Üksikasjad

Avaldatud: 31 Oktoober 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Tööandja ütles mulle, et töösuhe on läbi ja et ma enam tööle ei tuleks, kuna tal ei ole mulle enam tööd anda. Olen juba mõnda aega kodus olnud, aga lõpparvet pole endiselt saanud. Kas nii on õige?

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:
Esimesena tekib küsimus, kas töötaja oli töösuhte lõppemisega nõus. Kui tööandja tegi ettepaneku töösuhte lõpetamiseks ning töötaja oli sellega nõus, lõppes töösuhe poolte kokkuleppel. See, kas kokkulepe on sõlmitud kirjalikult või suuliselt, ei mängi rolli – oluline on, et pooled on soovinud töölepingu lõppemist. Kuigi vorminõuet seadusest ei tulene, soovitame ka poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamise kirjalikult või näiteks e-kirja teel fikseerida. Tööandjal on kohustus n-ö lõpparve (saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitis jms) välja maksta töösuhte lõppemise päeval. Kui tööandja seda teinud ei ole, tasuks uurida, milles asi. Kui sellest pole kasu, võib saamata jäänud töötasu ja/või hüvitiste osas teha avalduse töövaidlusorganile. Siinkohal lisan, et töövaidluskomisjonis saab saamata jäänud töötasu nõuda kolm aastat, erinevaid hüvitisi (sh puhkusehüvitis, viivis) aga neli kuud.

Olukorras aga, kus töötaja tegelikkuses ei olnud nõus töösuhte lõppemisega kuid lahkus eeldusel, et tööandjal tööd anda ei ole, ei saa lugeda töösuhet poolte kokkuleppel lõppenuks, sest tööandja ei saa töösuhet ühepoolselt suuliselt üles öelda. Kui tööandja soovib töösuhte üles öelda, siis peab ta töötajale tegema ülesütlemisavalduse, mis on kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja põhjendatud. Juhul, kui töö sai otsa, saab rääkida töösuhte erakorralisest ülesütlemisest majanduslikel põhjustel (koondamine). Koondamise korral on ette nähtud etteteatamistähtaeg (oleneb staaþist) ja koondamishüvitis. Tööleping loetakse lõppenuks ülesütlemisavalduses näidatud kuupäeval ja alusel, kui avaldus on teisele lepingupoolele edastatud. Niisiis, kui tööandja ütleb töötajale suuliselt, et ta tööle enam ei tuleks, aga töötaja ei ole sellega nõus, siis peab ta tööandjale sellest teada andma. Senikaua kuni tööandja pole ülesütlemisavaldust (nt e-kirjal, paberil, SMSiga) esitanud, on töösuhe kehtiv ning töö tegemine (või vähemalt selle nõudmine) töötaja poolt ja töötasu maksmine tööandja poolt kohustuslik.

Seega antud juhul oleneb vastus sellest, kas töösuhte lõpetamine oli kokkuleppeline või ühepoolne. Kui töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel, oleks pidanud tööandja saamata jäänud tasud ja hüvitised välja maksma töösuhte lõppemise päeval. Kui aga poolte kokkulepe puudub, on töösuhe kehtiv ja peaksite lõpparve nõudmise asemel tööle minema (tööd küsima). Kui töösuhte jätkamise vastu huvi puudub, peaksite töösuhte üles ütlema või tegema tööandjale ettepaneku töösuhte lõpetamiseks.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 Oktoober 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Aivar Õepa
ärileht.ee

Soome viimase kümne aasta suurimas, kui mitte kõigi aegade suurimas varimajandusskeemis sai ümbrikupalka 700 ehitajat, kellest lõviosa on pärit Eestist.

Aasta tagasi Soomes avastatud skeemi arvas politsei algul olevat kaasatud ligi 150 naaberiigi ehitustandreil töötanud inimest. Nüüdseks on uurimine selgitanud välja, et skeem oli märksa laiem, hõlmates ligi seitsetsadat peamiselt välismaist töötajat, teatas Soome rahvusringhääling Yle.

Soome keskkriminaalpolitsei uurija Janne Järvineni sõnul on see politsei viimase kümne aasta kõige laiaulatuslikum uurimine.

Kahe mehe juhtitud skeem tegutses kaks aastat, 2013. aasta sügisest 2015. aasta sügiseni, mil politsei sooritas haarangu mitmele ehitustandrile ühekorraga ning skeemi tegutsemise sellega lõpetas.

Selle aja jooksul töötasid skeemi organiseeritud ehitajad mitmel ehitustandril Helsingis, Espoos ja endise Itä-Uusimaa maakonna aladel, kuhu jäävad näiteks Porvoo ja Loviisa linnad. Tihti töötati munitsipaalobjektidel, näiteks Espoo lasteaedade ja koolide ehitusel, kuid mitte pea- vaid alltöövõtja palgalistena.

Skeemi initsiaatorid maksid uurimise andmeil kokku ümbrikupalka seitsme miljoni euro eest. Eri ajal töötas skeemi alluvuses ehitusplatsidel kokku ligi 700 töölist, kelle eest jäeti maksmata sotsiaal- ja tulumaksud ning pensionikindlustusmaksed. Töötajad polnud ka registreeritud.

Lisaks on skeemi osalised uurimise andmeil petnud riiki käibemaksuga, võltsinud raamatupidamist ning ka matnud illegaalselt jäätmeid. Kokku on riiki maksudega tüssatud esialgseil andmeil 4,6 miljoni euro jagu.

Algul peeti skeemi algatajatena ja ninameestena kinni kaks meest, kes olid ligi seitse kuud vahi all. Nüüd on kuritegudes osalemises kahtlustatavate ring suurenenud neljakümneni.

"Politsei on ka teinud palju ülekuulamisi välismaal. Küsimuses on Balti riigid, täpsemalt Eesti. Sealt on pärit suurem osa tööjõudu," ütles Järvinen Yle-le.

Järvinen ei tahtnud ennustada, millal uurimine lõpule jõuab, kuid see ei juhtu tema sõnul enne järgmist aastat: "Rahakannetega tegelemine on väga töömahukas ning samuti esitab suur osalejate arv politseile väljakutse."

Üksikasjad

Avaldatud: 30 Oktoober 2016

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Õhtuleht

Toimetas Gerly Mägi

Töötuskindlustushüvitis on koondamise korral väga oluline rahaline tugi, kuid halbade asjade kokkusattumise korral võivad nii töötuskindlustushüvitis kui koondamishüvitis kordades väiksemad tulla kui eeldatakse. TV3 "Seitsmestega" kõnelenud naisterahvas jäi koguni viie tuhande euroga miinusesse.

Antud seadusepunktist tahtis naine "Seitsmeseid" teavitada, sest paraku näitab ka Eestis tööpraktika, et peale mitut järjestikku saadud last võib töösuhe lõppeda naiseterahva tööle naastes koondamisega. Lisaks kui naine on vahepeal teinud tööd osalise ajaga, siis koondamise korral on töötuskindlustushüvitised tunduvalt väiksemad kui ei oleks tööd teinud.

Vaata täpsemalt videost originaalis!

Üksikasjad

Avaldatud: 28 Oktoober 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eleen Laasner,
reporter

Tööpäeva esimesed minutit võivad tõsiselt mõjutada seda, kuidas päev edasi hakkab kulgema.

Kui jääd kontorisse hiljaks või veedad liiga kaua aega kirjakasti sorteerides, siis viib see ilmselt su tuju alla ja nii on raske ka ülejäänud päeva jooksul keskenduda.

Business Insider loetles üles üheksa peamist viga, mille küüsi tööpäeva hommikul satutakse. Mõtle, kuidas neid vältida ning alusta oma päeva parem edukalt.

1.Hiljaks jäämine. Pole mõtet päeva tuksi keerata enne, kui see pole jõudnud alatagi. Hiljutine uuring näitab, et ülemused suhtuvad hilinevatesse alluvatesse kehvemalt, sest see jätab neist vähem vastutustundliku ja laisa mulje - isegi siis, kui töötajad lähevad õhtul koju tavapärasest hiljem. See ei pruugi küll aus tunduda, aga nii on. Seega proovi kontorisse jõuda nii vara kui võimalik.

2.Kaastöötajate tervitamata jätmine. Sa jätad endast parema mulje ja lood parema õhkkonna kui räägid hommikul paar sõna kolleegidega. Kui sa oled ülemuse rollis ning oma töötajatele tere ei ütle, siis jätab see sinust mulje, et oled ka oma töövõimetelt nõrk. Kui sa pole juhataja ja ikka hommikul inimestega ei räägi, siis ei taha nad sinu juurde ka muul ajal tulla.

3.Kohvi joomine. Kui sa pole inimtüüp, kes kohe ärgates kohvi vajab, siis tõenäoliselt haarad kruusitäie sooja jooki kontorisse jõudes. Uuringud aga ütlevad, et parim aeg kohvi joomiseks on kell 9.30 hoopis, sest 8-9 vahel alles vallanduvad kehas energiat tootvad hormoonid. Kui jood kohvi, mis annab energiat, enne hormoonide vallandumist, siis ei tooda keha ise niipalju energiat kui päevaks vaja ja hakkab veel rohkem kohvist sõltuma.

4.Kõikidele e-mailidele vastamine. Nii pea kui oled end arvutitoolile istutanud tahad hakata kõiki öö jooksul saabunud meile üle vaatama. Tegelikult peaks sellele pühendama vaid kümme kiiret minutit, et saada ülevaade, millele tuleks vastata kohe ning millised saab päeva peale ära jagada.

5.Ilma selge plaanita tööle jõudmine. Enne kui millegagi üldse alustad on soovitatav plaan paika panna, see hõlmab endas nii prioriteetide paika sättimist kui ka kogu päeva lihtsamaid tegevusi. Vaata järele, kas oled tänaseks midagi olulist juba planeerinud ja mõtle, kas peaksid selleks ka kuidagi eelnevalt valmistusaega varuma.

6.Ära tee lihtsamaid asju kõige pealt. Uuringud soovitavad päev kõige hullema osaga kõige pealt ühele poole saada, sest hommikul on sul energiat rohkem ning päeva peale muutud rohkem laisaks.

7.Mitme asja korraga tegemine. Kuna hommikul on energiat rohkem, siis võib see sulle tunduda hea mõttena asuda korraga mitme asja kallale. Tegelikult kahjustab selline multitasking peamise ülesande sooritust, seega alusta kõige olulisemast ja jaga ülejäänud päeva peale ära.

8.Negatiivsel lainel olemine. Ükskõik, mis sind ka vihaseks ei ajaks, proovi ikkagi keskenduda tööülesannetele. Proovi eraldada tegemist vajavad ülesanded ja oma negatiivsed mõtted, et saaksid tööga kohe tegeleda ja kehva tundega hiljem.

9.Hommikused koosolekud. Need raiskavad seda produktiivset aega, mis sinus hommikuti on. Seega, kui on vaja koosolekuid pidada, mis ei nõua just palju energiat, mõtlemist ja kirjutamist, siis proovi need paigutada pigem pärastlõunasesse aega.