Artiklid
- Üksikasjad
Orsolya Soosaar, Eesti Panga ökonomist
ärileht.ee
Tööhõive kasv selle aasta esimesel poolel aeglustus, kuid püsis siiski kiirem, kui oli prognoositud. Tööstussektoris hõive kahanes veidi, teenindussektoris aga kasvas. Keskmise brutokuupalga kasv kiirenes ja palgakasv oli laiapõhjaline. Tööjõukulude osakaal SKPs on alates eelmisest aastast kiiresti suurenenud, mis viitab tasakaalustamatusele majanduses.
Hoolimata aeglasest majanduskasvust püsis tööjõunõudlus majanduses suur: tänavu esimesel poolel kasvas koguhõive 1,8% ja keskmise palga kasv kiirenes 7,8%ni eelneva poolaasta 6,7%lt.
Erinevusi tööturu ja majanduse olukorra vahel saab osaliselt selgitada erinevustega majandussektorite käekäigus. Kapitalimahukas tööstussektoris hõive veidi kahanes ning palgakasv oli majanduse keskmisest väiksem; tööjõumahukas teenindussektoris samal ajal hõive kasvas ja palgakasv kiirenes.
Osaliselt tänu suurele nõudlusele, mille mõjul kasvasid palgad jõudsasti, kuid teisalt ka tänu tööturu struktuurireformidele kasvas tööturul aktiivselt osalevate inimeste hulk enam kui protsendi võrra.
Töötuse määr jäi selle aasta esimesel poolel 6,5% juurde, umbes samale tasemele kui aasta varem: lühiajaline töötus kasvas, pikaajaline aga kahanes. Töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta näitasid, et suurenes nende inimeste arv, kes registreerisid end töötuna eelneva töösuhte lõpu tõttu, kuid samal ajal kasvas ka nende arv, kes lahkusid registrist tänu töö leidmisele.
Keskmise palga kasv selle aasta esimesel poolel aasta võrdluses kiirenes. Palgad kasvasid kiiremini erasektoris: esimeses kvartalis välisomanikega ja teises kvartalis Eesti omanikega ettevõtetes. Avalikus sektoris palgakasv samal ajal aeglustus.
Kuigi miinimumpalga tõstmine mõjutab otseselt vaid väikest protsenti palgasaajatest, võib see koos palgakasvuga avalikus sektoris mängida olulist rolli palgakasvuootuste kujunemisel. Üldine suur palgakasvuootus muudab ettevõtjale raskemaks palgakulusid oma ettevõtte käekäigu järgi seada.
Võrreldes 2015. aastaga kahanes 2016. aasta esimesel poolaastal veidi erinevus tööjõukulu ja tööjõu tootlikkuse vahel. Tootlikkuse langus oli varasemast väiksem ja palgafondi kasv ühe töötaja kohta aeglustus mõnevõrra. Võrreldes eelnevate aastatega kasvas 2015. ja 2016. aastal palgafondi osakaal majanduses loodavast lisandväärtusest aga märksa kiiremini.
Kui 2013. aastal moodustas see SKPst 45%, siis viimase nelja kvartali keskmisena juba 48%. See näitab, et olukord tööturul on jätkuvalt pingeline ja tööjõupuudus tekitab palgasurvet. Tööjõukulu osakaalu kasv tähendab, et ettevõtete kasumimarginaal väheneb ja teistel võrdsetel tingimustel muutub Eesti tootmise asukohariigina vähem atraktiivseks.
Arvestades aga seda, et viimastel aastatel on varasemaid hinnanguid palgafondi suuruse kohta allapoole ja samas SKPd peamiselt üles revideeritud, ümbritseb ka 2015.–2016. aasta tööjõu ühikukulu kasvu hinnangut ebakindlus.
- Üksikasjad
Hanneli Rudi
Tööinspektsioon kontrollis ööpäev läbi avatud tanklate teenindusjaamu ja vaid ühes ei avastatud ühtegi rikkumist.
Kontrolliti 12 ettevõtte 24 tanklat ja ühes ettevõttes ei avastatud ühtegi rikkumist, ülejäänud tanklates märkasid inspektorid mitmeid tegematajätmisi, teatas tööinspektsioon. Kokku tuvastati 60 erinevat rikkumist.
Suurimad kontrolli käigus tuvastatud probleemid said alguse puudulikust riskianalüüsist. «Nimelt oli sageli alahinnatud riske, mis seotud füüsilise koormusega ja vähese puhkamisvõimalusega,» ütles tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja. Samuti tuvastati vajakajäämisi töötajate tervise kontrolliga ja töötajate juhendamisega. Mitmel puhul tuli teha märkus liikumisteede korrasolu ja puhtuse kohta.
Parem oli olukord töötajate ohutuse tagamisel. Mitmes tanklas teenindati kliente öisel ajal vaid luugi kaudu, et paremini tagada töötajate turvalisus. Töötajad olid juhendatud tegutsemiseks häireolukorras. Kiireks abi kutsumiseks olid olemas ka paanikanupud. Samuti oli tööandja sõlminud lepingu turvafirmaga.
- Üksikasjad
Maiken Mägi
Tuttav olukord: tööintervjuu lõppedes küsib potentsiaalne tööandja, kas sul on kokkuvõtteks veel küsimusi. See on mõeldud pigem formaalsusena, kuid ühtlasi on see võimalus jätta meeldejääv mulje ning kohtumisel otsad kokku tõmmata.
On tähelepanuväärne, kui suudad seda võimalust kasutade ja mõne asjaliku küsimuse esitada. Tavaliselt küsivad kandidaadid küsimusi intervjuu jooksul ning unustavad lõppsõna, mistõttu annab see sulle šansse juurde, vahendab Muse.
Näiteks on hea lõplik küsimus selline: «Tahtsin veel teada, milline on olnud seni teie tähtsaim moment või kogemus selles ettevõttes?» Tegu on lihtsa küsimusega, mis näitab sinu huvi ettevõtte vastu, kuid samal ajal annab sulle olulist infot seal kehtivate väärtuste kohta.
Nimelt on selle plussiks see, et tööandja vastusest saad välja lugeda, milliseid kogemusi ja hetki ta väärtustab. See annab ka märku, millised võiksid olla sinu töösuhted antud firmas. Kui ta jääb vastusega hätta, võib see viidata sellele, et ta kas ei huvitu väga oma töötajate ja ettevõtte käekäigust või ei olegi tal olulisi saavutusi ette näidata.
Tõenäoliselt ei taha keegi minna tööle ettevõttesse, kus töötajaid ei väärtustata, ei toetata nende arengut või kus juhatuse liikmete prioriteedid on kahtlustäratavad.
Seega kui järgmisel korral käid tööintervjuul, anna sellele küsimusele enne lahkumist võimalus, sest see võib ainult kasuks tulla.
- Üksikasjad
Maiken Mägi
Töötukassa hakkab rohkem panustama töötavate inimeste koolitamisse, et ka nappide või vananenud oskustega töötajatel oleks tööturul kindlam olla.
Lähiaastail suureneb töötukassa roll töötuse ennetamisel ja tööjõupuuduse leevendamisel, kirjutab töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa sotsiaalministeeriumi blogis. Töötukassa on koostöös sotsiaalministeeriumi ja partneritega ette valmistanud tööhõiveprogrammi, mis võimaldab järgmise aasta kevadest pakkuda koolitusi ka töötavatele inimestele.
Viimastel aastatel on tööpuudus jõudsalt vähenenud ja tööandjad kurdavad üha enam, et sobivate oskustega töötajaid on keeruline leida. Mitmed uuringud kinnitavad, et äritegevuse laiendamist ja töötajate palkamist takistab sobivate oskustega töötajate põud. Tööealise rahvastiku vähenemine ja vananemine pingestab olukorda veelgi.
Oskuste põud puudutab ka tänaseid töötajaid. Mullu ei olnud rohkem kui veerandil töötajatest eri- või kutsealast haridust ning üle kolmandiku oli selle omandanud enam kui kaks aastakümmet tagasi, mil lõputööd trükiti veel kirjutusmasinaga. Oma eesti keele oskust pidas väheseks ligi viiendik töötajatest.
Tehnoloogia kiire areng on muutnud kasutuks nii mõnedki varem omandatud oskused. Kehvema hariduse, nappide või vananenud oskustega töötajatel on suurem risk töö kaotada. Läbi aastate on Eestis olnud töötuse määrad kõrgemad erialase hariduseta, ebapiisava eesti keele oskusega, vähese töökogemusega, aga ka terviseprobleemidega inimestel. Uue tööhõiveprogrammi keskmes ongi töötajate oskuste arendamine, arvestades muutuva vajadusega.
Oskuste arendamiseks saavad toetust taotleda nii töökaotuse ohus töötajad kui ka tööandjad tööjõu leidmiseks või ettevõttes ümberkorralduste tegemiseks. Uute meetmete toel võiks prognoosi kohaselt alustada oskuste täiendamisega ligi 3500 inimest 2017. aastal ning 13 000 inimest 2018. aastal.
Töötajatele täienduskoolitus või tasemeharidus
Töötajatele lisandub oskuste arendamiseks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks kaks uut võimalust: täiendusõpe koolituskaardiga ja tasemeõppes osalemise toetus. Need on mõeldud eelkõige neile, kel on puuduvate või vananenud oskuste tõttu suurem risk töö kaotuseks - näiteks inimesed, kellel pole eri- või kutsealast haridust või kelle oskused on aegunud või kes on terviseseisundi tõttu sunnitud ametit vahetama.
Tööelus jätkamist toetava koolituse vajadust hindab ja aitab sobivat koolitust leida töötukassa karjäärinõustaja. Töötaja saab kokkuleppel töötukassaga valida sobiva kursuse töötukassa koolituskaardi partnerite pakutavate täienduskoolituste seast. Töötukassa tasub töötaja koolitus(t)e eest kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul. Toetatakse siiski vaid sellistel koolitustel osalemist, millel omandatavate oskuste järele on tööturul nõudlus.
Karjäärinõustamisel võib ka selguda, et tööturul hakkamasaamiseks on vaja uusi oskusi tasemehariduses. Sel juhul toetab töötukassa töötaja õppimist riigieelarvelisel õppekohal kutse- või rakenduskõrghariduses, makstes talle igakuiselt 130 euro suurust toetust. Sarnaselt täiendusõppele toetatakse ka tasemehariduse omandamist vaid juhul, kui vastava kutseala töötajate järele on tööturul nõudlus.
Tööandjale koolitustoetus
Tööandja saab järgmisel aastal taotleda töötukassalt koolitustoetust nii töötajate värbamiseks tööjõupuuduses valdkondadesse kui nende oskuste täiendamiseks seoses ettevõtte tegevuse ümberkorraldamise või kvalifikatsiooninõuete muutumisega.
Kuna töötaja koolitamine on esmajoones tööandja vastutus, antakse toetust juhul, kui see nõuab tööandjalt lisakulusid võrreldes mõistlike kuludega ehk tegemist on vähemalt kümnepäevase koolitusega. Tööandja saab valida juba olemasoleva täienduskoolituse või kui sobivat ei pakuta, siis luua koostöös täienduskoolitusasutusega sobiva õppekava ja sellele vastava koolituse.
Töötaja koolituskulude katmisel on tööandjal ka omavastutus. Üldjuhul hüvitab töötukassa tööandjale koolituskulust poole, kuid mitte rohkem kui 1250 eurot töötaja kohta. Soodustamaks tööturul keerulisemas olukorras inimeste, näiteks üle 50-aastaste värbamist või töötamise jätkamist, võib töötukassa hüvitada ka kuni 80 protsenti, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta.
Märkimisväärne investeering töötajate oskustesse
Arvestades uute meetmete avanemisega järgmise aasta mais, investeeritakse prognoosi kohaselt töötajate oskuste arendamisse 2017. aastal ligi kolm miljonit eurot ja 2018. aastal kuni 15 miljonit eurot. Tulemusena tõuseks tööturuteenuste kogukulu 2018. aastal samale tasemele kui kümneprotsendilise töötuse määra juures 2012. aastal.
Uuringud kinnitavad, et investeeringud töötajate oskuste arendamisse aitavad kaasa majanduse struktuurimuutustele ning parandavad konkurentsivõimet üldiselt. Samuti jääb oskajam töötaja väiksema tõenäosusega töötuks ja kogeb harvem vaesust. Seega võiks oodata, et need investeeringud on tulusad ja toovad kasu nii töötajatele kui ka majanduse konkurentsivõimele laiemalt. Jääb veel soovida, et töötajatel jätkub õpihuvi ja tööandjad neid selles toetavad.
- Üksikasjad
Ettevõtetel võib tekkida võimalus hakata kolmandatest riikidest pärit võõrtöölistele vähem raha maksma.
Eestis on valmimas eelnõu, mille järgi peavad ettevõtted senise 1,24kordse keskmise palga asemel hakkama maksma kolmandatest riikidest ehk väljastpoolt Euroopa Liitu pärit võõrtöölisele keskmist palka, kirjutab Äripäev.
Rakvere Aqva Hotelsi juhi Roman Kusma sõnul on nende spaahotellis tööl 10 inimest Filipiinidelt ja üks Indiast.
Kuigi Kusma peab võimalikku seadusemuudatust heaks, siis ei muuda see tema sõnul võõrtööjõu palkamist siiski hoobilt lihtsamaks. „Aga muudab asja äkki õiglasemaks,“ rääkis ta.
Loe pikemalt Äripäevast http://www.aripaev.ee/uudised/2016/10/21/voortoolisele-voib-varsti-vahem-palka-maksta
Lehekülg 812 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee