Artiklid
- Üksikasjad
Maiken Mägi
reporter
Eelmisel nädalal kutsusime lugejaid üles esitama küsimusi eesootava pensionireformi osas, mis saavad nüüd ekspertide poolt vastused.
Küsimused seoses pensionisammastega; vastab rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid.
Küsimus: Suure reformituhinaga on unustatud tänased pensionärid. Peale eripensionite saajate elavad kõik pensionärid vaesuses. Kuidas tulla 2-3 euroga päevas? Kas ei oleks tark lõpetada II samba rahastamine tänaste pensionäride arvelt? Saaks ju kohe pensione tõsta. Arvutused näitavad, et nii oleks ka tulevane pension suurem, sest II sammas seda vahet ei kompenseeri.
TL: II sammas on loodud demograafiliste riskide maandamiseks pensionisüsteemis. Praegu maksab 2,1 töötajat ühele vanaduspensionärile pensioni, aastal 2050 alla 1,3 töötaja. Pensioniea tõustes tõuseks see küll 1,7ni, kuid on siiski madalam kui täna. See tähendaks, et senise pensioni ja palga suhte hoidmiseks tuleks tõsta maksukoormust, võtta laenu vms.
II samba pensioni töötajate ja pensionäride suhe aga ei mõjuta, kuna raha kogutakse individuaalselt ja tootlus pole otseselt seotud demograafiaga. Prognooside kohaselt suudab II sammas kompenseerida töötajate ja pensionäride suhte languse ning hoida pensioni ja palga suhte praegusel tasemel (umbes 40 protsenti).
Kolmesambalise pensioni loomisel otsustati ka, et pensionireformi peavad panustama kõik põlvkonnad. Arvestades I samba eelarve puudujääki, ei ole pensionärid kokkuvõttes pensionis kaotanud, kuna riik maksab rohkem pensioni kui sotsiaalmaksu laekub.
Küsimus: Hetkel on minu kogumispension II sambasse 6 protsenti riigi poolt (kuna maksin ajal, mil riik ei maksnud ise sambasse 2 protsenti) ja kolm enda poolt. See lõpeb ära tänavu, siis jätkub süsteem 4+2. Nukker, et praegusest tööstaaþist lendab suur osa õhku, kuna arvestatakse statistilist keskmist, mitte mediaankeskmist. III sammast ei jõua palgast koguda, nii suur see palk ka ei ole.
Kas ei võiks ametlikult jätkata need inimesed, kes soovivad ka edaspidi II sambasse kanda kahe protsendi asemel kolm või neli oma palgast, millele lisab riik omalt poolt kaks protsenti (mis võetakse tegelikult ju I sambast ja tuleb selle võrra väiksem). Seda lisaprotsendi kadumist ei pane palgast tähelegi, kuid võibolla aitab ta II sammast kosutada. Seda enam, kui maksuvaba miinimum tõuseb 2018. aastal 500 euro peale. Paljud kiruvad II sammast, aga kui pension tuleb väike, siis on iga euro arvel. II sambasse kogujaid innustab kindlasti ka selle pärandamise õigus.
TL: II samba kõrgemate maksete jätkamist pärast 2017. aastat on rahandusministeerium kaalunud. Analüüsime seda lahendust veel ja kui see osutub võimalikuks, rakendame lähiaastatel. Suure tõenäosusega oleksid tuleviku kõrgemad maksed vabatahtlikud ja eelkõige räägime inimese enda osa suurendamisest.
Küsimused pensionile saamise ning pensioni suurust mõjutavate tegurite kohta; vastab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Liidia Soontak
Küsimus: Olen sündinud 1960. aastal. Mul on õigus minna soodustingimustel pensionile viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist (viis last ja teise vanema nõusolek). Seega peaksin saama pensionile koos 1955.a sündinutega. 2017. aastast on vanaduspensioni eaks 65 aastat. Üleminekuaeg kehtestatakse 1954.–1960. aastal sündinud inimestele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt kolm kuud iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab 65 aastani 2026. aastaks.
Sotsiaalkindlustusameti poolt toodud tabelis saavad 1955.a sündinud pensionile 63 aastaselt ja 6 kuu vanuselt - 5 aastat = 58 aastat ja 6 kuud. 1960.a. sündinud aga 64 aastaselt 6 kuu vanuselt - 5 aastat = 59 aastat ja 6 kuud. Kumb arvestus on õige?
LS: Vähemalt kaheksa aastat viit last kasvatanud vanemal on õigus minna soodustingimustel vanaduspensionile viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. 1960. aastal sündinud inimesel on õigus vanaduspensionile 64 aastaselt ja 9 kuuselt. Soodustingimustel vanaduspensioni saab inimene taotleda viis aastat varem ehk 59 aastaselt ja 9 kuuselt.
Küsimus: Kui praegu kehtivat seadust tehti, ei olnud meil võimalik kaasa rääkida ja nii ei saa paljud väikesepalgalised staaþiaastaid 1/1-le. Igal aastal 1. aprillil tõus ei kompenseeri kaotatut ja sotsiaalabide taotlemine on alandav. Nüüd on hästitasustatud härrased mures tulevikus kaotatava 250 euro pärast, paljud peavad aga praegu sellise rahaga hakkama saama. Oleks aeg see ülekohus heastada - kes maksab vaeste vaeva?
Küsimus: alates 1999 a. on seadus, kes maksab vähem sotsiaalmaksu, see inimene töötab kolm aastat, aga kirja saab ühe tööaasta. Kas see jääbki nii? Tundub ebaõiglane, inimesed on tööd teinud, makse maksnud, panustanud riiki. Kurb!
LS: Riikliku vanaduspensioni puhul tuleb arvestada kahte erinevat asja – õigust pensionile ja pensioni suurust. Et inimesel oleks õigus saada vanaduspensioni, peab ta olema vanaduspensioni eas ja tal peab olema vähemalt 15 aastat pensionistaaþi. Selleks, et saada üht aastat pensionistaaþi, peab inimese eest olema makstud terve aasta jooksul sotsiaalmaksu vähemalt töötasu alammääralt. Seega kui inimene on töötanud terve aasta vähemalt töötasu alammäära eest, saab ta ka ühe aasta pensionistaaþi.
Erinevused pensioni suuruses tulenevad sellest, kui palju on inimene pensionisüsteemi panustanud. Selleks arvutatakse 1999. aastast igale maksumaksjale igal aastal kindlustusosak. Kindlustusosaku leidmiseks võrreldakse inimese konkreetse aasta sotsiaalmaksu panust keskmist palka saanud inimese omaga samal aastal. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on kindlustusosak 1,0. Keskmisest palgast vähem teenivad inimesed on nõrgemas seisus, kuna praegune palkade ebavõrdsus kandub edaspidi üle pensionidesse. Kui praegu on kõrgeimate ja madalaimate pensionide erinevus 1,7-kordne, siis tulevikus käriseks vahe neljakordseks. Umbes kolmveerand Eesti tööealistest inimestest teenis 2016.aasta andmetel alla keskmise palga, mis tähendab, et tulevikus oleks Eestis palju väga väikese pensioniga inimesi.
Pensionireformi muudatusettepanekutega nähakse aastatel 2020 – 2036 ette nö üleminekuosak, mis koosneks poolest kindlustus- ja poolest staaþiosakust. Alates 2037. aastast kogutakse juurde üksnes staaþiosakut ehk töötatud aega. Selleks ajaks kogutud pensioniosakud säilivad samuti.
Küsimus: teadaolevalt makstakse teatud aastatel parlamendis olnutele pensioni 75 protsenti parlamendiliikme praegusest palgast. Nii kaua kui nende maksmine pole tühistatud, on pensionisüsteemi solidaarsusest rääkimine lihtrahva mõnitamine. Millal lõpetatakse parlamendi eripensionide maksmine?
LS: Parlamendipensioni makstakse IX ja varasemate Riigikogu koosseisude liikmetele (praegu on XIII koosseis). Endiste liikmete parlamendipension sõltub Riigikogus oldud ajast: kui keegi on olnud liige vähemalt kolm aastat, on pension 40 protsenti; kui vähemalt kuus aastat, siis 60 protsenti: kui vähemalt üheksa aastat, siis 75 protsenti Riigikogu liikme ametipalgast.
Parlamendipensioni makstakse seni, kui on elus nende koosseisude liikmeid. Õigust parlamendipensionile ei ole uutel Riigikogu liikmetel, kes on olnud Riigikogus alates 22. märtsist 2003. a ja hiljem.
Küsimus: Kuidas mõjutab pensioni õpingute aeg?
LS: Õppimine kutseõppeasutuste statsionaarses õppes. ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppes või nendega võrdsustatud õppevormides kuni 31.12.1998 arvatakse pensioniõigusliku staaþi hulka. Alates 1999. aastast pole õpingute aega pensioni arvutamisel arvestatud. Õpingud mõjutavad pensioni enamasti positiivselt, sest nendega omandatakse tööks vajalikud oskused ja teadmised. Suurem palk sissetulek kajastub pensionis eelkõige läbi praegustele noortele kohustusliku kogumispensioni ning vabatahtliku kolmanda samba.
Küsimus: Kuidas mõjutab pensioni suurust laste kasvatamine? Kas see annab pensionilisa?
LS: Esimeses sambas:
Alates 1. jaanuarist 2013 arvutatakse vanaduspensionile juurde järgmine täiendav pensionilisa lapse kasvatamise eest:
ühele vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 31.12.1980-31.12.2012 ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, pensionilisa kahe aastahinde suuruses; (kui ta ei saa kahte aastat pensioniõiguslikku staaþi). Infoks, topelt ei saa!
ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes pole liitunud kohustusliku kogumispensioniga (ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses), iga lapse kohta, kes on sündinud 01.01.2013 või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, pensionilisa kolme aastahinde suuruses;
Alates 1. jaanuarist 2018 arvutatakse ühele vanemale, vanema abikaasale, eestkostjale või peres hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud enne 01.01.2013 ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, pensionilisa ühe aastahinde suuruses.
Teises sambas:
1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest on ühel vanemal õigus saada riigieelarvest täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni (II sambasse). Makse suurus on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust (arvutatakse SKA poolt 1. maiks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel). 2016. aastal lisandus Pensionikontole 36,32 eurot kuus. 2017. aastal maksame iga alla kolmeaastase lapse eest 38,76 eurot kuus.
II samba sissemakseid teeb SKA inimesele, kes on kogumispensioniga liitunud ja kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset ja kes kasvatab kuni kolmeaastast last. Last kasvatavaks isikuks, kel on õigus vanemapensioni saada, on lapse vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Õigus täiendavatele sissemaksetele tekib alates lapse sünnist ning kehtib kuni kolmeaastaseks saamiseni sõltumata sellest, kas vanem on läinud tööle tagasi või mitte.
Küsimus: olen 55-aastane ja kahekordset keskmist palka saav pika tööstaaþiga (alates 1978) isik. Kuna ma pole II sambaga liitunud (minu sünniaastaga isikutel polnud see vajalik), siis kuidas keskmisest kõrgem palk kajastatakse minu pensionis? Siiani teadsin, et arvestatud sots.maks toetab ka minu pensioni suurust. Kui nüüd läheb arvesse ainult staaþ, siis loen seda petmiseks - tagasiulatuvalt ei saa ju enam mõjutusi sammastesse teha.
LS: Tagasiulatuvalt midagi ei muudeta ja kõik juba kogutud pensioniosakud säilivad. Samuti on pensionivalemi üheks osaks jätkuvalt baasosa, mis on kõikidele pensionäridele võrdne.
Teie palk hakkab kajastuma pensionis järgmiselt: 1999. aastast kuni 2019. aastani arvestatakse igale maksumaksjale igal aastal sotsiaalmaksust sõltuv kindlustusosak. Aastatel 2020–2036 kogutakse plaanide järgi nö üleminekuosakut, mis koosneks poolest kindlustus- ja poolest staaþiosakust. Kui töötate 2037. aastal ja hiljem, siis kogutakse juurde staaþiosakuid.
Edaspidi säilib tugevam seos palgaga eelkõige teise samba kaudu, mille osatähtsus aja jooksul kasvab. Pensionisüsteemi muutmise käigus taasavatakse liitumise võimalus ka aastate 1970–1982 sündinutele.
Küsimused seoses tööraamatute ja pensioni arvestamisega; vastab sotsiaalkindlustusameti teenuste osakonna juht Kati Kümnik
Küsimus: Kas ülikooliõpingud arvatakse arvessemineva tööstaaþi sisse ja millised saavad olema konkreetsed võimalused tööaastate tõestamiseks (enne 1999) tööraamatu kaotamise korral?
KK: Kui tööraamat on kadunud, siis on päris palju võimalusi tööraamatus olnud sissekannete tõendamiseks. Tuleb vaadata kodus, kas on säilinud mingeid muid dokumente: töölepinguid, käskkirju, korraldusi, isiklike kaarte, tööettevõtulepinguid või muid tsiviilõiguslikke lepinguid. Abiks on kõik dokumendid, milles on andmed töötamise aja kohta. Kui ühtegi dokumenti ei ole, siis tuleb meelde tuletada töökohad, panna need kirja ja sotsiaalkindlustusamet aitab teha päringud arhiividesse. Kuid alati ei ole ka arhiivides kõiki andmeid. Siis saab töötamise aega tõendada tunnistajatega. Neil peab olema sama töötamise aja kohta dokument. Iga inimese tööstaaþ on personaalne ja keerulised olukorrad lahendame juhtumipõhiselt.
Küsimus: Olen töötanud alates 1974. aastast ja tööraamatud on alles, kuid mul pole II ega III samba pensionikindlustust. Mul on neli täiskasvanud last ja raha on kulunud nende kasvatamiseks. Kuidas mulle arvestatakse pensioni alates 2000. aastast? Olen olnud siiani tööga hõivatud ja sotsiaalmaksu maksnud. Peaksin laste pealt saama pensionile minna 61-aastaselt, kuid kas siis on mu pension väiksem kui 64-aastaselt minnes?
KK: Kui soovite minna varem pensionile nelja lapse kasvatamise eest 61-aastasena, arvestatakse teie pensionistaaþi kuni pensioni määramisele eelnenud päevani. Teile määratakse soodustingimustel vanaduspension, mida ei vähendata seoses varem pensionile minemisega. Kui te pärast pensioni määramist jätkate töötamist, siis iga aasta 1. aprillil arvestatakse pension ümber eelneva aasta isikustatud sotsiaalmaksu alusel. Alates 1. jaanuarist 1999 arvestatakse pensionikindlustusstaaþi isikustatud sotsiaalmaksu alusel.
Riigiportaalist eesti.ee on võimalik vaadata pensionikindlustuse registri teatiselt oma kindlustusosakute summat.
- Üksikasjad
Kristel Tiits, Grant Thornton Rimessi vanem õigusnõustaja
ärileht.ee
Eelise aasta detsembris jõustus Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (edaspidi ELTTS) muutmise seadus, mis tõi kaasa olulised muudatused lähetava tööandja vaatevinklist Eestisse lähetatud töötajate osas. Seadusemuudatuste peamine eesmärk on tagada Eestisse lähetatud töötajale lähetuse riigis (Eestis) kehtivad minimaalsed töötingimused ja tõhustada järelevalvet seaduses toodud tingimuste täitmise üle.
ELTTS-i täiendati paragrahviga 51, mille kohaselt on Eestisse lähetatud töötaja tööandjal kohustus esitada Tööinspektsioonile lähetuse kohta järgmised andmed:
* lähetatud töötaja tööandja nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
* lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
* lähetatud töötajate arv, nende nimed ja lisikukoodid või sünnikuupäevad;
* lähetuse eeldatav kestus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
* tellija ja/või isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
* tellijat ja/või isikut, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
* info selle kohta, millisel tegevusalal lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab ja lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress.
Need andmed tuleb Eestisse lähetatud töötaja tööandjal esitada Tööinspektsioonile e-posti () teel hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval.
Teavitamiskohustuse täitmata jätmise korral on Tööinspektsioonil õigus lähetavale ettevõtjale määrata sunniraha, millele saab piiriüleselt sissenõude esitada.
Oluline on järgida ka direktiivi sätteid
Selguse huvides on oluline rõhutada, et eelnimetatud sätted kohalduvad lähetatud töötajale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ (edaspidi direktiiv) mõistes.
Vastavalt direktiivi artikli 2 punktile 1 on lähetatud töötaja isik, kes piiratud aja jooksul teeb oma tööd muus riigis kui töötaja tavapärane ja kokkulepitud töökoht.
Direktiivi artikli 1 punkti 3 kohaselt kohaldatakse direktiivi järgmisel kolmel juhul:
Ettevõtja lähetab töötajaid liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja sihtriigis tegutseva teenusesaaja vahel. Näiteks oletame, et Rootsis asuv ettevõte tellib Eesti ettevõttelt IT-teenust. Eesti ettevõte lähetab oma IT-valdkonna töötaja, kelle töölepingujärgne töökoht on Tartu, tööandja ja teenusesaaja vahel kokkulepitud projekti tegemise ajaks Rootsi teenusesaaja asukohta.
Ettevõtja lähetab töötajaid liikmesriigi territooriumil asuvasse kontsernile kuuluvasse asutusse või ettevõttesse. Näiteks Läti kontserni emaettevõttest lähetatakse töötaja neljaks kuuks täitma tööülesandeid Eestis tegutsevasse tütarettevõttesse.
Ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja vahendab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale, kui ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töötajate vahendamisega tegelev ettevõtja on töötajaga lähetamise ajaks sõlminud töösuhte (teisisõnu on tegemist renditööga).
Sarnaselt Eestis kehtiva töölepingu seadusega on direktiivi tähenduses oluline, et töötaja töötamine teises riigis on ajutise iseloomuga ja lähetuses oleva töötaja tööleping kehtiks kogu lähetuse perioodi jooksul. Siinkohal on oluline välja tuua, et direktiiv ei sätesta teises riigis töötamise minimaalset või maksimaalset kestust. Seetõttu on oluline vahet teha töölähetusel ja lähetatud töötajal nii direktiivi kui ka ELTTS mõttes.
Mis vahe on lähetatud töötajal ja töölähetusel?
Peamine erisus töölähetuses (töölepingu seaduse mõistes) olevast töötajast on selles, et lähetatud töötajal peab direktiivi alusel alati olema sihtriigis vastuvõtja: on see siis teenusesaaja, lähetava ettevõttega samasse kontserni kuuluv tütarühing või renditöö korral kasutajaettevõte.
Peamine põhjus, miks peab tegema vahet töölähetuses viibiva töötaja ja lähetatud töötaja vahel on asjaolu, et:
Kokkuvõtvalt on oluline juhtida tähelepanu sellele, et kui Eestis asuv ettevõte on Eestisse lähetatud töötaja vastuvõtja, on mõistlik lähetavat ettevõtjat informeerida Tööinspektsioonis registreerimise kohustusest. Sealhulgas on oluline meeles pidada, et kui Eesti ettevõte lähetab töötaja teise riiki direktiivi tähenduses ajutiselt töötama, tuleb ennekõike täpsustada, kas sarnane töötaja andmete registreerimise kohustus sihtriigis kohaldub. Teavitamiskohustuse täitmata jätmise korral saab lähetav ettevõtja esmalt ettekirjutuse ja selle järgimata jätmine võib suure tõenäosusega kaasa tuua rahalise karistuse.
- Üksikasjad
Maiken Mägi
reporter
Sageli pole töötaja tööõnnetuses ise süüdi, sest töökäte nappuse tõttu on ta sunnitud pikalt tööl olema ning väsib või ei pööra ülemus tähelepanu tema juhendamisele ja ohutusele.
«Poodides on levinud järjestikused pikad töövahetused, ebapiisav aeg puhkamiseks ja einestamiseks ning puudulik töötajate juhendamine,» loetles Eesti teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingute juht Elle Pütsepp levinud tööohutuse rikkumisi. Ebapiisava puhkamise tõttu tekib üleväsimus ja see võibki viia tööõnnetuseni, kirjutab Pealinn.
Eelmisel aastal toimus 4919 tööõnnetust, neist surmaga lõppes 24 ja täpsustamisel on 160 juhtumi asjaolud. Õnnetuste arv võib olla suuremgi, sest paljudel juhtudel ei teatata juhtunust.
Pütsepa sõnul võivad tööõnnetust põhjustada teadmatus, hoolimatus, väsimus, ületöötamine töö halb korraldus ning vahel ka lohakus ja tüli. «Esimesena tuleb meelde näide ühest kauplusest, kus klient püüdis oma õigust saada ja pihustas kärbsemürki kassapidajale näkku,» ütles Pütsepp ja lisas, et töötaja pole alati tööõnnetuses ise süüdi.
«Kui töökohal juhtub kerge õnnetus, näiteks lihaletis lõikab töötaja näppu, plaasterdab töötaja haava ja töötab rahulikult edasi. Ta ei teadvusta endale, et tegemist on tööõnnetusega või sunnib teda vaikima hirm tööandja ees,» lisas ta.
Töötervishoiuarstide seltsi juhatuse esimehe Viive Pille sõnul on palju ka registreerimata tööõnnetusi ja kutsehaigusi, mille kohta ei teata, sest inimesed ei soovi ka keerukat protsessi läbida, et oma õigusi maksma panna.
Vahel sunnivad tööandjad õnnetuses kannatanut tööle ka siis, kui nad õnnetusest teavad. Näiteks ühel töötajal käsi toodangu alla ja sai tugevasti muljutud ja töökaaslane viis töötaja arsti juurde.
«Tööandja teadis tööõnnetusest, kuid päeva jooksul helistas ülemus kannatatule korduvalt ja nõudis, et ta järgmisel hommikul tööl oleks,» kirjeldas Pütsepp. Siis asus töötaja tööle «kergema koormusega» ehk pidi lihtsalt kohal olema. Ta lisas, et see ettevõte maksab kõrgemal positsioonil olevatele töötajatele aastapreemiat selle järgi, kui vähe tunde on töötajad pärast tööõnnetust töövõimetuslehel.
Väikemates firmades tuleb ette, et juhtkond ei hangi rahapuuduse tõttu töötajatele turvavarustust ning saadab nad tööle ohtlikult vigaste tööriistadega. Viive Pille sõnul tööandjat sageli ei motiveerigi miski töökeskkonda ohutumaks muutma, sest selle pealt saab kokku hoida. «Ta teeb täpselt nii palju, nagu seadusega on ette nähtud ja mitte kriipsugi rohkem,» nentis ta.
Ka ei peeta teenindustööd tavaliselt ohtlikuks. «Meelde tuleb näide, kus puhastusteenindaja töötas kemikaalidega ilma kinnasteta. Töötaja ei pidanud kinnaste kandmist oluliseks ega teadvustanud, kas ja millisel määral võivad kemikaalid kahjustada tema tervist ning tööandja oli seisukohal, et kui naised ju kodus teevad majapidamistöid, miks siis töökohal on vaja juhendamist,» jätkas Pütsepp.
Tööinspektsioon on samuti tuvastanud, et kaubanduskettides ja väikepoodides on sageli järjestikused pikad töövahetused, ebapiisav aeg puhkamiseks ja einestamiseks, puudulik töötajate juhendamine, riskanalüüside puudumine jne.
Pille hinnangul on tööohutusega arvestamine aga tööandja huvides, sest paljud ettevõtted on sunnitud töötama miinimumarvu inimestega. «See tähendab, et kui mingis olukorras peaks üks töötaja õnnetusse sattuma, siis pole talle asendajat kuskilt võtta,» rääkis ta. Ka töötajale on oluline motivaator see, et töökeskkond oleks hea ja ohutu.
Loe pikemalt Pealinnast.
http://www.pealinn.ee/tervis/tooonnetused-solvunud-klient-lasi-kassapidajale-karbsemurki-nakku-n185274
- Üksikasjad
Marin Piirla
kolumnist
Tuttavatega tööstuslikus koguses rummi lahendades tuli teemaks müüjatöö ja klienditeenindus üleüldse. «Coca, Fanta, Sprite? Kas selle jaoks, et läbi luugi neid kolme kaunist sõna küsida, on ikka inimestel vaja sotsiaalteaduste magister teha?» Teine ruigas sama bravuurikalt vastu: «Höhöhööö, no mis sa teed, kui pea paremaks suuteline pole.» Siis oli minu kord need purjus põrsakesed veidi paika panna, no mida alusetut üleolevust, sellised ongi need nõmedad kliendid, kellest müüjad kehva päeva läbi saades räägivad?
Iseseisvumise ja silmaringi laiendamise mõttes võiks igaüks kooli kõrvalt veidi teenindussektoris töötada, sealt saab kogemustepagasisse kõike. Raha võrreldes muuga kõige napimalt, aga võib-olla on see omakorda innustabki mõnd hilispubekat rohkem pingutama ja tiibu laiemalt sirutama. Ma isiklikult hindan head klienditeenindust väga ja selle sektori värbajana töötades püüan panustada nii palju, et töötajad valiksid oma tööd meeldivuse tõttu, mitte sellepärast, et muud ei oska.
Teenindaja töös näeb ja kuuleb kõike. On lolle, kompleksides vaevlevaid tüüpe ja madalaid mõnitajaid, aga on ka kuhjade ja erinevates sortide kaupa positiivseid või vähemalt suunurki kergitavaid kogemusi. Saadetakse lilli, tehakse komplimente ja soovitakse tutvuda. Kõnekeskuse töötajad saavad kenade häälte eest juba abieluettepanekuid, südamepuistamisi ja uusi koostööpakkumisi. Iga tööpäev, kas tahad või ei, on nagu artistil laval - kõigile näha ja kritiseerida. Publik on nõudlik, see treenib nii kannatlikkust, suhtlemisoskust, enese autopiloodile lülitamist ja ebaolulise kõrvust möödalaskmistki. Ja edasise elu tarbeks loodetavasti inimlikkust ja arusaamist, et see teenindaja ei ole kaltsuna kohtlemist väärt, vaid teeb oma tööd. Võib-olla kooli kõrvalt, võib-olla paremat kohta otsides, aga võib-olla on naeratus tema suhtumises sellepärast, et just see ongi tema unistuste töö.
Tööandjad koolitusele
Tööandjaid tahaksin muidugi kohustuslikus korras kõik esmajoones koolitustele saata. Alates sellest, kuidas hinnata oma töötajaid, vormida neist efektiivselt väga häid ja parimaid ning inimväärseid töötingimusi pakkuda, et oleks isu kolmandik päevast visiitkaart olla. Teate ikka, et tänapäeval on meil siin veel poode, kus müüjad ei või terve pika päeva jooksul müügisaalis kordagi istuda, olenemata sellest, kas inimesi on või ei? Või pudupoode, kus inventuure tehakse käsitsi, mõõtes nii paelameetreid, helmegramme kui pastakate südamikke ühekaupa ja neid kuskile paberile kirjutades. Loetakse kohvitopse ja plastikkaasi ning rangelt ühekaupa arvestatakse neid puudujäägina palgast maha. Selgitage mulle palun keegi, kuidas selline töötaja peaks ennast leti taga mõnusalt tundma ja tahtma endast parimat anda? Seda praegu kirja pannes otsustasin, et samamoodi, kui saadan juhtkonnale kirja hea teeninduse osaks saanuna töötajat kiites, hakkan sedasama tegema ka ebainimlikke töötingimusi märgates tegema. Äkki hakkab kellelgi kõrgemal pool kunagi mõni vajalik kelluke peas helistama?
Vähemalt sama palju, kui vihkan eelarvamusi ja sildistamist klientide poolt, ei kannata ma ka kui minuga halvasti käitutakse. Passiivse ja väsinud müüja vastu pole mul vähimatki, ma olen ise tööpäeva teises pooles lukus, suhtlemisest väsinud ja sarimõrtsuka pilguga, ei oota teisteltki viisakuslauseid, teretamisest ja summast piisab. Aga hoidke oma nahk, kui ülbitsete, haugute või mind tõmmata püüate.
Vahetasin oma mobiilsideoperaatorit, sest paketti vahetades soodukat küsides saatis teenindaja mind nipsakalt kodulehele hindadega tutvuma. Läksingi kodulehele, aga juba teise teenusepakkuja omale ja edaspidi saavad nüüd nemad minu raha. Kasutan oma töös ülikehva müügi näitena kõnet ühest ajalehest, proua tuletas meelde minu digipaketi peatset lõppemist. Vastasin viisakalt, et olen teadlik ja rohkem ei soovi ka pikendada, piirdun edaspidi paberlehega. Temal müük tegemata, loomulikult polnud põhjust ülevoolavaks rõõmuks, aga ennast väga halvast küljest näidates ei suutnud ta ka kõnet väärika viisakusega lõpetada. Teisel pool toru käis kolks, kõne lõpetamise klikk jäi tegemata ja kostus solvunud sisin: «N*ssi selle paberilehega ennast siis ninna!» Minu hämmeldunud mõminat kuuldes lisas vinki juurde, saatis mind pikalt ja lõpetas alles seejärel kõne. Sellest sai minu elu esimene pretensioonikirjutamine, ilmselt ei soovi ükski ettevõte endale sellist esindajat.
Ärge eeldage!
Nagu enamikes elu hoogsates kurvides, on ka teeninduses eeldamine libe tee ja tõenäosus põrumiseks suur. Ärge kurat eeldage hommikust õhtuni midagi. Ärge eeldage müügitehingu teiselt poolelt, et ta on saamatu idioot või teda tuleb tema rollis ilmtingimata elama õpetada. Samamoodi nagu see massiivne dildokujuline vari, mis mu köögiaknast tänava poole kumab, pole XL-suuruses sekslelu, mida uhkelt möödujatele presenteerin, vaid hoopiski puidust paberkäteräti hoidja.
Sellest on ilutoodete müüjad õnneks juba enam-vähem aru saanud, et kummikutes ja vanas jopes sissemarssiv klient ei pruugi olla maksejõuetu rott, veidi veel ja äkki levib ka see suhtumine, et tegelikult kui ta seda ka oleks, rahatul inimesel on samuti täielik õigus toodetega tutvuda nii palju kui süda lustib. Ilmselt on pealinnas suureks abiks olnud pilgu treenimine Kalamaja trendihipsteri ja parmu eristamiseks, kui reetliku ja olulise detailina pole õunapildiga läpaka nurka kotist paistmas.
Mehepojad, kes ülikooliharidusega teenindajate kallal hambaid teritasid, jäidki mõtlema, et tegelikult on ju päris tore, kui hommikuti ilus tüdruk neile kohvi ulatab või kodupoe kassas kiiresti oma tehingud sooritatud saab. Ja äkki tasub mõelda, et kui inimesel on olnud oidu ennast ülikoolist läbi suruda, on tal piisavalt mõistust ka otsustada, kas ta pingutused päädivad paarisaja euri eest kuus oma oskuseid müües või soovib ta midagi muud teha. Minu vanaema tarkuseterad, mida lapsepõlvest endaga kaasas kannan: alati parem hea poemüüja, kui persekukkunud arst.
- Üksikasjad
Reet Pärgma, reporter
ärileht.ee
2016. aastal eksiti töötamise tingimuste vastu ligi viis korda rohkem, kui aasta varem. Seadust rikkuvad tööandjad ei pööra tähelepanu tööohutusele ega tasu ausalt makse.
"Välismaalaste tööle värbamine Eestis on viimastel aastatel kasvanud," kirjutas Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Ivo Utsar oma Facebooki kontol.
"Seaduslikult vormistatud töötamine on tervitatav – see on abiks valdkondades, kus meil endil töökäsi napib. Paraku kasvab ka selliste tööandjate hulk, kes välistööjõu värbamisel loodavad kergemat teed pidi minna ning seadust rikuvad. Kui 2015. aastal menetleti Põhja prefektuuris üheksat juhtumit, kus eksiti Eestis töötamise tingimuste vastu, siis mullu oli menetluses juba poolsada rikkumist."
"2016. aasta juhtumitele tagasi vaadates näeme uut trendi. Varasemalt oli probleemiks, et meie kohalikud mittekodanikud rikuvad töötamistingimusi ning vaid üksikutel juhtudel ei pidanud kolmandast riigist pärit kodanik töötamise vormistamisest kinni. Mullu täheldasime, et meile tullakse harilikult viisaga, misjärel asutakse ebaseaduslikult tööle," kirjutas ta.
"Neil töötajatel aga on puudu elamisluba töötamiseks või siis on lühiajaline töötamine registreerimata ning seda omakasu nimel. Kuid see kõik tuleb välja. Eelmise aasta kontrollkäike planeerides ja läbi viies pöörasime tähelepanu objektidele, kus oli suurem vajadus lihttööjõu järele ning spetsiifiliste oskusteadmistega töökäsi pole nii palju vaja."
"Ent ebaseadusliku töötamise või töötingimuste rikkumisega kaasnevad tihtipeale ka muud õigusrikkumised. Seadust rikkuvad tööandjad ei pööra tähelepanu tööohutusele ega tasu ausalt makse. Küsitav on ka töö kvaliteet. Peale selle tekitavad sellised ettevõtted meie tööturul ebaausat konkurentsi. Mitmel juhul oleme aidanud ebaseaduslikult töötavaid inimesi, sest ahne tööandja poolt võimaldatud elamistingimused on ebainimlikud. Rippuvad elektrijuhtmed ja tuleohutusnõuetele vilistamine muudavad majutuskohad eluohtlikuks."
"Selle aasta üheks eesmärgiks on pöörata rohkem rõhku ja kontrollida, kas seaduslikul alusel riigis viibivate välismaalaste töötamise tingimusi täidetakse. Nii tõmbame pidurit seadusliku rände väärkasutamisele. Kontrollkäikudel pöörame jätkuvalt tähelepanu nii välismaalaste riigis viibimise seadusliku aluse olemasolule kui ka neile makstavale palgale ja lühiajalise töötamise registreerimise kohustuse nõuete täitmisele," kirjutas Utsar.
Lehekülg 803 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee