Artiklid

Vaid 9% töötajatest saavad oma tööaega ise korraldada, samal ajal kui 44% on neid, kes eelistaksid ise valida, millal nad töötavad, selgub Brandemi värskest analüüsist.

Palgainfo Agentuuri ja partnerite poolt läbi viidava Eesti suurima, üle 12 000 vastajaga tööturu- ja palgauuringu kevadised tulemused näitavad, et vaid 9% töötajatest saab oma tänasel töökohal korraldada oma tööaega iseseisvalt. Samas on 25% juhtudest töökoha vahetus tingitud just rahulolematusest oma tööaja korraldusega.

Kui välja arvata ametid, kus tööaeg on määratletud tulenevalt ettevõtte vajadusest kindlal ajal kindlas kohas viibida (tootmine, teenindus, jaekaubandus), võimaldavad vähesed tööandjad oma töötajatel enda tööaja korralduse üle ise otsustada, olenemata sellest, et töö iseloom seda tegelikult võimaldaks.

Töötajatele suurema paindlikkuse võimaldamine on tööandjatele kasulik vähemalt kahel, varasemate uuringute poolt tõestatud, põhjusel. Esiteks suurendab see inimeste hulka, kellele pakutav töö sobib. Teiseks on töötajad, kes saavad oma tööaja korralduse üle ise otsustada produktiivsemad.

“Peamised põhjused, miks tööandjad vaatamata töötajate ootustele ei paku töötajatele võimalust oma tööaja üle ise otsustada, on seotud juhtimise-, töökorralduslike- ja ka seadusandlike aspektidega. Samas on töö paindlikkus palju laiem teema kui pelgalt tööaja korraldus. Paindlik töö võib kätkeda endas töötaja otsustusvabadust ja vastutust nii tööaja, töökoha, töö meetodite, tähtaegade jms osas. Eestis saaks töö paindlikkust suuremal või vähemal määral rakendada enamikel töökohtadel,” kommenteeris analüüsi tulemusi Brandemi tegevjuht Paavo Heil.

Eestis ei ole seni täpsemalt uuritud, millistel põhjustel töötajad soovivad ja kuivõrd tööandjad võimaldavad tööaja ja -kohaga seonduvat iseseisvust ja paindlikkust. Eesti suurima tööturu- ja palgauuringu raames selgitavad Palgainfo Agentuur, Brandem ja partnerid need tegurid välja. Seekordse uuringu fookuses on iseseisvus tööaja korraldusel, makstavad lisatasud ja soodustused. Uuringu raames küsitletakse tööandjaid, töötajaid ja tööotsijaid.

Uuringu põhjalik kokkuvõte ilmub 23. jaanuaril 2017. Uuringu partnerid on Brandem, personalitöö teenuseid pakkuv HR factory, CV Keskus, Targa töö ühing ning Tartu Ülikooli majandusteaduskond.

Pille Riin Pettai
Brandemi turundusjuht

Hea ja usaldusväärse tööandja maine aitab kokku hoida värbamis- ja tööjõukulusid. Talendid ise tahavad ettevõttesse tulla ja olemasolevad töötajad teevad rõõmuga produktiivselt tööd.

Juba kolmandat aastat järjest on mul olnud põnev võimalus osaleda Eesti unistuste tööandja konkursi þüriis ning eelmisel aastal kaasati mind ka Valgevene parima tööandja otsingutesse. Kaks täiesti erinevat ärikeskkonda ja majandusolukorda, kus tegutsevad kardinaalselt erinevad tööandjad. Huvitaval kombel on aga ihaldusväärse tööandja valem üpriski sarnane.

Nii Eestis kui ka Valgevenes paistavad eredalt silma ettevõtted, kuhu inimesed rõõmuga hommikuti tööle lähevad ning kutsuvad endaga ka oma sõpru. Saladus ei peitu mängutubades, tasuta ðokolaadis või ulmelistes palganumbrites, nagu meile loodud välismaiste ihaldusväärsete tööandjate kuvand ette näeb. Mis on need 10 käsku, mida iga Eesti ettevõtja saaks meeles pidada, et lihtsustada oma personaliotsinguid ja pürgida unistuste tööandjaks?

1. Hooli oma töötajaist, austa neid

Tundub loomulik, eks? Siiski vahetab enamik inimesi töökohta just hoolimatute juhtide, negatiivse sisekliima ja üldise ükskõiksuse pärast. See tunne, et sind nagu polegi olemas: keegi ei uuri, kuidas sul läheb, ei aita tööprobleemidega hakkama saada, ei küsi, mida arvad. Selline suhtumine on nagu viirus – kui juht on nakatunud, siis varsti on haige kogu osakond, siis juba terve ettevõte. Ja siis juba kliendid. Mind üllatab ikka ja jälle, et ei mõelda, et see negatiivsus liigub töötajate kaudu ka välja, kliendini, tootesse, kuni lõpuks kõik on nakatatud.

2. Tee kindlaks, kes sa oled, millised on sinu ettevõtte väärtused, ja värba kohe õiged inimesed

Tee kindlaks, milliseid töötajaid oma ärieduks vajad, seejärel proovi mõista, mis neid motiveerib, siis saad kujundada just neile sobiva töö ja teha õige väärtuspakkumise. Olen kuulnud juhtidelt, et neil oleks inimest vaja, aga nad ise ka ei tea, kes see olema peaks. See ei ole väga paljulubav värbamisprotsessi algus.

3. Ehita oma tööandjabrändi seestpoolt väljapoole

Sageli hakatakse tegelema suure hooga tööandjabrändi välise poolega, et uusi talente ettevõttesse värvata, aga unustatakse olemasolevad. Sinu olemasolev töötaja on ju tegelikult see, kes suures osas ettevõtte kui tööandja kuvandi väljapoole tekitab. Väärtusta olemasolevaid töötajaid, tegele nendega, uuri, kuidas neil läheb. Tunnusta oma töötajat! Tunnustus ei pea olema rahaline, tihti oodatakse head sõna ja tähelepanemist. Soovitan ka mõõta soovitusindeksit, annab väga hea ülevaate sellest, mida töötajad tegelikult oma töökohast arvavad.

4. Tegele lahkujatega

Iga ettevõttest lahkuja on sama oluline kui uus tulija. On oluline, et lahkujale jääks ettevõttest positiivne kuvand, siis jätkab ta ka edasipidi ettevõtte soovitamist ja räägib head oma endisest tööandjast. Samas kui lahkumine on kibe, siis võid oodata ka negatiivset hinnangut. Ettevõtte negatiivne kuvand, teeb väga raskeks uute talentide värbamise konkurentsirikkal turul, värbamine võtab kauem aega, neile laekub vähem ja mitte nii kvaliteetseid kandidaate ja lõpuks pead ettevõtte kehva maine töötasuga kinni maksma. Ehk hea mainega ettevõtted saavad talendid turult soodsamalt kätte.

5. Juhid peaksid olema inspireerivad eeskujud

Järjest rohkem hindavad töötajad head juhtimist ja väga sageli lahkutakse ettevõttest just halbade juhtimisoskustega juhi pärast. Sageli näeme värbajatena kõrvalt, kuidas väga hästi toiminud ettevõte hakkab kiiresti lagunema, kui ettevõttesse on sattunud juhtima oskamatu juht. Sageli ei panda sisemisi muutusi enne tähele, kui on juba hilja, ettevõtte võtmetöötajad on kas kõik juba lahkunud või lahkumas ning õhkkond ettevõttes on muutunud väga negatiivseks ja ebakindlaks. Hea on näha, et järjest rohkem ettevõtteid tegeleb oma juhtide toetamisega.

6. Loo ise oma talent ja lase tal kasvada

Tekita sobiv kasvukeskkond, mis aitaks talendil õide puhkeda. Kui talente on turul vähe ja sul pole ressursse neid üle osta, siis kasvata neid ise! Võimalus on ju ise proaktiivne olla, alustades ettevõtte tutvustamisega koolides, rääkides, milliseid põnevaid projekte teie ettevõttes tehakse. Hea võimalus on ennast praktikakohana välja pakkuda või luua lausa oma koolitusprogramm, mille edukal lõpetamisel pakutakse ettevõttes püsivat töökohta. Mida rohkem tegevustesse noortega panustada, seda kindlamalt nad teid tööandjana positiivselt hindavad.

7. Loo oma eriline ettevõtte kultuur

Mille poolest on sinu ettevõte eriline või need inimesed, kes seal töötavad? Mis neid seob? Mille poolest erinete oma konkurentidest? Miks peaksin teid valima või miks juba olemasolevad töötajad peaksid jääma? Mis neid kinni hoiab? Järjest rohkem kuulen töövestlustel, et kui ettevõttes on suurepärane õhkkond, hea meeskond ja huvitav väljakutseid pakkuv töö, siis kandidaadid on nõus väiksema tasu eest tööle tulema.

8. Pea kinni oma lubadustest

Olgu see siis õigel ajal makstud palk, lubatud töö sisu, väljakutse suurus või boonuse saamise võimalus. Väga sageli algab töösuhe juba alguses vale jalaga, kui tööandja on töötaja tööle saamiseks oma ettevõtte või ameti uhkemalt ära müünud, kui see tegelikult väärt on. Ülemüümine on töökohtade juures väga riskantne tegevus ja tuleb kiiresti välja. Tööandja peaks müüma oma plusse ausalt, ülemüümisega võid küll töötaja saada, aga ta hakkab järk-järgult oma uues töös ja ettevõttes pettuma ja arvatavasti lahkub lõpuks niikuinii. Väga ohtlik on ülemüümine müügipositsioonidel, kus lubatakse boonuseid, aga jäetakse mainimata, et müügiprotsess on väga pikk ja boonuseid teenitakse haruharva. Arvestades müügivaldkonna töötajate häid kontaktvõrgustikke, võib garanteerida, et info mittetöötavast boonussüsteemist levib kiiresti ja müügitalendi värbamine muutub väga raskeks.

9. Suhtle targalt

Töötajad tahavad teada, mis on ettevõtte eesmärgid ja kuidas nad oma igapäevase tegevusega saavad nende saavutamisele kaasa aidata. Kehv või puuduv info võib olla paljude arusaamatuste ja rahulolematuse allikaks. Oluline on kogu kommunikatsioon, mis läheb ettevõttest välja. Kui teete ettevõttes põnevaid asju, on oluline, et ka talendid väljaspool saaksid selle kohta infot, sest kust see talent muidu teab kandideerida. Oluline on proovida näha ettevõtet potentsiaalse kandidaadi silmade läbi. Unistuste tööandja konkursi küsimustikust selgus, et ettevõtted näevad end teisiti, kui kandidaadid väljastpoolt, vahel oli ka lahkunud töötajatel hoopis teine pilt kui neil, kes ettevõttes töötasid.

10. Kujunda tööd talendi järgi

Tekita töötajatele võimalusi uuteks väljakutseteks ja sisemiseks kasvamiseks. Ehk kui näed suurepärast talenti, kes võiks ettevõttele kogustes lisaväärtust luua, siis tundub imelik, et inimesest loobutakse, kuna selle ametikoha juhendis on miski väike asi, millele ta ei vasta. Äkki võiks siis juhendi ümber teha? Äkki keegi teine ettevõttest võiks selle osa tööst endale võtta? Töötajatele on põnev, kui nad saavad ka ettevõtte siseselt erinevaid töökohti ja ülesandeid proovida, osaleda erinevates töögruppides, olla hoopis teisest valdkonnas töötavale inimesele töövarjuks või võtta endale vastutus mõne toreda ühistegevuse korraldamise eest.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Toimetas: Rivo Veski, Kasulik.ee toimetaja
Kasulik.ee

Maksu- ja tolliameti e-keskkonnas saab kontrollida madalapalgalise maksutagastuse tingimustele vastavust.

E-maksuametis/e-tollis on avatud madalapalgaliste tulumaksu tagasimakse eelpäring, mille abil saab kontrollida, kas tagasimakse taotlemiseks on tingimused täidetud. Tagastatava summa kohta saab info peale tuludeklaratsiooni esitamist järgmise aasta veebruaris-märtsis.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul on tagasimakse taotlemise peamisteks tingimusteks, et taotleja peab olema vähemalt 18aastane Eesti resident, kes on 2016. aastal töötanud täistööajaga vähemalt kuuel kalendrikuul.

„Täistööaeg võib kokku tulla ka selliselt, et inimesel on mitu osalise tööajaga töökohta, mis summeeritult annavad kokku täistööaja,“ selgitas Liivamägi. „Ja kui mõne töökoha andmed või deklaratsioon on puudu, siis saab sellest veel tööandjale märku anda ning vead parandada.“

Tagasimakset saab taotleda, kui inimese 2016. aasta kogutulu jääb alla 7817 euro. Aastase kogutuluna arvestatakse lisaks töötasule ka näiteks pension, ettevõtlustulu, dividend, maksustatav toetus, stipendium, preemia vms.
Tagasimakse suurus sõltub füüsilise isiku kogutulust ja tulumaksukohustusest, mida lähemal on aasta kogutulu 7817 eurole, seda väiksem on saadav rahaline toetus.

Samuti mõjutab tagasimakse suurust, kas inimene kasutab tulude deklareerimisel lubatud mahaarvamisi ja soodustusi (näiteks eluasemelaenu intressid, koolituskulud, täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamisest või pensioni korral).

Tingimustele vastasuse kontrollimiseks tuleb sisse logida e-maksuametisse/e-tolli, valida ülalt menüüst „Töötamine ja väljamaksed“ ja seejärel vasakult menüüst „Madalapalgaliste toetus“.

Selle aasta kevadel võeti Euroopa Liidus vastu isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR), mis asendab 1995. aastast pärineva andmekaitsedirektiivi. GDPR on liikmesriikidele otsekohalduv ning rakendub 2018. aasta mais.

Andmekaitsereformi eesmärk on internetiajastul anda füüsilistele isikutele suurem kontroll oma isikuandmete üle, luua digitaalse ühisturu jaoks kohandatud reeglistik ning ühtlane andmekaitse tase kogu ELis.

GDPRi mõju on äärmiselt laiaulatuslik, kuna uued põhimõtted kehtivad kõikidele ELi ettevõtjatele ja organisatsioonidele, kes töötlevad isikuandmeid. Samuti on üldmäärust kohustatud järgima need ettevõtted, mis pole ELis asutatud, kuid töötlevad ELis olevate andmesubjektide isikuandmeid seoses kaupade ja teenuste pakkumisega ELis.

Mida andmekaitsereform kaasa toob?

GDPR sisaldab mitmeid uuendatud põhimõtteid, mis võivad ettevõtja jaoks kaasa tuua vajaduse suures mahus muuta seniseid protseduure ja süsteeme. Mõned näited andmetöötleja uuenenud kohustustest, mis annavad aimu ettevõtja ees seisvate muudatuste mahukusest:

•Isikuandmete töötlejatel on teavitamiskohustus, mille puhul tuleb õiguseid ja vabadusi kahjustada võivatest isikuandmetega seotud rikkumistest teavitada järelevalveasutust ning teatud juhtudel ka andmesubjekti ennast.

•Isikuandmete töötlemine peab olema korrastatud ja süsteemne ning andmesubjekti kohta kogutud andmestik peab olema teisaldatav ühest elektroonilise töötlemise süsteemist teise.

•Kohustus määrata andmekaitseametnik, kui isikuandmete töötluse laad ja ulatus seda nõuavad, näiteks kui ettevõtte põhitegevus nõuab regulaarset ja süstemaatilist isikuandmete töötlemist või erikategooriasse kuuluvate isikuandmete laiapõhjalist töötlemist.

•Isikuandmete töötlejal tuleb tagada isikuandmete töötlemise toimingute dokumenteerimine ning olukorras, kus andmete töötlemisega võib tekkida füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht, tuleb andmete töötlejal teha andmekaitsealane mõjuhinnang.

Lisaks eelnevale võib ettevõtjal olla keeruline kustutada isikuandmed olukorras, kus andmete töötlemise eesmärk on lõppenud ning andmesubjekt ei soovi edasise töötlemise jätkamist. Samuti võib keerukaks osutuda kohustus tagada ning vajadusel tõendada andmesubjekti selgesõnalise, teadliku ja vabatahtliku nõusoleku olemasolu olukordades, kus see on nõutav.

Tagamaks ELi eeskirjade täitmine liikmesriikides, suurendatakse GDPRiga riiklike andmekaitseasutuste volitusi ning seatakse karmid karistused GDPRi rikkumise eest, mis võivad ulatuda väikeste eksimuste puhul kuni 2%ni ja suurte eksimuste puhul kuni 4%ni ettevõtte eelmise aasta ülemaailmsest käibest või kuni 20 000 000 euroni, sõltuvalt sellest, kumb summa on suurem.

Mida teha, et isikuandmete töötlemine vastaks uuenenud nõuetele?

Kuna GDPRi mõju ettevõtetele on ulatuslik ning trahvid rikkumise eest märkimisväärsed, tuleks isikuandmete kaitsega seotud tegevused seada prioriteediks ning alustada ettevalmistustöödega juba nüüd.

Soovitame kaardistada, millistes süsteemides ja milliseid isikuandmeid ettevõttes töödeldakse ning kes omavad isikuandmetele ligipääsu. Kasulik oleks läbi viia andmekaitse õigus- ja infosüsteemide audit, mis võimaldab tuvastada andmete töötlemisega seotud puudused ja riskikohad. Kindlasti tuleks analüüsida ja kasutusele võtta tehnilised meetmed andmekaitsereeglite järgimiseks. Soovituslik oleks äriprotsessidest ja auditi tulemustest lähtudes töötada välja isikuandmete töötlemise juhendid ja strateegia ning koolitada töötajaid, tagamaks vastavus GDPRi nõuetele.

Sõltuvalt ettevõtja tegevuslaadist ning isikuandmete töötlemise mahust ja viisist võivad ettevalmistustööd kujuneda väga ajamahukaks. Kindlasti on protsessi eduka läbiviimise eelduseks, et tegevusse on kaasatud lisaks juhtkonnale kõik osakonnad ja tugiteenused, kes isikuandmete töötlemisega kokku puutuvad. Soovitame kaaluda kogenud piiriülest teenust pakkuva multidistsiplinaarse välise nõustaja kaasamist, kes aitab viia andmetöötluse protsessi vastavusse uuendatud andmekaitse reeglistiku ja ELi andmekaitsemäärusega.

Allikas: KPMG

Anne-Mari Alver
Eesti Päevaleht

Töötu ise peab töötukassale tööleminekust teatama ja oma töötustaatuse lõpetama.

Isegi juhul kui töötu läheb tööle paariks tunniks – näiteks loengut pidama, paari-kolmepäevastest tööotstest rääkimata –, tuleb tal end töötukassas arvelt maha võtta. Töötatud aja eest pole töötul õigust saada töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist.

Töötukassa teenusjuhi Marina Radiku sõnul on töötustaatuse lõpetamiseks mitu võimalust. „Kes soovib, saab kasutada meie iseteeninduskeskkonda. Tuleb vaid sisse logida ning vajutada nuppu „Teatan tööleminekust”. Kes soovib, saab saata e-kirja või helistada numbril 15501. Võimalik on ka isiklikult töötukassast läbi astuda,” selgitab Radik.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.