Üksikasjad

Avaldatud: 15 märts 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Personaliuudised.ee

Niisuguse pealkirja all pidas Circle K Eesti peadirektor Kai Realo täna ettekande tööandjaile ja kirjeldas, missuguseid muutusi on nende ettevõte näinud tekkimas noorte töössesuhtumises, mis selliseid muutusi on tinginud ja kuidas nendega kõige valutumalt kohaneda.

Sissejuhatuses ütleb Realo, et sattus Y- ja Z-põlvkonnast rääkima põhjusel, et Statoil on üks neid tööandjaid, kes võtab tööle verinoori töötajaid, kellest nii mõnigi on tööle asunud ema käsul. Kust aga need noored tulevad, kes pole elus näinud põrandaharja või ei oska nuga käes hoida? Kõik need lapsed on Realo sõnul pärit omast kodust. Ja kui nad on tulnud kodudest, kus sai jõuab alati lauale viilutatuna, siis miks ta peakski oskama seda lõigata. Realo kirjeldab, kuidas Statoilis oldi sunnitud koguni üks toode välja vahetama, kuna selle valmistamine nägi ette saia pooleks lõikamist ja see tõi endaga kaasa liiga palju lõikehaavu.

Kõigest hoolimata jääb Realo siiski optimistlikuks ja ütleb, et hullu pole midagi, oleme lihtsalt murdelises kohas, kus suhtumine töösse on muutumas. Ka peadirektoril endal on kodus Y-generatsiooni esindaja, mistõttu teda ja tema eakaaslasi vaatates võib ta olla nõus mõttega, et nad on oma kodu ohvrid. Vanematena oleme me tahtnud oma lapsi karmi elu eest säästa, oleme neid viinud, toonud ja pannud, aina kiitnud ja ülistanud. Ja kui nad on maast madalast kuulnud vaid seda, et nad on parimad, lausa suurepärased ja täiesti ainulaadsed, siis nüüd on nad äkki olukorras, kus nad tulevad tööle ja neile öeldakse, et nad ei saa hakkama.

Z-põlvkonna vanemad on Realo sõnul kindlasti teinud asju natuke teistmoodi. Selle põlvkonna lapsi on märgatavalt rohkem kaasatud reaalsesse ellu, nad on kasvanud üles keskkonnas, kus leiavad aset terroriaktid, nad on näinud majanduse langust ja vanemate töökaotust, neile on antud rohkem kohustusi ja neilt oodatakse ka rohkem vastutust. Tänu sellele on nende maailmapilt palju realistlikum.

Mis aga saab tööst, kui Y-põlvkond ei taha tööd teha, ent Z seevastu tahaks teha kõike? Tänane põlvkond teab, et nemad töötavad surmani, ja see muudab väga nende suhtumist töösse. Digitehnoloogia on kujundanud asjad nii, et tööd võib teha kust iganes, olgu see kodudiivan või Sajusaared. Noored näevad ka asju väga selgelt ja loogiliselt, neil ei teki isegi küsimust, kas kodust diivanilt töötamine on ikka töö või on seda ainult üheksast viieni toolil istumine.

Inimesed ootavad oma töölt paindlikkust, näiteks tahavad nad töötada väljaspool surfihooaega, et siis surfihooajal oma teenitud raha eest surfama minna. Aga kuidas seda siis töö seisukohast korraldada? Realo lahendaks olukorra lihtsasti: siis tulebki leida ühte meeskonda kokku surfijad ja suusatajad, nii et kui ühed puhkavad, siis teised teevad tööd. See ongi uus reaalsus, leiab ta, ja sellega tuleb kohaneda. See ei lähe üle, see jääbki nii, on peadirektor kindel ja püüab sedasama selgitada ka oma osakonnajuhatajaile.

Edasi peatub Realo ükshaaval punktidel, kus muudatused on ilmsed, ja kirjeldab, missugused erinevused torkavad silma praeguste ja varasemate põlvkondade vahel.

Raha: kui Y-põlvkond on veel valmis raha eest midagi tegema, siis mida noorem põlvkond, seda vähem teda raha motiveerib. Motiveerib töö sisu ja hea on, kui sellega kaasneb ka soliidses koguses raha, aga raha üksi ei motiveeri enam kedagi.

Juhtimine: need juhid, kes keelavad, käsivad ja esitavad nõudmisi, ei leia noorte seas poolehoidu. Juht peab selgitama, miks seda tööd on vaja teha, kellele see kasulik on jne. Juhil tuleb oma respekt välja teenida.

Motiveerimine: noored oskavad väga selgelt ise küsida, neid ei ole vaja motiveerida mingite firmasärkide, spordiklubide, tasuta kohvi või muu nodiga. Nad küsivad ise, mida neil on tarvis, et nad tunneksid end oma tööd tehes motiveerituna.

Kaasatus: viis, kuidas eri põlvkonnad organisatsioonis töötamist näevad, tuleneb sellest, et Y- ja Z-põlvkondade esindajad tunnevad, et nemad on osa organisatsioonist, nad on liikmed, samal ajal kui varasemad põlvkonnad tundsid, et nemad on palgatud organisatsiooni mingit kindlat tööd tegema.

Korralduste täitmine: üha rohkem läheb hinda meeskonnatöö, ka juht peab olema meeskonna liige, mitte jagama üksnes korraldusi.

Isiklik areng: see on noorele olulisem kui igasugused tiitlid ja karjääriredelil ronimine.

Tööaeg: tahetakse töötada kahe tunni kaupa või eri aegadel, sest peale töö on veel nii palju asju, mida tahaks teha, aga päev on kõigil ühepikkune. Statoilis on tööl palju noori, kes töötavadki kolme või viie tunni kaupa, ja see on täiesti okei, kui see toimub vastastikusel kokkuleppel. Eriti hea oleks, kui niisugust töötamist toetaks ka seadus.

Tööandja maine: see on olulisem kui kunagi varem, me peame kogu aeg ja igal sammul pöörama tähelepanu sellele, kuidas me käitume. Noored hindavad tööandja juures väga kõrgelt tema sotsiaalset vastutust.

Mida Statoil on teisiti teinud?
•Uued värbamisvõtted! Noorel on nii palju kanaleid, et kui ta ka töökuulutust oma telefonis näeb, siis selleks ajaks, kui ta koju jõuab, on see tal meelest läinud. Statoili võid sa aga suvalisel hetkel helistada ja öelda, et mina olen Triin, ma tahan teile tööle tulla, palun võtke minuga ühendust.
•Reegleid on nii palju kui hädavajalik, aga nii vähe kui võimalik. Samas selgitatakse töötajale põhjalikult, MIKS midagi peab tegema.
•Kogu tööks ettevalmistus toimub e-õppena, ka põrandapesemist õpitakse video põhjal ning paksud kaustikud tööjuhenditega on ammu minevik.
•Nutikad töövahendid: nt hot dog’i äpp, tualetikoristus, mis fikseeritakse peakontorile saadetava fotoga jne. Noored on väga usinad neid võimalusi kasutama.
•Koolitused juhtidele, kuidas noortega suhelda ja nendega toime tulla.
•Võimalikult palju rakendada tehnoloogiat, et kaoks ära rutiinsed tööülesanded ja oleks rohkem aega tegeleda inimestega.

Kokkuvõtteks toob Realo välja mõlemale põlvkonnale iseloomulikud jooned ja jagab nõuandeid, mismoodi neid põlvkondi edukalt juhtida.

Y-põlvkond on valmis pühenduma, kui talle on võimalik pakkuda paindlikku tööaega. Nad tahavad vaheldusrikkust, peavad saama puhata, nende töö peab olema mänguline. Juht peaks samuti olema natuke selline, nagu on selle põlvkonna lapsevanem – pidama meeles, et heaga saab rohkem kui kurjaga, jagama palju kiitust jne. Vahel tuleb Y-põlvkonna töötajaile ka tiitleid jagada ja Kai Realo kinnitab, et tal ei ole kunagi kahju kedagi vanemmüüjaks tituleerida, kui see töötajat motiveerib.

Z-põlvkond tahab kindlasti kasutada kaasaegseid töövahendeid, nad tahaksid töötada ka kodust, kui töö iseloom seda võimaldab. Seda põlvkonda juhtides peaks juht olema rohkem n-ö hands on tüüpi, kaasav ja innustav, ta ei peaks seletama, kuidas midagi teha, kui ta ise ei oska. Z-põlvkonna hulgas on eelistatud projektipõhine töö, vastutuse võtmine ja iseotsustamise võimalus.

Kai Realo lõpetab, tsiteerides Richard Bransonit: me ei saa teha kliente õnnelikuks, kui meie töötajad ei ole õnnelikud, nii et sellest tulekski alustada. Ja samamoodi, nagu me neid õpetame, tuleb meil endil ka nende käest õppida.

Helen Kõrgesaar

Personaliuudised.ee toimetaja

Üksikasjad

Avaldatud: 14 märts 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Värske Swedbanki tööstusettevõtete uuringu kohaselt plaanib käesoleval aastal üle 68% tööstusettevõtetest käivet kasvatada. Keskmiselt plaanitakse käibe kasvu 6,5%. Ettevõtjad tahavad kasvatada ka kasumlikkust, mis on viimastel aastatel olnud tugeva surve all palkade kiire kasvu tõttu. Statistika kohaselt kasvasid 2016. aastal palgad töötlevas tööstuses 7%, samal ajal langes ettevõtete kasumimarginaal kolmandiku võrra.

„On selge, et kiirelt kasvavad tööjõukulud survestavad ettevõtete kasumlikkust," ütles Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe. „Eesti tööstuse tänaseks probleemiks on liiga madal lisandväärtus: 23 000 eurot töötaja kohta)." See on oluliselt väiksem kui Leedus - 32 000 eurot töötaja kohta ja napilt samal tasemel Lätiga (samuti ligi 23 000 eurot töötaja kohta).

Tiheda konkurentsi tingimustes tuleb investeerida efektiivsuse kasvatamiseks ning uute suurema väärtusega toodete tootmiseks. Seetõttu teeb rõõmu, et paljud ettevõtted on asunud tegutsema ning investeeringute mahud kasvavad.

Tööstusuuringu tulemused näitavad, et Eesti tööjõuturul on toimumas suured muutused. Jätkub trend, mille kohaselt lihtsamad töörollid kaovad tänu automatiseerimisele. Samas tunnistavad pea pooled tööstusettevõtted, et töökäte puudus piirab ettevõtete arengut. 79% ettevõtetest tunneb puudust spetsialistidest ning iga viies ettevõte plaanib probleemi lahendamiseks suurendada välistööjõu kasutamist. Samas plaanib 70% ettevõtetest ka käesoleval aastal tõsta palkasid, keskmine palgakasv on plaanitud tasemel 3,7%.

Uuringu järgi on muutumas ka Eestile olulised ekspordi sihtturud. „Kuigi jätkuvalt mängivad olulisimat rolli meie lähinaabrid - näiteks Soome turgu pidas esmatähtsaks iga kolmas uuringus osalenud ettevõte ja Rootsit 16%, siis uutest turgudest nimetasid ettevõtjad enim Rootsit (40% ettevõtetest). Lisaks Skandinaaviale on olulisele kohale sihtturuna tõusnud ka Saksamaa (22% ettevõtetest). Huvitava tähelpanekuna on iga neljas Eesti suurettevõtetest uue turuna sihikule võtnud Hiina.

Paranenud turukonjunktuuri tingimustes plaanivad ettevõtted lisaks käibe kasvatamisele suurendada investeeringuid. Investeeringuid plaanivad 93% uuringus osalenud ettevõtetest ning keskmine investeeringu suurus kasvab 2017. aastal 11 %. Investeeringuid piirava tegurina tõi 38% ettevõtetest välja ebakindluse majanduskeskkonna suhtes, rahastamist probleemiks ei peeta.

Investeeringud on suunatud valdavalt efektiivsuse kasvatamisele (58% ettevõtetest). Järjest enam on tööstuses fookusesse tõusnud tootearendus - viimase viie aastaga on tootearendusse investeerivate ettevõtete osakaal kasvanud 8-lt protsendilt 25-le protsendile.

Põhjamaade juhtiva projektipõhiseid protsessiseadmeid valmistava ettevõtte Estanc AS tegevjuht Mihkel Tammo sõnul prognoositakse ka nende ettevõttes tänavu nii käibe kui kasumlikkuse kasvu. „Võrreldes eelmise aastaga on märgata elavnemist kõikidel meie jaoks tähtsatel turgudel," märkis Tammo. „Peamiseks väljakutseks nii meie kui paljude teiste tööstusettevõtete jaoks on spetsialiseeritud tööjõu kättesaadavus. Vajame nii kõrge tasemega oskustöölisi tootmishalli kui ka väljapaistva tehnilise tasemega insenere kontorisse. Probleemi leevendamiseks oleme astunud juba samme selleks, et kaasata tööjõudu väljastpoolt Eestit." Samuti leidis Tammo, et kasumlikkuse parandamisel on võtmetähtsusega tootmise muutmine efektiivsemaks.

Töötlev tööstus on Eesti olulisim majandussektor - andes 15,8% Eesti SKP-st ja 58% ekspordist. Iga viies töötaja Eestis leiab rakendust tööstuses. Swedbank korraldab Eesti tööstusettevõtete uuringut juba kuuendat aastat. Käesoleva aasta uuringus osales 260 tööstusettevõtet, mille käive esindab 36% kogu Eesti tööstusest.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 märts 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Tanel Saarmann
reporter

Tänasel Tööandjate aastakonverentsil "Tuulelohe lend - Töö lõpp?" ütles president Kersti Kaljulaid, et Eesti peab mõistma ja kiiresti reageerima sellele, kuidas on muutunud töö ja töösse suhtumine. "See on meie edu võti. Me peame lastesse juba koolis süstima julgust ning seiklusvaimu."

Kaljulaidi sõnul peab Eesti õppima sellest, et 90ndate alguses ei suudetud reageerida adekvaatselt sündide vähenemisele ning teistele demograafilistele probleemidele. "Nüüd ei tohi me mööda vaadata sellest, kuidas töö kui selline ning suhtumine töösse on muutumas."

President ütles, et protsess on kiire ja sügav ning seda on keeruline ette ennustada. "Näeme täna teadus-tehnilise arengu kiirenemist ja traditsiooniliste töökohtade arvu kiiret vähenemist. Võimalused ja vajadused töö tegemiseks muutuvad."

President märkis, et kunagi töötasid temavanused inimesed viis päeva nädalas ja ostsid selle eest suurema auto. Täna soovitakse teha võimalusel hoopis kolm päeva nädalas tööd, mis näitab, et kasvamas on vaba aja hind.

Aastatuhandeid on töötatud peamiselt sel eesmärgil, et oleks tagatud enda ja pere elukoht ja toidupoolis. Nüüd on see vajunud tahaplaanile. Töö muutumine toob kaasa inimeste käitumise muutumise. Põlvkondade kaupa töötati vabrikutes inimmasinatena ja inimesed olid rahul ning uhked. Oskus lahutada selline töö elementaarosadeks on viinud selleni, et inimesi ei ole enam vaja. Ei ole vaja ka senist väärtussüsteemi.

„Mõtleme, kas meie ettevõtete tulumaksusüsteem soosib pigem masininimesi või tarku töökohti. Oleme ehk ajale jalgu jäänud sellega," ütles Kaljulaid.

President tõi välja, et varem võis jääda mulje, et inimesed elavad selleks, et teha tööd. Et osta ka seda, mida tegelikult ei vajata. Sellist suhtumist jääb tulevikus vähemaks. Inimesed soovivad töötada nii palju, kui neil nende eluviisi juures on vaja tööd teha. Kunagi tehnoloogilise revolutsiooiga kaasa tulnud kaheksatunnine tööpäev jääb peagi ajalukku.

„Mis tuleb asemele? Inimestel tuleb hakata tegema uut tööd. Peame olema valmis põhjalikuks ümberõppeks. Noored peavad juba täna seda loogiliseks. Meil on vaja kohanemisvõimelisi inimesi, kuid nad ei soovi töötada täna tööandjate antud rütmis. Nad saavad seda lubada, kuna nende oskused on nõutud. Paljud tööandjad ei mõista seda veel ning mõned ei arvesta sellega ka tulevikustrateegiates, kuigi käes on aeg, mil muutused on selgelt tajutavad," imestas Kaljulaid.

Noored elavad uuenenud mudelite järgi

Kaljulaidi sõnul on mõistlik öelda, et noored elavad nii nagu nemad tahavad. Nad elavad uuenenud mudelite järgi. Täna on neid ehk 5% ühiskonnast, kuid see on alles algus. Töö ja suhtumine töösse hakkavad kiiremini muutuma ja kui me nendega ei arvesta, siis tõenäoliselt me eksime. President on kindel, et suure osa tööealiste elu saab olema tulevikus just selline nagu täna neil viiel protsendil.

„Sel sajandil jäävad võitjaks need, kes muutusi tajuvad ja ette valmistuvad. Elada tuleb veel endises maailmas, aga valmistuda uueks. Dünaamilisemad on siin ettevõtjad. Indiviididega ei ole nii lihtne. Riik peab siin tagama struktuurid ja looma erinevate võimaluste ja vajadustega inimestele tingimused. Kuidas asendada see teadmine, et amet tagab 30 aasta pärast muretu pensionipõlve ja asendada see sellega, et inimese elukäik sõltub temast endast? Tal on kohustus töötada ja puhata kogu oma elukaare jooksul. Riik peab tagama uut moodi sotsiaalkindlustuse, ennetava tervishoiu ja elukestva õppe võimalused, arvestades sellega, mida majandusele vaja on."

Kaljulaid ütles ka, et riik peab maksude kogumisel arvestama ka nendega, kes ei soovi iga päev, igal kuul tööd teha. Riik peab lendama õielt-õiele ja korjama nektari sel moel kokku, arvestades individuaalseid vajadusi.

„Me vajame uut mudelit, mis arvestaks ülehomse päevaga ja sellega peavad ettevõtjad arvestama. Riik peaks olema siin kohal toeks. Saksamaa on meist IT osas 17 aastat maas. Alles hiljuti hakati seal pakkuma digitaalset ID-d, aga nad tahavad suure riigina meile viie aastaga järgi jõuda. Kui meie peaksime uut viisi töö mõistmisel hilinema, siis ei ole meil jõudu vigade parandamiseks," hoiatas Kaljulaid.

President toonitas, et me peame õpetama lapsi koolis nii, et nende seiklusvaim kasvaks. Maailmas ei mõtle täna uusi ja edukaid asju välja mitte ainult kõrgelt haritud inimesed. Turule jõuavad tihti lihtsad, aga geniaalsed lahendused. See on uue ühiskonna ilu. Lastele peab süstima julgust ja seiklusvaimu.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 märts 2017

• Delfi
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Toimetaja Lauri Laugen
toimetaja

Tööandjad võivad keelata personalil nähtavate religioossete sümbolite kandmise, otsustas Euroopa Liidu kohus teisipäeval.

Euroopa Kohus tegi ühise otsuse kahe naise kohta Prantsusmaal ja Belgias, kes vallandati pearäti äravõtmisest keeldumise pärast, vahendab Reuters.

„Ettevõtte sisemine reegel, mis keelab igasuguse poliitilise, filosoofilise või religioosse märgi kandmise ei kujuta endast otsest diskrimineerimist,“ teatas kohus.
„Sellise reegli puudumisel aga ei saa tööandja valmisolekut võtta arvesse kliendi soove mitte enam lasta tööandja teenuseid pakkuda töötajal, kes kannab islami pearätti, pidada tööalaseks nõudmiseks, mis võiks välistada diskrimineerimise,“ lisas kohus.