Üksikasjad

Avaldatud: 18 veebruar 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetaja Kaja Koovit
majandustoimetuse juhataja

Selleks, et olla edukas ning rahulolev nii töös kui isiklikus elus, on väga oluline õhtul õigel ajal töölt lahkuda, kirjutab värbamisfirma Design & Build Recruitment direktor Andrew Mc Gregor.

Viimase kümne aasta jooksul on ta kuulnud suurepärast definitsiooni töö ja isikliku elu tasakaalule: „see on kontseptsioon, millega pannakse parimal moel paika prioriteedid töö (karjäär ja ambitsioon) ja elustiili (tervis, naudingud, jõudeaeg, perekond ja vaimne areng/meditatsioon) vahel.

Mida see tegelikult tähendab ning miks Mc Gregor on siiralt veendunud, et kontorist tuleb õigel ajal lahkuda?

1.Töö on lõputu protsess ega saa kunagi valmis. See on fakt, mistõttu ei maksa keskenduda ühele päevale või nädalale, vaid karjääri planeerida. Arenda ajaplaneerimise oskusi ning ära püüa kõike ühe päevaga valmis teha.

2.Kliendi huvid on olulised, aga samuti ka su perekonna omad. Need, kes väidavad, et kaks tundi õhtul on pere jaoks piisav aeg, eksivad. See ei ole nii. Pere rikastab su elu rohkem kui kliendid eales suudaksid. Seega pühenda neile aega mida nad väärivad.

3.Kui sul on elus raske aeg, kui peaksid kukkuma, ei ulata ei klient ega ülemus sulle abikätt. Küll teeb seda su perekond. Mc Gregor püüab küll olla hea ülemus ja oma töötajate jaoks olemas olla, aga ta ainult püüab. Samas kui pere on toeks alati, ilma küsimusi esitamata.

4.Elu ei ole ainult töö, kontor ja kliendid. Mc Gregorile meeldivad inimesed ja valdkond, kus ta töötab ning peaod töökaaslastega on toredad, see on aga vaid üks hetk. Sõprade ja perekonnaga on see pidev protsess ilma igasuguste ootusteta. Elus on palju enamat kui töö. On vaja aega sõpradega kohtumiseks, meelelahutuseks, lõõgastumiseks ning kehaliseks koormuseks. Ara lase enda elul muutuda mõttetuks.

5.Õhtul kauaks kontorisse jääv inimene ei tööta tegelikult kõvasti. See väide võib küll tekitada vaidlusi, kuid Mc Gregor on selles veendunud. Inimesed, kes suudavad ettenähtud kaheksa tunni jooksul efektiivselt töötada, on oluliselt edukamad ning naudivad töö ja isikliku elu tasakaalu. Kui töötad 10-12 tundi, peaksid tõsiselt analüüsima, mida sa loodad saavutada ning küsima endalt, kas sellest ka mingit kasu on. Planeeri päeva enne selle algust, mitte ära alusta sellega kell kaheksa või 8.30.

6.Sa ei pingutanud ning õppinud selleks, et sinust saaks masin. Masinad võivad õige kütusega töötada 24 tundi päevas. Sina ei suuda. Hoia oma elu tasakaalus. Pea meeles, et sul on 24 tundi päevas, 8 tundi magamiseks, 8 tundi töötamiseks ning 8 tundi sinu enda jaoks!

7.Kui su ülemus sunnib sind ületunde tegema, siis on ta ise tõenäoliselt ebaefektiivne ning ta elul ei ole mõtet. Mc Gregor on ise ülemus. "Kui pean kas endal või kellelgi teisel paluma ületunde teha, siis see tähendab, et ma olen lihtsalt rumal," kinnitab ta.

Mc Gregor tõdeb, et nägi oma isa harva, sest viimane pühendas end tööle. Paljud perekonnad lagunevad, sest vanemad seavad töö esikohale ning noored isad surevad, sest tööstress ning 16-tunnised tööpäevad viivad nad liiga vara hauda.
Töölt õigel ajal lahkumine on tema kinnitusel eduka, õnneliku elu alus.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 veebruar 2017

• Ärileht
• TÖÖVÕIMETOETUSE SEADUS

Aivar Õepa
reporter

200 miljonit eurot maksvat töövõimereformi auditeerinud riigikontroll leidis, et riik on uue süsteemi rakendamiseks valmis vaid osaliselt. Audit tuvastas palju probleeme, nagu näiteks tugiisikute kroonilise puuduse ja infosüsteemi puuduliku hädalahenduse.

Töövõimereformi, ehk töövõime hindamise ja toetamise uue süsteemi loomiseks ja rakendamiseks on aastatel 2014–2020 arvestatud 199 miljonit eurot. Sellest moodustab Euroopa Liidu raha 169 miljonit eurot ning riigi- ja töötukassa eelarvest kulub kokku 30 miljonit eurot.

Riigikontrolli hinnangul on nüüdseks arendatud välja võimekus hinnata töövõimet, osutada töövõimekaoga inimestele teenuseid ning pakkuda abivahendeid.
Töövõimereformi lõplik õnnestumine sõltub aga sellest, kas tööandjad palkavad töövõimekaoga inimesi ning kas suudetakse töövõimekao teket ennetada, sh vähendada üha kasvavat tööõnnetuste hulka, märkisid audiitorid. Samuti pole valitsused audiitorite sõnul viimase 25 aasta jooksul suutnud luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi.
Töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet on riigikontrolli hinnangul seatud plaanide elluviimisega toime tulnud ning alates 2016. aastast on laabunud pakutavate teenuste (nt rehabilitatsioon, kaitstud töö) osutamine ja abivahendite saamine.
Sellele on kaasa aidanud personali ettevalmistamine. Näiteks on kõik 232 töötukassa nõustajat läbinud töövõimekaoga inimeste juhendamiseks vajaliku baaskoolituse ning nendest 48 on saanud põhjalikuma väljaõppe.
Märkimisväärselt on audiitorite teatel paranenud abivahendite kättesaadavus, sest neid hakkas 15 maavalitsuse asemel pakkuma sotsiaalkindlustusamet. Tänu sellele on kadunud järjekorrad ning töövõimekaoga isikud saavad abivahendi üldjuhul ettenähtud 30 päeva jooksul.
Töötukassa on kõikides maakondades valmis töövõimet hindama, sest kõikjale on leitud vajalikud inimesed ning piisavalt arste on koolitatud uut hindamismetoodikat kasutama. Kui mõni arst peaks hindamistööst loobuma, siis on Tartu Ülikool kohustatud uue arsti välja õpetama.

Tööandjad ei taha töövõimekaoga inimesi

Tööandjate valmisolek töövõimekaoga inimesi palgata on riigikontrolli teatel väike. Reformi elluviimisel tuleb silmas pidada, et isegi kui töövõimekaoga isik on saanud riigilt vajalikke teenuseid ning igakülgset abi, sõltub tema tööle saamine tööandja valmisolekust teda palgata.
Auditist selgus, et tööandjate valmisolek selleks on osaline: töövõimekaoga inimesi oli valmis tööle võtma 31% tööandjatest. Selleks ei näinud võimalust 44% ning ülejäänud tööandjad ei osanud seisukohta võtta.
Tööandjate esindajate sõnul on esimene takistus see, et töövõimekaoga inimeste oskused ja kvalifikatsioon ei vasta vajadustele.
Lisaks kuuluvad praegu mittetöötavate töövõimetuspensionäride hulka pigem inimesed, kellel on ulatuslikum töövõimekadu, keerulisem diagnoos (nt psüühikahäire) ning puudub tööharjumus. Seega on nende ettevalmistamine tööle minekuks keerukam ja pikaajalisem, teatas riigikontroll. Samuti tuleb nende inimeste puhul töökeskkonda tõenäoliselt enam kohandada.
Ka sotsiaalministeerium on möönnud, et üks suurem risk töövõimereformi õnnestumisel on tööandjate vähene valmisolek vähenenud töövõimega inimesi senisest suuremal määral tööle võtta.

Tugiisikuid on palju vähem kui vaja

Omavalitsustel on raske tugiisikuid leida, nende palgad väga väikesed, avastas riigikontroll. Teine suur takistus reformi õnnestumisel on omavalitsuste erinev võimekus pakkuda töö otsimist ja tööl käimist toetavaid sotsiaalteenuseid.
Mitu omavalitsust ei suutnud juba enne reformi vajalikus mahus teenuseid osutada. Näiteks on pea veerandis omavalitsustest võimalik saada endale vajaduse korral isiklik abistaja ja ligi pooltes omavalitsustes tugiisik.
Vajadus sellise abi järele on aga suurem ja kasvab töövõimereformi käigus veelgi – isiklikku abistajat vajavate hulk suureneb keskmiselt 60 ning tugiisikut vajavate hulk 50 protsenti.
Omavalitsusliitude hinnangul on isiklike abistajate leidmine probleem eelkõige maapiirkondades, sest seal on neid vähe või peaaegu polegi. Sobivate inimeste leidmist pärsib ka väike palk, mida tugiisikule või isiklikule abistajale makstakse.

Tööõnnetuste ennetamisega ei tegeleta piisavalt

Riigikontrolli hinnangul on võtmetähendusega töövõimekao ärahoidmine, sh tööõnnetuste hulga vähendamine ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine.
Kuigi on tähtis, et riik valmistab töövõime kaotanud isikuid ette tööle minekuks ning abistab neid töö leidmisel, on see üldjuhul tegelemine tagajärjega. Riigikontrolli hinnangul saab töövõimereformi pidada edukaks siis, kui selle käigus luuakse süsteem, kus suudetakse töövõimekadu ennetada.
Audit näitas, et seni pole ettevalmistustööde käigus sellise süsteemi väljatöötamisega tegeletud. Samal ajal oli 2016. aasta viimase kümnendi tööõnnetusterohkeim.
Peamine põhjus on tööinspektsiooni hinnangul see, et Eesti tööandjad on töökeskkonnanõuete täitmisesse ja töökeskkonna edendamisse panustamisest vähesel määral huvitatud. Kui tööandjale kaasneb kulu, mis tuleb kanda oma taskust, siis tööinspektsiooni kinnitusel pigem seda kulutust ei tehta, isegi kui töötingimused võivad kahjustada töötaja tervist.
Kuni ei rakendata ennetussüsteemi ning põhitähelepanu kulub tagajärgedega tegelemisele, ei ole võimalik kulusid kokku hoida. Raha selliste kulude katmiseks tuleb ravi-, pensioni või töötuskindlustussüsteemi kaudu kõigilt maksumaksjatelt, teatas riigikontroll.

Infosüsteem on hädalahendus

Riigikontrolli teatel on infosüsteemina kasutusel hädalahendus, kus on osa andmeid üldse puudu ja osa andmete kvaliteet on kehv.
Esiteks ei saadud ettevalmistustööde käigus töövõime hindamise infosüsteemi planeeritud kujul tööle. Teenuste ja toetuste andmete vahetamiseks vajalik infosüsteem SKAIS 2 ei valminud õigeks ajaks 2016. aasta lõpus ning viivituse tõttu töötati välja ajutine lahendus vana infosüsteemi SKAIS 1 juurde. See on tekitanud 1,2 miljonit eurot lisakulu, kuid ei ole lahendanud kõiki probleeme.
Näiteks ei võimalda kasutuses olev lahendus teha masspäringuid pensioniandmete kohta, mida töötukassal on vaja, et maksta õigesti välja töövõimetoetusi. Selle tagajärjeks võivad olla alusetud väljamaksed.
Lisaks ei saa tervise infosüsteemi toel umbes pooltel juhtudel töövõimet hinnata, sest infosüsteemis on osa andmeid puudu ning olemasolevate andmete kvaliteet on kehv. Seetõttu tuleb tervishoiuasutustelt ja arstidelt andmeid juurde küsida. Nii aga kasvab töötukassa halduskoormus ning inimene peab töövõime hindamise otsust kauem ootama, nentis riigikontroll.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 veebruar 2017

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Toimetaja Ann-Marii Nergi

Kahe päeva jooksul on maksu- ja tolliametile oma 2016.aasta tulud deklareerinud 248 504 inimest, kellest juba 30 000 moodustasid inimesed, kes esitasid taotluse madalapalgalise toetuse saamiseks. Neile 30 000 kuuluks hetkeseisuga tagastamisele kokku 11 miljonit eurot.

Lõplik tagasimakstav summa selgub mais, kui maksu- ja tolliamet arvutab kontrollitud tuludeklaratsioonide andmete põhjal välja toetuse suuruse. Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul tasub meeles pidada, et kui tuludeklaratsiooni muudetakse pärast madalapalgalise tulumaksutagastuse esitamist, siis uut taotlust esitama ei pea, küll aga ei ole siis ka enam automaatselt e-maksuametis/e-tollis näha eeldatava toetuse suurust.

„Tuludeklaratsioonis juba eeltäidetud palga- või pensioniandmete muutmisel vaatame kindlasti tehtud parandused üle ning see võib tähendada enammaksutud tulumaksu ja ka madalapalgalise toetuse hilisemat kättesaamist," rääkis Liivamägi.

Tuludeklaratsioon tuleb tänavu esitada ka kõigil neil, kes soovivad taotleda sel aastal esmakordselt makstavat madalapalgaliste töötajate toetust. Madalapalgalise töötaja toetuse saamiseks peab olema möödunud aasta jooksul töötanud täiskohaga vähemalt kuus kuud ja saanud brutotulu kokku alla 7817 euro.

Maksuamet teatas, et täna hommikuse seisuga on oma 2016. aasta tulud on deklareerinud 248 504 inimest, tagastamisele kuulub 43 474 570 eurot ja juurde tasumisele kuulub 1 873 348 eurot.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 veebruar 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Toimetaja Aive Mõttus,
Maaleht

Lugeja küsib:
Tööandja saatis mind tervisekontrolli. Arst kirjutas tervisekontrolli otsusele, et mul oleks vaja kuvariga töötamiseks uusi prille, sest nägemine on halvenenud. Kas tööandja peab mulle hüvitama uute prillide maksumuse?

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:

Prillide hüvitamist reguleerib määrus "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Tööandja on kohustatud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid hüvitama, kui täidetud on järgmised tingimused:
töötaja töötab vähemalt poole oma tööajast kuvariga, st üle nelja tunni tööpäevas või üle 20 tunni nädalas;
tervisekontrollis selgub, et töötaja vajab prille kuvariga tööks;
tervisekontrollis selgub, et töötaja nägemisteravus on muutunud ja ta vajab seetõttu (uusi) prille.

Kui eelpool kirjeldatud tingimused on täidetud, siis peab tööandja kokkuleppel töötajaga hüvitama prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse. See tähendab, et tööandjal on kohustus kompenseerida, kuid kompenseerimise määra ei ole õigusaktidega reguleeritud.

Tavapäraselt on pandud prillide hüvitamine paika ettevõtte siseste reeglite või korraldustega. Näiteks on määratletud hüvitamiseks rahaline piirmäär või protsent kogu maksumusest. See tähendab, et tööandja hüvitis võib olla väiksem kui prillide tegelik maksumus.

Prillide maksumuse hüvitamine ei olene töösuhte pikkusest ega sellest, kas nägemisteravus on vähenenud konkreetse tööandja juures. Prillide hüvitist on õigus saada ka uuel töötajal, sest prillid on kuvariga töötaja jaoks vajalikud abivahendid tööülesannete sooritamisel.