Artiklid
- Üksikasjad
Reet Pärgma
reporter
Utrechti Ülikooli teaduri Yvette Baggeni sõnul on mõnekümne aasta pärast järel peamiselt ainult loovust ja ettevõtlikkust nõudvad töökohad, ent sellised oskused on praegustest töötajatest ainult väga väikesel osal.
Yvette Bagen on uurinud Euroopa erasektori töötajaid EL-i uurimisprojekti LLLight in Europe raames alates aastast 2013. Tema sõnul pole enamik inimestesi täna harjunud tegema sellist tööd, mis muutub tavaliseks tänasest oluliselt enam digitaliseeritud maailmas.
“Tööde ülikiire automatiseerimine muudab järsult seda, mida inimestelt töökohas oodatakse. Tarvis on töötajaid, kes on harjunud olema ettevõtlikud ja oskavad tööl kasutada oma loovust. Samas näitavad uuringud, et tegelikult on täna ettevõtete arendamisse ja loovatesse tegevustesse kaasatud ainult väike protsent töötajatest,” rääkis Ettevõtluskõrgkooli Mainor külalisõppejõud Yvette Bagen.
"Üle maailma läbi viidud uuringute kohaselt on ainult 6,5% töötajatest olnud viimase kolme aasta jooksul tööl ettevõtlikes tegevustes juhtivas rollis. Samas on näiteid, kus ka väikeettevõttes on pandud lihttööliste kollektiiv ühiselt ideid genereerima, katsetama ja pidevalt uusi lahendusi leidma," ütles ta.
Tema sõnul peaksid ärijuhid kriitiliselt peeglisse vaatama. Töötajate oskuste arendamine on ka juhtide kohustus. Juhid peavad mõistma, et kui täna töötajate ettevõtlikkust ei arenda, pole homme vajalikke töötajaid võtta.
"Palju räägitakse, kuidas robotid viivad tootlikkuse uuele tasemele. Aga veel suurema ärilise efekti annaks töötajate loovuse arendamine. Töötajate ettevõtlikkuse innustamine peab olema uue aja juhtimise kvaliteedimärk," rääkis Baggen.
- Üksikasjad
PM Tarbija
Nutiajastu võidukäik tõi tööturule ühe ootamatu tööd segava tegevuse – sotsiaalmeedia, mis on elu loomulik osa eriti nooremate, hiljuti tööturule sisenenud generatsioonide jaoks.
Facebook, Twitter, Instagram ja teised kanalid tõmbavad tähelepanu muudelt tegevustelt üha rohkem eemale ja haaravad päevast aina suurema hulga ajast endale, kirjutab CVKeskuse karjääriabi.
Sotsiaalmeedia kasutamist on tööajal väga keeruline sajaprotsendiliselt keelata, sest kui üritada muuta noortele omapärast käitumismustrit, võib jääda tööandja tööturul kaotusseisu ja kiirelt omandada range ettevõtte maine. Loomulikult sõltub sotsiaalmeedia kasutamine ametikohast ega ole mõeldav näiteks samal ajal kassas kaupu läbi piiksutades, hambaauke parandades või juukseid lõigates, küll aga on seda võimalik lubada näiteks kontoritöö puhul.
Edasi loe originaalist ...
- Üksikasjad
Täna kell 11-14 korraldab Eesti Töötukassa Valga Kultuuri-ja Huvialakeskuses Liivimaa Töömessi.
Töömessi eesmärk on viia kokku kahe riigi, Eesti ja Läti tööotsijad ning tööandjad. Messile tuleb kokku 34 tööandjat, neist seitse Lätist.
Eesti Töötukassa Valgamaa osakonna juhataja Merike Metsavase sõnul pakutakse messil ligi 300 töökohta ning erinevaid ameteid on lausa üle poolesaja. „Liivimaa Töömess on atraktiivne tööandjate seas, sest just siin on võimalus leida mõlema riigikeele oskusega töötajaid,“ rääkis Metsavas.
Edasi loe originaalist ....
- Üksikasjad
28. aprill 2017 – pressiteade nr 45
Naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2016. aasta oktoobris 20,9% väiksem kui meespalgatöötajatel, teatab Statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes vähenes sooline palgalõhe 1,3 protsendipunkti. Sooline palgalõhe vähenes 1,3 protsendipunkti võrra kolmandat aastat järjest.
Keskmine brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 2016. aasta oktoobrikuu andmetel naispalgatöötajatel 6,04 eurot ning meespalgatöötajatel 7,63 eurot. 2015. aastaga võrreldes tõusis brutotunnitasu naispalgatöötajatel 11,6% ja meespalgatöötajatel 9,8%. Viimase kolme aasta jooksul on naispalgatöötajate brutotunnitasu tõusnud kiiremini kui meestöötajate brutotunnitasu, mis on ka palgalõhe (mees- ja naistöötajate tunnitasude erinevuse) vähenemise peamine põhjus.
2016. aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe mäetööstuses (36,4%) – see on ka tegevusala, kus enamik palgatöötajatest on mehed. Meeste suurem osatähtsus tegevusalal ei ole alati seotud keskmisest suurema palgalõhega. Teine tegevusala, kus samuti suurema osa palgatööjõust moodustavad mehed, on ehitus, samas seal oli sooline palgalõhe Eesti keskmisest väiksem – 15,3%.
Edasi loe originaali lingilt Statistikaameti pressiteatest ...
- Üksikasjad
Sekretäride päeva konverentsi avaakordi Tallinna Kultuurikatlas tegi tarkvarakonsultatsioonifirma Columbus Eesti tegevjuht Ivo Suursoo, kes iseloomustas erineval tasemel olevaid juhte ja pani laudkondadele ülesandeks oma juht ära tunda. Kuid enne veel, kui Suursoo juhtide kõige suuremad saladused välja rääkis, nimetas ta ära neli omadust, mida juhid oma sekretäride juures kõige enam väärtustavad.
edasi loe originaalist....
Lehekülg 788 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee