Artiklid
- Üksikasjad
Maksuametile on oma eelmise aasta tuludeklaratsiooni esitanud juba 642 636 inimest. Enne 31. märtsil saabuvat tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega lisandub veel eeldatavalt 25 000 deklaratsiooni.
Samuti on töönädala lõpuni võimalus taotleda madalapalgalise tulumaksu tagasimakset. Siiani on taotluse esitanud 74 755 inimest, kellele kuulub hetkeseisuga tagastamisele 27,3 miljonit eurot.
"Taotluse esitamise eelduseks on tuludeklaratsiooni esitamine, seega kui täisealise töötaja aastane brutotulu jäi alla 7817 ja möödunud aastal töötati vähemalt kuus tervet kalendrikuud, siis soovitame tuludeklaratsioon ära esitada ja vaadata, kas vastate taotluse tingimustele," selgitas MTA teenindusosakonna juhtivspetsialist
Oma tulud tuleb deklareerida ka füüsilisest isikust ettevõtjatel (FIE), siiani on deklaratsiooni esitanud 22 596 ja oodata on veel 11 200 deklaratsiooni. FIE-del on oluline meeles pidada, et tuludeklaratsiooni põhivorm A ja vorm E on vaja esitada kõikidel juhtudel ja ei ole oluline, kas ja kui palju ettevõtlusest tulu saadi.
Juhul, kui ettevõtlustulu ei saadud, tuleb esitada vorm E nullidega. Deklaratsiooni peab esitama ka siis, kui ettevõtlus 2016. aastal katkestati või lõpetati. Vormil E saab andmed esitada ka eraisik, kes ei ole ennast füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud, kuid on saanud maksustamisperioodil ettevõtlustulu.
Siiani on oma tulud deklareerinud 642 636 inimest, kellele kuulub tagastamisele 93,1 miljonit eurot ja juurdemaksmisele 20,2 miljonit eurot. Tulumaksu on siiani tagastatud 81,8 miljonit eurot.
Neil inimestel, kes pole veel oma tulumaksu tagastust saanud ja samas on juba esitanud lisadokumendid, palume varuda kannatust, kuna dokumentide läbi vaatamine võtab aega. Deklaratsioonide kontrollimahtu on eelkõige suurendanud selliste deklaratsioonide kasv, kus on esmakordselt deklareeritud eluasemelaenu intressid ja mis lähevad selle tõttu ka kõik ülevaatamisele.
Tulude deklareerimist puudutavat infot ja abi saab MTA kodulehelt, ameti teenindusbüroodest ja helistades infotelefonidele 880 0810 või 880 0811.
- Üksikasjad
Maria Reinik
reporter
Eesti suurim tööportaal CV-Online viis esmaspäeval oma kasutajate hulgas läbi küsitluse, kuidas mõjutas pühapäevane kellakeeramine tunni võrra edasi suveajale nende töö- ja eraelu.
53 protsenti vastanuist kinnitas, et suveajale üleminek mõjutab nende töö- ja eraelu, kella keeramist pooldas 28 protsenti vastanuist. Kümme vastanut keeras kella täpselt õigel ajal ehk laupäeva öösel vastu pühapäeva kell kolm.
Veerandil vastanuist (24,5 protsenti) sättisid kõik kellad end ise õigele ajavööndile, veidi enam kui viiendik inimestest (21,6 protsenti) olid aga ettenägelikud ja keerasid kellad õigeks juba laupäeva õhtul enne voodisse heitmist. «Aastaid tagasi, kui kella tuli tunni võrra tagasi keerata, tegin seda juba laupäeva õhtul, sest pidin pühapäeva hommikul tööle minema,» meenutab üks vastaja. «Öösel aga uuendas telefoni kell end ise automaatselt, seega jõudsin tööle tund aega varem.» 11 vastanut kinnitasid veel esmaspäeva hommikul, et polnud uuele ajavööndile üle läinudki.
Küsitlusele vastanuist tervelt seitse protsenti tunnistas, et ei jõudnudki esmaspäeva hommikul õigeks ajaks tööle, kuna magasid sisse ja nende elu- ja unerütm sai rikutud. Veidi üle 40 protsenti inimestest kinnitas, et kuigi nad jõudsid tööle õigel ajal, oli see suveajale ülemineku tõttu raskem kui tavaliselt.
15 kontoris üle Eesti ei jõudnud esmaspäeval õigel ajal tööle mitte keegi, näitab CV.ee läbi viidud uuring. Vaid mõned jõudsid õigel ajal tööle pea viis protsenti vastanute töökohal. 20 protsenti juhtudest jäid aga hiljaks vaid mõned üksikud kolleegid. Suuremal osal töörahvast (45,3 protsenti) algas töönädal siiski ilma hilinemisteta. «Kui keegi oleks sellisel põhjusel hilinenud, oleks pidanud kirjutama ka samas lahkumisavalduse,» soovitas üks vastanuist. «Eks jõutakse ikka õigel ajal, aga eriti just laste puhul on kuulda, et laste ärkamist ja väsimust mõjutab kella keeramine eriti,» selgitab teine.
«Hommik läks kiireks, sest ei suutnud õigel ajal voodist tõusta,» kirjeldas üks vastanuist. «Pidin kiirustama ja tööl on kohutav uni ikkagi,» lisas ta. «Juba kuu aega oleks normaalne olla suveajas,» soovitas teine. «Kuskil veebruari lõpul võiks kellad suveajale keerata, muidu ärkad hommikul valge peale üles ja ootad paar tundi, et saaks tööle minna.» Kolmas vastaja usub, et «ühelgi täie mõistusega ja tervel inimesel ei tekita mingit probleemi üks tund varem või hiljem ärgata.»
Enim vastanuist ehk enam kui 75 protsenti inimestest märkis, et suveajale üleminek põhjustab esimestel päevadel väsimust ja uimasust ning põhjustab segadust. Pea 30 protsenti inimestest tahavad lihtsalt rohkem magada. 5,3 protsenti vastajaist tunnistas CV-Online’i kiirküsitluses, et kella keeramisest tekkinud sümptomid kestavad kauem kui kuu aega või lausa kuni talveajani üleminekuni.
Kokku andis oma vastuse 923 inimest. Keskmiselt on igal inimesel vaja CV-Online’i tehtud küsitluse tulemustele tuginedes keerata kaks korda aastas õigeks neli kella. «Kella keeramisega juhtub sageli nii, et hommikul kõik, kes ärkavad, lähevad kella keerama,» räägib oma kogemustest küsitlusele vastanud. «Teinekord keeratakse mõnda kella kolm korda edasi või tagasi, enne kui seda avastatakse.»
- Üksikasjad
ERRi uudisteportaal
Seaduse alusel kümnepäevasest isapuhkusest ilma jäänud mees kaebas riigiameti ebavõrdse kohtlemise eest kohtusse. Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva lubab, et uue seadusega ebavõrdsus kaob, kirjutab ERRi uudisteportaal.
ERR.ee kirjutas kuu aega tagasi Ants Lustist, kes avaldas pahameelt, et jäi ilma õigusest oma vastsündinud lapsega kümme päeva kodus veeta, kuivõrd seadus ei võimalda juhatuse liikmetele isapuhkust.
Sotsiaalkindlustusametist taotluse peale eitava vastuse saanud mees kaebas riigiameti nädal tagasi kohtusse, süüdistades riiki põhiseaduse rikkumises, mis näeb ette kõigi kodanike võrdset kohtlemist.
"Õigus võrdsele kohtlemisele on iga inimese põhiõigus ehk üks elementaarsemaid õigusi, mille olemasolu ei ole tegelikult sõltuvuses ühestki seadusest. Mul on kahju, kallis Eesti Vabariik, et pean hakkama Sulle seda läbi kohtu meelde tuletama, aga nii nüüd on. Lootuses, et saad sellest paremaks. Aitäh kõigile, kes kaasa elavad," teatas Lusti nädal tagasi oma sotsiaalmeediakontol.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL) kinnitas ERR.ee-le, et muutmisel olev vanemapalgaseadus võtab arvesse ka selle vajaduse ning edaspidi laieneb isapuhkuse õigus kõigile, ka juhatuse liikmetele, kui riigikogu seadusemuudatuse heaks kiidab.
Loe pimemalt ERRi uudisteportaalist.
http://www.err.ee/586580/juhatuse-liikmena-isapalgast-ilmajaanu-laks-riigi-vastu-kohtusse
- Üksikasjad
Ettevõtluskõrgkooli Mainor personalijuhtimise õppejõu Karin Kuimeti sõnul toimub Eesti tööjõuturul võimuvõitlus ning kaheksakümnendate generatsioon on üle võtmas 40–50-aastaste põlvkonna positsioone.
Karin Kuimeti sõnul toimuvad organisatsioonides vaiksed, aga pidevad konfliktid, sest X-põlvkond, ehk 40-50aastased inimesed tunnevad noorematelt survet. “Vanema generatsiooni juhid tajuvad, et kui nad piisavalt kiiresti ei jookse, siis on nende positsioon ohus ning seda võetakse tihti valulikult,” rääkis Kuimet.
“Noorem, 80nendatel ja üheksakümnendate alguses sündinud ehk Y generatsioon on jõudnud kolmekümnenda eluaasta piirile, käinud välismaal, saanud hea hariduse. Samuti valdab vabalt inglise keelt, on digitaalselt osav ning tõesti tahab ka ennast näidata.”
“Vanemate juhtidega, kes organisatsiooni arengusse panustavad ja teevad tulemuse ära, ei juhtu midagi. Aga oma kohal püsimine nõuab senisest rohkem energiat,” lisas Kuimet.
Õppejõu sõnul on riigiorganisatsioonides süsteem hierarhilisem ning tutvused ja traditsioonid aitavad samadel inimestel kauem puldis püsida. Erafirmas oleneb kõik aga inimesest endast.
Raskem on nendel vanema põlvkonna juhtidel, kes toimetavad nii nagu 80nendatel-90nendatel, arvestamata, et keskkond ja töötajad on muutunud. “Pidama jäävad need, kes käivad ajaga kaasas ja oskavad noori rakendada ettevõtte hüvanguks, mitte ei kurda, et uus on loll ja laisk.”
Karin Kuimeti sõnul sageli ei teadvustata, et uue põlvkonna jaoks on oluline tähendusrikas ja mõtestatud töö. "Noored ei püsi enam ühel kohal aastakümneid nagu vanasti, vaid töötavad alaväärtustamisele vastu või hääletavad jalgadega. Niimoodi jäädakse ilma talentidest, sest keskpärastel on vähem valikuvõimalusi paremat kohta leida,” rääkis Kuimet ning lisas, et organisatsioonile endale on kõige parem, kui kogu tiimis ja ka juhtkonnas on esindatud erinevad generatsioonid ja igaüks panustab kas noore energia või kogemusega.”
- Üksikasjad
Maiken Mägi
reporter
«Minuga juhtus tööõnnetus ning olin kaks nädalat haiguslehel. Olen juba ammu tööl tagasi, aga haigusraha ei ole üle kantud. Haigekassast öeldi, et mingi raport on puudu. Tööandja ütles, et tema ei saa raportit koostada, sest arsti teatist ei ole. Mida pean tegema, et haigusraha kätte saada?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.
Kui töötajaga juhtus tööõnnetus, peab ta sellest esimesel võimalusel tööandjale teada andma. Kui tööl saadud trauma tõttu arsti poole pöördute, tuleb talle öelda, et saite viga tööd tehes. Kui tegemist oli raske tööõnnetusega või kui arst määras tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse, esitab ta tööinspektsioonile teatise. Tööinspektsioon omakorda informeerib tööandjat, et sai vastava teatise arstilt.
Kerge tööõnnetuse korral, mille tagajärjel töövõimetust ei määrata, arst teatist esitama ei pea, kuid ka sel juhul peab töötaja ise juhtunust tööandjale teada andma.
Tööandja alustab juhtunud tööõnnetuse uurimist. Siinjuures ei oma tähtsust see, kas info tööõnnetusest jõudis tööandjani kannatanult, pealtnägijalt või tööinspektsioonist. Sõltumata arsti teatise olemasolust peab tööandja viima läbi uurimise, koostama tööõnnetuse raporti või akti ja saatma selle tööinspektsioonile.
Kui tööandja ei ole töötajaga juhtunud tööõnnetuse kohta uurimist läbi viinud ja raportit koostanud, tuleb töötajal saata talle esmalt teade, et juhtus tööõnnetus. Soovitame seda teha kirjalikult, näiteks e-posti või smsiga, sest siis on hiljem võimalik tõendada, et töötaja on info edastanud. Samuti tuleb pöörduda arsti poole, kes töövõimetuslehe väljastas ja paluda tal saata tööinspektsioonile teatis tööõnnetuse toimumisest.
Mida rohkem on õnnetuse juhtumisest aega mööda läinud, seda keerulisem on kannatanul tööandjale tõestada, et õnnetus juhtus töökohal - eriti kui tegemist oli näiteks kukkumisega, mis võib juhtuda igal pool. Kui tööandja leiab, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab ta vabas vormis akti. Aktile kirjutavad alla tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik. Akt tuleb saata tööinspektsioonile, kust info liigub edasi haigekassasse.
Haigekassa maksab haigushüvitist samamoodi nagu näiteks olmetrauma korral. Kui töötaja pole aktiga nõus, siis esmalt tuleks pöörduda tööandja poole. Jällegi soovitatavalt viisil, et märk maha jääb. Kui erimeelsus tööandja ja töötaja vahel jätkub, võib töötaja vaidlustada akti kohtus.
Lehekülg 795 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee