Artiklid

Maiken Mägi
reporter

Palgalisa küsimine võib mõnes inimeses tekitada ebamugavust ja kõhklusi, sest endas ei olda kindel. See on aga palgaläbirääkimistel juba suureks miinuseks.

Sageli jäetakse palka juurde küsimata seepärast, et inimesel on hirm äraütlemise või veelgi enam, vallandamise ees. Kui aga küsida ei julge, on palgatõusu võimalus väga väike. The Simple Dollar rahablogi annab nõuandeid, kuidas soovitud palgatõus saavutada ka siis, kui rahast rääkimine teeb ebakindlaks.

Ole realistlik.

Leidub lugusid kandidaatidest, kes kaotasid pakkumise seepärast, et julgesid sellest rohkem palka küsida, olgu see siis mõistlik põhjendus või mitte. On aga oluline teada, et suurem osa tööandjaid ei pane pahaks, kui kandidaat üritab palga osas kompromissi leida. Mõni neist ehk ootabki, et veidi kaubeldaks ning lõplik palganumber oleks sobilik mõlemale. Teisalt tasub meeles pidada, et palgasoov oleks ka su teadmistele ja kogemustele vastav. Kindlasti ei tasu unustada, et kui sa palka juurde ei küsi, siis seda ka ei saa, seega ole selles realistlik ja julge.

Konkreetsed numbrid.

Enne läbirääkimisi peaks esmalt selgeks tegema, milline on valdkonnas keskmine palk ning millise numbriga oleksid minimaalselt nõus. Kui tööandja alustab minimaalse pakkumisega, siis võid proovida seda siiski ülespoole kaubelda. Kui juba töötad ettevõttes ning soovid palgalisa, siis mõtle parem välja konkreetne number. See olgu samuti kooskõlas sinu staaþi, oskuste ja kogemustega. Siinkohal ei saa toetuda sellele, et kolleeg saab rohkem palka, sest tõenäoliselt on ka tema tööstaaþ erinev.

Küsi õigesti.

Esmatähtis on palgaläbirääkimistel olla lugupidav ja ehitada oma soov üles korralikele põhjendustele, mitte emotsioonidele. Pea meeles, et palgalisa pole asi, mida sa vajad, vaid mille oled loodetavasti auga välja teeninud. Seega peaksid keskenduma sellele, mida oled ettevõtte heaks teinud, mitte oma vajadustele, näiteks nagu lisakulud lastele või korteri üürile.

Kirjuta üles.

Kui palgaläbirääkimised tekitavad hirmu ja ärevust, siis kirjuta põhjendused üles ja õpi laias laastus pähe. Tööandja ei lase sul ilmselt sellist kõnet pidada, vaid aset leiab mõlemapoolne vestlus, kuid sellegipoolest on hea, kui oled läbi mõelnud ja tead, mida öelda plaanid. Ära unusta ka tööandja argumente kuulata ning oma fakte või põhjendusi vastavalt sellele muuta või täiendada.

Vali õige aeg.

Ära saja ülemuse kabinetti sisse suvalisel ajal, vaid lepi kokku mõlemale sobiv kohtumisaeg. Võid ka mainida, et soovid rääkida oma palgast – võib tunduda hirmutav, et teema on teada, kuid tegelikkuses on mõlemal lihtsam arutleda ning saate argumendid läbi mõelda.

Töövõimetuslehtede ehk haiguslehtede osas tekib inimestel alati palju küsimusi. Portaal terviseuudised.ee toob välja peamised teemad, mis haigekassa kodulehel ikka korduma kipuvad.

1. Mitu päeva aastas võib olla haiguslehel?
Haiguslehel on piirang ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte lehe kestusel. Arst saab vajadusel väljastada töövõimetuslehe ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Järjest on kindlustatud isikul õigus haiguse või vigastuse korral saada hüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral kalendriaastas. Kalendriaastas kindlustatud isikule kokku makstavate päevade piirangut ei ole.

2. Miks haigekassa ei hüvita kindlustatu haigestumisel alla 9päevast haiguslehte?
Kindlustatule ei hüvitata haiguslehe esimest kolme päeva. Haiguslehe 4.–8. päevani maksab töötajale hüvitist tema tööandja. Alates 9. päevast maksab hüvitist haigekassa.

3. Töötaja jäi puhkuse ajal haiguslehele, millest teatas tööandjale alles puhkuselt naastes. Kas töötajal on õigus saada haigushüvitist? Kuidas peab käituma tööandja?
Kui töötaja teatab tööandjale oma ajutisest töövõimetusest esimesel võimalusel ja poolte kokkuleppel puhkus katkestatakse, lükatakse edasi või lõpetatakse enne tähtaja lõppu, siis sellisel juhul on tal õigus saada haigushüvitist. Kui töötaja seda ei tee, ei ole tal õigust hüvitist saada.

4. Inimene käib vahetustega tööl ja haigestus reede õhtul. Laupäeval ta tööle ei läinud. Kuna perearst laupäeval ei tööta, ei saanud inimene ka tema juurde visiidile minna. Esmaspäeval arsti juurde minnes selgus aga, et arst ei saa anda haiguslehte laupäevast alates. Miks?
Arst saab töövõimetuslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Nädalavahetusel perearst haiguslehte alustada ei saa, sest perearstid ei tööta nädalavahetustel. Küll saab ta väljastada nädalavahetuse päevaga algava töövõimetuslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.

TASUB TEADA

Loe ka uudist selle kohta, et tööandja otsusel võib hakata nüüd haigusraha saama juba teisest haiguspäevast.
http://www.terviseuudised.ee/uudised/2017/01/02/kes-hakkab-haigushuvitist-saama-juba-teisest-paevast

Leidub ettevõtteid Eestis, kes seda ka maksavad.
http://www.sekretar.ee/uudised/2017/03/28/tooandjad-kes-huvitavad-haiguspaevi

Loe haigekassa küsimusi-vastuseid lisaks siit https://www.haigekassa.ee/et/faq/200.

PM Tarbija

Koolides ja ülikoolides suunatakse noori, et nad leiaksid oma eriala ja asuksid tööle. Paljud aga ei suuda keskeani välja mõelda, millisel erialal nad töötada sooviksid, vahendab The Independent.

Noorelt otsustatud karjäärivalik ei pruugi tegelikult õige olla ja inimene teeb seda tööd lihtsalt sellepärast, et noorena sai selline eriala valitud.

See aga võib inimese õnnetuks teha. Tööd tehakse pigem selle pärast, et see tehtud saaks, mitte sellepärast, et inimene seda ka tegelikult teha tahaks. On justkui kirjutamata reegel, et töö ei peagi õnnelikuks tegema, vaid see on üks äraelamise vorme.

The Independent järjestas kuus olukorda, mis peaksid märku andma, et see töökoht pole sulle ja on aeg karjäärivahetuseks.

1. Sul on igav

Kuigi on tore, kui on ka kergemaid päevi, kuid kui sa pidevalt vahid tööl lakke, sest kogu töö on tehtud, siis on aeg leida uus väljakutse.

2. Sa oled tööl ja kodus erinev inimene

Inimesed, kes on tööl õnnelikud, on ka kodus rahulikumad. Kui sa tunned, et kui töölt lahkudes saad sa viimaks olla sina ise, siis ei tunne sa end töökohas mugavalt.

3. Sulle ei meeldi tööst rääkida

Sulle meeldib küsida, kuidas teistel tööl läheb, selle asemel et endast rääkida? Kui sa oled loomu poolest entusiastlik ja uhke oma töö üle, siis tööst teema kõrvale kallutamine võib olla üks märkidest, et sa ei ole töökohaga rahul.

4. Sa lahkud kontorist niipea kui võimalik

Kuigi on oluline omada õiget tasakaalu töö ja eraelu vahel, siis see, kui sa kell 17.00 asjad kokku pakid ja uksest välja ruttad, et kiiremini töölt minema saada, näitab, et midagi on kuskil valesti. Kui sulle su töö meeldib, siis sa ei pahanda, kui pead mõnikord pool tundi kauem tööl olema.

5. Sa kadestad teiste inimeste tööd

Selle peale, kui keegi saab töö tõttu tasuta reisida või teenib uskumatult suurt palka, on täiesti normaalne veidi kade olla, kuid kui tunned kadedust teise organisatsiooni toimimise pärast, siis on võib-olla aeg CVd välja saata ja uus töökoht leida.

6. Sa ei taha hommikuti tööle minna

Kui pärast nädalavahetust tööleminek tekitab sinus erakordset kurbust ja sa teeks kõik, et mitte tööle minna, siis muuda oma elus midagi. Inimesed, kes armastavad oma tööd, võivad samuti igatseda nädalavahetust, kuid kui sinu kohustus tööle minna teeb sind igal hommikul õnnetuks, siis vaheta töökohta.

Maiken Mägi
reporter

«Asendasin tükk aega haiguslehel olevat kolleegi. Hiljem sain teada, et mulle maksti selle töö eest vähem kui mu kolleegile. Kas tööandja oleks pidanud mulle maksma sama palka?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.

Lepinguvabaduse põhimõttest lähtudes võivad töötaja ja tööandja omavahel sobivas töötasu suuruses kokku leppida. Oluline on, et töötasu vastaks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärale ning tööandja järgiks võrdse kohtlemise põhimõtet.

Võrdse kohtlemise eesmärgiks on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest näiteks rahvuse, rassi, nahavärvi, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, soo või seksuaalsete sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise nõuded töösuhetes laienevad ka perekondlike kohustuste täitmisele, sotsiaalsele seisundile ja töötajate huvide esindamisele või töötajate ühingusse kuulumisele, keeleoskusele või kaitseväeteenistuse kohustusele. Eelpool nimetatud põhjustel diskrimineerimine on keelatud nii töölepingu sõlmimisel, kokkulepete tegemisel, töötasustamisel, edutamisel, töösuhte ülesütlemisel jne.

Seega ei tohi töötasu suurus olla diskrimineeriv, vaid peab tulenema objektiivsetest asjaoludest (töö sisu, tööülesanded, oskused, kogemused, töö tegemise kiirus ja kvaliteet, staaþ jne) ning olema põhjendatud. Kui töötasude erinevus ei ole diskrimineeriv ning on põhjendatud, kuid töötajat makstav töötasu ei rahulda, tuleb töötajal palgatingimuste läbirääkimiseks tööandja poole pöörduda.

Töölepingu seaduse järgi sõlmitakse ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks tähtajaline tööleping. Näiteks on tähtajalise töölepingu sõlmimine õigustatud lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asenadmiseks. Kas on võimalik, et asendajaga sõlmitakse hoopis tähtajatu leping?

Lugeja küsib: Jäin lapsehoolduspuhkusele ja sain teada, et minu asendaja võeti tööle tähtajatu töölepinguga. Kas see tähendab, et kui ma tööle naasen, ei olegi mul töökohta?

Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Greete Kaar.

Töölepingu seaduse järgi sõlmitakse ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks tähtajaline tööleping. Näiteks on tähtajalise töölepingu sõlmimine õigustatud lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendamiseks.

Tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja saabumisega. Antud juhul peaks töölepingu tähtaeg olema seotud lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tööle naasmisega. Kui asendatav naaseb lapsehoolduspuhkuselt tööle, siis lõpeb asendamise ajaks tööle võetud töötaja tööleping automaatselt.

Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasval töötajal on õigus töölepingujärgsetele tingimustele, s.t töötaja täidab samu tööülesandeid, mis enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist, saab sama suurusega töötasu jne. Kui töötingimused on paranenud, on lapsehoolduspuhkuselt naasval töötajal õigus paranenud töötingimustele (nt üldise palgatõusu korral peab ka lapsehoolduspuhkuselt naasva töötaja töötasu tõstma samaväärselt ja samadel alustel nagu teistel töötajatel tõsteti tema lapsehoolduspuhkuse ajal).

Kui lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendajaga on sõlmitud aga tähtajatu tööleping, siis tööandja ei saa töölepingut lõpetada põhjusel, et lapsehoolduspuhkusel olev töötaja naaseb tööle. Tööandja saab tähtajatu töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt – töötajast tuleneval või majanduslikel põhjustel.

Sellisel juhul tekib olukord, kus tööandja on samale ametikohale sõlminud kaks tähtajatut töölepingut. Kui tööandja on kindel, et tal on mõlemale töötajale töölepingus kokkulepitud tingimustel tööd anda, ei ole samale ametikohale kahe tähtajatu töölepingu sõlmimine keelatud. Kui hiljem selgub, et mõlemale töötajale ei ole võimalik tööd pakkuda, peab tööandja ühe töötaja koondama.

Kui lapsehoolduspuhkusel olev töötaja naaseb tööle enne lapse kolmeaastaseks saamist, on temal eelisõigus tööle jääda, sest tööandja ei saa koondada väikelast kasvatavat töötajat. Kui kumbki töötaja väikelast ei kasvata, võib tööandja valida, kelle ta koondab. Töötajad on seaduse ees võrdsed ka siis, kui mõlemad kasvatavad alla kolmeaastast last.

Seega, korrektne on sõlmida asendajaga tähtajaline tööleping, mille tähtaeg on sõltuvuses lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tööle naasmisega. Kui tööandja on mõlema töötajaga sõlminud tähtajatu töölepingu ning hiljem selgub, et kahele töötajale ei ole võimalik samadel tingimustel tööd anda, on tegemist pahatahtliku käitumisega. Sellisel juhul võib tööandja seista silmitsi töövaidlusega, mille võimalikuks põhjuseks on diskrimineerimine.