi ta Jaapani, kus räägitakse juba riiklikust tervisekriisist ja töörühmad proovivad piirata ületunde.
«Vältimaks lähenevat tööjõukriisi, peavad ettevõtted kasutama oma tähtsaimat vara – töötajat – võimalikult efektiivselt. Tehtava töö väärtust saab suurendada läbi töötajate produktiivsuse tõstmise, mitte lisades töötunde ja tõstes töökoormust,» lisas ta.
Enim on üle töötanud assisteerimise- (49,1 protsenti), infotehnoloogia- (47,6 protsenti), ehituse ja kinnisvara- (47,1 protsenti) ja tervishoiusektori töötajad (45,7 protsenti). Kõige stressivabam töökeskkond on küsitluse tulemusel finantssektori töötajatel – 26,1 protsenti vastajatest väitsid, et nende kollektiiv on suutnud suuremat stressi vältida. Ülemuste seas on läbipõlemist märganud aga enim mehaanika- ja tehnika (21,1 protsenti) ning infotehnoloogia sektori (19 protsenti) töötajad. Lisaks on enda väitel üle töötanud 41 protsenti meestest ja 44 protsenti naistest.
Lehekülg 787 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee