Artiklid

Maiken Mägi
reporter

«Plaanisin puhata oktoobris, kuid juhtus nii, et ootamatult puhkuseplaanid muutusid. Kas ja kuidas on mul õigus oma puhkust muuta?» küsib lugeja Tööelu ajakirjas.

Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.

Esmalt on oluline teada, kas puhkuse ajakava on ettevõttes kinnitatud. Puhkuse ajakava koostatakse ja tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul, s.o hiljemalt märtsi lõpuks. Tööandjal tuleb puhkuse ajakavasse märkida põhipuhkus ja kasutamata puhkus, kuid sinna võib lisada ka muid puhkuseid, näiteks isa-, lapse-, õppepuhkus.

Kui oktoobrikuu põhipuhkuseosa oli puhkuse ajakavasse lisatud ning ajakava on kinnitatud, siis saab ajakava muuta üksnes poolte kokkuleppel. Kui ajakava veel kinnitatud pole, võite oma ettepanekud põhipuhkuse muutmiseks tööandjale esitada, kuid peate teadma, et tööandja ei pea teie soovidega arvestama (välja arvatud juhul, kui olete väikelapsevanem).

Juhul, kui puhkuse ajakava ei ole koostatud ning seda ei tehtagi, saate oma põhipuhkust kasutada enda äranägemise järgi. Oluline on, et puhkuse saamiseks tuleb tööandjale teha avaldus vähemalt 14 kalendripäeva ette.

Vähemalt 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust tuleb kasutada ühes osas. Põhipuhkuse osadeks jagamise osas tuleb tööandjaga kokkulepe saavutada. Kui kokkulepet ei saavutata, võite puhata endale sobival ajal, kuid ühes osas.

PM Tarbija

Eelmisel nädalal võeti riigikogus vastu töölepingu seaduse muudatused, mis lihtsustavad tööandjate võimalusi võtta tööle alaealisi noori.

Seaduse muudatused on endaga kaasa toonud tööandjate suurema huvi noorte töötajate vastu ja sellest annab ka tunnustust Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse ja Tallinna Spordi- ja Noorsooameti noortele suunatud mess «Suveks tööle», kus tänavu on tööandjate arv mullusega võrreldes kahekordistunud.

Edasi loe originaalist .....

Agne Narusk

Suurema osa tööpäevast veedavad poemüüjad püstijalu.
Tööinspektorid võitlesid poemüüjatele välja kindlad puhkehetked ja kõigile selge töökorralduse.

Kaks aastat tagasi kaebas tarbijate ühistu kohtusse tööinspektsiooni ettekirjutuse, millega ühistu ketti kuuluvat kauplust kohustati müüjate tööaja korraldust üle vaatama ja sellest täpselt kinni pidama.

Artikkel jätkub... edasi loe originaalist.

Maiken Mägi
reporter

Palgaläbirääkimised tekitavad paljudes töötajates ärevust, sest kardetakse, et ülemus ütleb neile ära, naerab nad välja või nõuab põhjendusi, miks on töötaja palgatõusu väärt.

Põhjenduste esitamine on ka täiesti õigustatud, kuid ometi põruvad sellele vastamises paljud, kirjutab karjääriportaal Muse. Ideaalne stsenaarium oleks see, kui suudad ülemusele tuua näiteid oma hiljutistest saavutustest, mis on ettevõtte arengule kaasa aidanud. Perfektses maailmas ütleks ülemus seda kuuldes, et kõlab hästi ning tõstame kohe su palka.

Alati aga nii lihtsalt ei lähe. Palgaportaali Paysa küsitluses tõid juhid välja töötajate esitatud põhjuseid, mis ei anna suurt lootust palgatõusuks. Esmajoones olid töötajad neile öelnud seda, et töö ei meeldi neile ning nad sooviksid palgatõusu, et ettevõttesse edasi jääda. 46,6 protsenti vastanud juhtidest ei pidanud seda kindlasti põhjuseks, miks peaks kedagi palgatõusuga premeerima.

Veel nimetati tühiste põhjustena seda, et tööandja saaks palgatõusu endale lubada (15,6 protsenti), töötajal on peres majanduslikud raskused (11,2 protsenti) ning töötajal on väga nõudlik ülemus (7,1 protsenti). Mis puutub majandusraskustesse, siis see on tööandjale inimlikult mõistetav, kuid ei anna otseselt põhjust, et vääriksid seepärast palgatõusu.

Millised on aga head põhjused, mida palgatõusu lootuses tööandjale ette lugeda? Kui väidad, et teed suurepärast tööd, lubaks 35,4 protsenti vastanud tööandjatest sulle palgatõusu. 24,8 protsenti peab väärt põhjuseks seda, et töötajalt on palutud raskemate tööülesannete täitmist.

17 protsenti juhtidest leebuks siis, kui töötaja tunneb muret, et on oma ametipositsioonil alamakstud ja oskab seda fakti andmetega kinnitada. 9,2 protsendi jaoks piisab põhjendusest, et teed head tööd. Samas põhjendusest ehk tähtsamgi on see, et see ka tõele vastaks.

Maiken Mägi
reporter

Tööinspektsioon alustas kampaaniaga «Tunne oma õigusi – märka ohtu», milles juhitakse tähelepanu riskidele masinate ja seadmetega töötamisel ja kutsutakse nii tööandjaid kui töötajaid üles ohte teadvustama ja tööõnnetusi vältima.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul põhjustab pea iga neljanda tööõnnetuse kontrolli kaotamine masinate, tööriistade või seadmete üle. «See on üks levinumaid ja ohtlikumaid tööõnnetuse liike, põhjuseks enamasti hoolimatus, hajameelsus, aga ka masinate omavoliline reguleerimine. Valdaval osal masinatest, millega tööõnnetus juhtub, ei vasta ohutusseadised nõuetele,» ütles ta.

Algava kampaania tunnuslausega «Masinal on jõud. Sinul on mõistus – veendu masina ohutuses» soovib inspektsioon kutsuda nii töötajaid kui tööandjaid kontrollima, kas tööks kasutatav masin on töökorras.

Edasi loe originaalist ....