Artiklid
- Üksikasjad
Maiken Mägi
Firmad, kes kaadri voolavusest ja lojaalsusest probleemi ei tee, eelistavad hoida töötajaid palgal vaid katseaja jagu, et nad siis uute odavate katseajaliste vastu vahetada.
«Mind võeti tööle neljakuulise katseajaga. Läbirääkimistel lubas ülemus, et saan küsitud palga siis, kui katseaeg läbi. Viimasel päeval kutsus ta mu enda juurde ja teatas, et olen lohakas ja ei sobi siia,» rääkis ühest tehnikakauplusest vallandatud müüja CV Keskusele.
«Mõtlesin kaua, mida ma valesti tegin ja kuidas end parandada. Siis kuulsin, et ka teised vallandati nelja kuu möödudes,» lisas ta.
Skeem, kus töötajaid värvatakse vaid katseajaks põhjusel, et nii saab vähem maksta, on väikefirmades, eriti kaubandus- ja toitlustusettevõtetes üsna levinud. Tihti tehakse töötajale katseaja lõppedes ettepanek võtta ülejäänud lubatud palk vastu ümbrikus. Kui töötaja keeldub, peab ta lahkuma.
Tallinna vanalinna restorani nooruke ettekandja rääkis, et teda on ametisse võetud nn kahekordse katseajaga. «Kui katseaeg sai läbi, ütles direktor, et ta mind rohkem ei vaja. Kolme päeva pärast ta helistas ja tegi ettepaneku uuesti tööle tulla - katseajaga muidugi,» rääkis neiu.
Arenenud töökultuuriga firmade personalijuhid peavad katseaega vajalikuks nii tööandja kui ka uue töötaja seisukohalt. Eesti Gaasi personalijuht Eva Keinast ütles, et see, nagu valiks ettevõtte töötajat, on üsna petlik.
Tegelikult tuleb tänapäeva töötaja testima firmat - kas see sobib tema ettekujutuse, teadmiste ja nõudmistega. Samas näeb ka tööandja, kas tegemist on ikka taolise inimesega, nagu jäi mulje töövestluselt ja CV-st. Seega pole põhjust katseaja vajalikkuses kahelda.
«Ma ei usu, et katseaeg peaks olema pikem kui neli kuud. Meie rakendame kahe- kuni neljakuulist katseaega, see on täiesti piisav,» ütles Keinast. Ta tunnistas, et ka nemad maksavad katseajal vähem palka, kuid panevad hilisema palgatõusu töölepingusse kirja. Keinast nimetas katseaega kurjasti kasutajavate firmade hulka ka ehitusorganisatsioonid.
Falck Eesti personalijuht Eela Velström peab heaks tooniks rääkida töötajaga jutud selgeks tükk maad enne katseaja lõppu. «Paikapanev vestlus ei peaks toimuma katseaja viimasel päeval. Kui tööandja leiab, et töötaja talle sobib, siis võiks sellest ka aegsasti teavitada. Nii tunneb töötaja end kindlamalt,» arvab ta.
Jurist Helve Toomla soovitab töötajal kindlasti uurida, mis töölepingusse kirja pannakse ja kas lubatud palgatõus seal seisab, et mitte hiljem vastu näppe saada.
- Üksikasjad
2017. aastast hakkasid kehtima mitmed töötamist mõjutavad uuendused. Loe, mis muutus ning kuidas need uuendused nii töötamise kui ka töötamist toetavate teenuste kvaliteeti parandavad.
Uued ja paremad teenused
•Uued teenused aitavad ennetada töötuks jäämist ja toetavad tööandjaid töötajate oskuste arendamisel
Töötuse ennetamiseks hakkab riik läbi töötukassa toetama töötajate ümberõpet ja koolitust. Töötust ennetavad meetmed on töötajate täiendus- ja ümberõpe koolituskaardiga, tasemeõppes osalemise toetus ja koolitustoetus tööandjale. Uusi tööturuteenuseid pakutakse töötajate ja tööandjate individuaalsetest vajadustest lähtudes. Lisainfo töötukassa kodulehelt.
Töötamist mõjutavad uuendused
•Tõuseb töötasu alammäär
Uuest aastast on tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Töötasu alammäära tõusuga suurenevad ka sellega seotud hüvitised, nt vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu.
•Töövõimet hindab edaspidi ainult töötukassa
Alates 1. jaanuarist 2017 hindab pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet ainult töötukassa. Senised töövõimetuspensionärid on oodatud töövõime hindamisele korduvekspertiisi tähtajal. Vaata täpsemalt töövõimereformi puudutavat informatsiooni.
•Eestisse lähetatud töötajast tuleb teavitada tööinspektsiooni
Tööandjad peavad nüüdsest tööinspektsioonile teada andma Eestisse lähetatud töötajast. Andmed tuleb esitada tööinspektsioonile e-posti teel hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval. Uus kord puudutab ainult teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest saabunud töötajaid. Loe lähetatud töötajate kohta täpsemalt siit.
•Hakkasid kehtima uued nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale
Jõustusid uued nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale. Töötajate ohutuse tagamiseks peab tööandja hindama töötajate elektromagnetväljadega kokkupuute taset, mõõtma elektromagnetväljade tugevust ning vajadusel rakendama tehnilisi ja töökorralduslikke abinõusid töötaja terviseriski vähendamiseks. Vaata täpsemalt Tööelu portaali vastavalt teemalehelt.
Teiste Sotsiaalministeeriumi haldusalas toimuvate uuenduste kohta on võimalik rohkem lugeda Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
Allikas: Tööelu
- Üksikasjad
Hanneli Rudi
«Firma annab talvel seitse päeva n-ö talvepuhkust, mida töölepingus kirjas pole. Kui talvepuhkuse ajale langeb riigipüha, siis kas selle võrra mu puhkus pikeneb? Korralise puhkusega ju nii on,» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Tööandjal on kohustus teavitada töötajat töölepingus puhkuse pikkusest. Kui lepingus pole jõulupuhkuse kohta märget, siis võib tegemist olla olukorraga, kus tööandja on ette näinud soodustuse, mille kohaselt antakse töötajatele vabad päevad, kuid jätkatakse nende eest palga maksmist. Sellisel juhul pole tegemist põhipuhkuse osaga ning riigipühade arvelt ei saa pikemalt puhata.
Et spekulatsioone vältida, peaksite tööandjalt täpsustama, millega tegu. Kas põhipuhkuse osaga (võib-olla on see reguleeritud töökorralduse reeglites) või on tegemist vabade päevadega, mille tööandja hüvitab.
- Üksikasjad
HannelRudi
Riik peibutab ettevõtjaid maksma töötajatele haigushüvitist alates teisest päevast. Rahandusministeerium selgitab, kes seda lisahüvitist saama hakkavad.
Kui seni oli tööandja kohustuseks maksta töötajale vähemalt 70 protsenti tema keskmisest töötasust 4.-8. haiguspäeva puhul, siis uuest aastast saavad tööandjad võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest sarnaselt 4.-8. haiguspäevaga.
«Tööandjal ei teki kohustust vigastuse või haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist maksta, vaid seadus annab võimaluse maksta seda sotsiaalmaksuvabalt,» ütles Liisi Poll rahandusministeeriumist.
Ta rõhutas, et summa, mida tööandja teise ja kolmanda kalendripäeva eest töötajale hüvitisena maksab, jääb tööandja otsustada.
Ministeeriumi selgituse kohaselt annab seadusemuudatus ettevõtete juhtidele võimaluse panustada veelgi enam oma töötajate tervise hoidmisse ja taastamisse ning töötajatele senisest paremad tingimused püsida haigena kodus.
Polli sõnul leidus juba praegu tööandjaid, kes olid nõus vabatahtlikult maksma ka teise ja kolmanda päeva eest just seetõttu, et töötajad haigena tööle ei tuleks. «Neile makstu nende haiguspäevade eest ei ole kuidagi erinev sellest, mida makstakse alates 4. päevast. Tegemist on ikkagi haigusrahaga,» ütles Polli. Seega oli loogiline samm vabastada see raha sotsiaalmaksust, kuna haigusraha sotsiaalmaksuga ei maksustata.
- Üksikasjad
Maiken Mägi
Haigekassa annab teada, et uue aasta alguses võtab töövõimetushüvitiste väljamaksmine tavapärasest kauem aega.
Töövõimetuslehtede väljamaksmine viibib neile kindlustatutele, kelle töövabastusperiood algab jaanuaris 2017, teatas haigekassa.
Raha viibimise põhjus seisneb selles, et töövõimetushüvitist arvutatakse 2016. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mille andmed edastab haigekassale maksu- ja tolliamet. Hüvitise maksmine võtab aga seoses maksu- ja tolliameti 2016. aasta tuludeklaratsioonide menetlemisega veidi enam aega.
Haigekassa alustab hüvitiste väljamaksetega siis, kui maksu- ja tolliamet edastab haigekassale informatsiooni 2016. aasta deklaratsioonide töötlemise lõpetamisest.
Aeglane andmevahetus haigekassa ja maksu- ja tolliameti vahel tekitas mitu nädalat kestnud viivituse haigusrahade maksmisel ka 2016. aasta alguses.
Haigekassa vabandab võimalike ebamugavuste eest ning teavitab väljamaksete alustamisest kodulehekülje vahendusel.
Viivitus ei mõjuta 2016. aastal alanud töövõimetuslehtede hüvitise maksmist.
Lehekülg 807 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee