Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuni 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Adele Johanson

Põnevust ja paindlikust otsinud uus põlvkond ihkab keskea piirile jõudes ka tööturul kindlust ja head palka. Väljavaated selleks on aga head, kuna võim tööturul on Manpower Groupi Põhja-Euroopa presidendi Jilko Andringa sõnul nihkunud ettevõtete käest tööotsijatele.

Artikkel jätkub ....

Edasi lugege originaalist

http://majandus24.postimees.ee/4135969/toootsijad-votavad-voimu-enda-katte

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuni 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• RMP

Töö tegemiseks sõlmitavad lepingud

Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid selleks võib sõlmida ka töövõtulepingu või käsunduslepingu. Millise lepingu peaks kindla töö tegemiseks sõlmima? Sellele küsimusele ei ole üheselt võimalik vastata. Enne tuleb püüda endale selgeks teha, mis on ühe või teise lepingu sõlmimise eesmärk ja milles ühe või teise lepingu puhul kokku lepitakse.

Tööleping sõlmitakse töötamiseks pikema aja vältel. Tööleping on üldjuhul tähtajatu, tööandja korraldab ja kontrollib tööülesannete täitmist, töö eest makstakse töötasu vähemalt üks kord kuus, ette on nähtud iga-aastane tasuline puhkus, kehtestatud on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Tööaja korraldusega on ette nähtud töö- ja puhkeaeg, mille piirnormid vastavad seadusele. Tööülesannete täitmiseks annab tööandja vahendid. Töölepingu lõppemine toimub seaduse reeglite kohaselt. Lepingupooli nimetatakse töötajaks ja tööandjaks.

Töövõtuleping on teenuse osutamise leping ja sõlmitakse tavaliselt siis, kui lepitakse kokku mingi asja valmistamises või selle muutmises või teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse saavutamises (näiteks korteri remontimine). Töövõtja on tööülesannete täitmisel üldjuhul vaba otsustama, kus, mil viisil ja mis ajal ta tööd teeb. Töövõtuleping on alati tähtajaline. Lepingupooli nimetatakse töövõtjaks ja tellijaks.

Käsundusleping on teenuse osutamise leping ja sobib siis, kui lepitakse kokku konkreetse ülesande täitmine (näiteks loengu pidamine). Tulemuse saavutamine ei pea kokku langema käsundiandja oodatava tulemusega (näiteks esindaja kohtuvaidluses). Lepingupooli nimetatakse käsundisaajaks ja käsundiandjaks.

Artikkel jätkub, edasi loeoriginaalist
http://www.rmp.ee/toooigus/tls/noore-tootaja-meelespea-2017-06-13

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuni 2017

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

PM Tarbija

Kui siiani on riik tööturuteenusena ümberõppe ja enesetäiendamise võimalust pakkunud peamiselt töötutele, siis alates maist toetatakse teadmiste ning oskuste täiendamisel ka töötavaid inimesi ja seda nii otse kui ka tööandjate kaudu.

Uutel teenustel on positiivne mõju nii neile, kes sellest võimalusest kinni haaravad, kui ühiskonnale ja majandusele laiemalt, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp sotsiaalministeeriumi blogipostituses.

Artikkel jätkub ...

Edasi loe originaalist

http://tarbija24.postimees.ee/4144545/uued-koolitusvoimalused-tootajatele-ja-tooandjatele-o
n-uus-lehekulg-riigi-tooturupoliitikas

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2017

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Konjunktuuriinstituudi värskelt valminud varimajanduse uuringu järgi jäid illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimiskogused 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga samale tasemele, samas ümbrikupalka saanud inimeste hulk kahanes 11 protsendilt 8 protsendile.

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul vähenes lisaks ümbrikupalga saajatele ka varjatud töötasu osakaal kogu töötasus - illegaalne töötasu moodustas ümbrikupalka saanud inimeste sissetulekutest keskmiselt 44 protsenti, aasta varem 54 protsenti.

”Enamik inimesi ei poolda mustalt töötamist, kuid viimasel aastal on varjatud töötasu maksmisse tolerantselt suhtuvate inimeste osakaal kasvanud. Samas suurenes möödunud aastal oluliselt ka ümbrikupalga saajate rahulolematus mustalt töötamise suhtes. Ümbrikupalgaga rahuolematuse kõige olulisemaks põhjuseks on sotsiaalsete garantiide puudumine, kuid olulisemaks on muutunud ka see, et ümbrikupalga puhul on raske pangast laenu saada,” lisas Josing.

Uuringu järgi jäi salaalkoholi tarbimine aastases võrdluses samaks (1,4 miljonit liitrit), kuid kuna legaalse kange alkoholi siseriiklik müük ja tarbimine vähenesid, siis salaalkoholi osakaal kogu viinaturust kasvas natuke.

Salaalkoholi teadlikult ostjate ja tarbijate osakaal on kerges languses, aastaga on on teadlikult salaalkoholi ostnud elanike osakaal langenud 3 protsendilt 4 protsendile. ”Peamiselt osteti illegaalset alkoholi odavama hinna tõttu, sest madalama hinnaklassi viinaga võrreldes oli salaviin viiendiku võrra odavam, kuid samas on kasvanud ka usaldusväärsus salaalkoholi müüjate vastu, mida saab seostada Lätist toodud alkoholi ostmisega tuttavate käest,“ rääkis Josing.

Salasigarettide arv turul on jäänud samaks, kuid üldise suitsetamise vähenemise tõttu on nende osakaal turu kogu mahtu arvestades kasvanud. Salasigarette oli 2016. aastal teadlikult ostnud 16% suitsetajatest, aasta varem oli neid 11%. ”Välismaalt ostis teiste kaudu 2016. aastal sigarette 5% suitsetajatest ja nende osakaal suurenes teist aastat. Kui seni oli sigarette hangitud kõige sagedamini Venemaalt, siis möödunud aastal käidi neid enim ostmas Lätist,“ selgitas Josing.

Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Janek Leisi sõnul on majandusele kõige suuremaks kahjutekitajaks jätkuvalt ümbrikupalga maksmine. ”Uuringu järgi on ümbrikupalkade maksmisest tingitud kahju küll vähenenud pea 50 miljonit eurot 109 miljoni euroni, kuid negatiivne mõju töötajate sotsiaalsetele garantiidele, ettevõtjate võrdsetele konkurentsitingimustele ning avalike teenuste kättesaadavusele on vaatamata sellele märkimisväärne,” ütles Leis.

”Salasigarettide salaturu osakaal on tarbimise üldise languse tõttu pisut kasvanud ja alkoholi salaturg püsinud samal tasemel ning mõlema aktsiisikauba maksukahjud püsivad eelmiste aastatega sarnasel tasemel,” rääkis Leis. ”Piirikaubanduse tõttu alkoholilt saamata jäävaks maksukahjuks on selle aasta viie kuuga 4,5-6 miljonit eurot, mis vastab ka eelarveprognoosis oodatule. Samas oleme arvestanud, et enne pühi on oodata n-ö piiripoodide külastuste kasvu, mistõttu hoiame sealsel olukorral silma peal. Seni on olnud piirmäära ületavaid koguseid aga väga vähe,” lisas Leis.

Pressikonverentsi materjalid leiate siit: http://www.emta.ee/et/kontaktid-ja-ametist/uudised-pressiinfo/pressimaterjalid

Olulisemad numbrid:

Ümbrikupalk
• Ümbrikupalka sai 2016. aastal 8% töötajatest ning võrreldes 2015. aastaga langes töötasu mustalt saanud töötajate osakaal 3%-punkti võrra
• Illegaalne töötasu moodustas ümbrikupalka saanud inimeste sissetulekutest keskmiselt 44% (2015. aastal 54%)
• Kõige enam oli on mustalt töötajaid noorte, mitte-eestlaste ja madalama haridusega inimeste hulgas
• Ettevõtlusvaldkondadest on illegaalse töötasu maksmine kõige enam levinud ehitusvaldkonnas (19% kõigist varjatud töötasu saanud inimestest), sellele järgnesid transpordisektor (16%) ja tööstus (13%)
• 78% mustalt töötanud inimestest sai ümbrikupalka väikestest, kuni 19 töötajaga ettevõtetest
• 2016. aastal pooldas ümbrikupalku 13% ja ei pooldanud 62% palgasaajatest, ülejäänud olid neutraalsed
• Ümbrikupalga maksmisega ei olnud 2016. aastal rahul 37%, aasta varem 22% illegaalse töötasu saajatest. Ümbrikupalgaga rahuolematuse kõige olulisemaks põhjuseks on sotsiaalsete garantiide puudumine, kuid olulisemaks on muutunud ka see, et ümbrikupalga puhul on raske pangast laenu saada
• 2016. aastal jäi maksudena saamata 109 miljonit eurot, 2015. aastal hinnanguliselt 158 miljonit eurot

Salaalkohol:
• Alkohoolseid jooke tarbis 2016. aastal küsitluse põhjal 83% elanikest ja neist omakorda 3% oli aasta jooksul ostnud teadlikult ka salaalkoholi. 2015. aastal tarbis salaalkoholi teadlikult 4% alkoholitarbijatest
• Peamiselt osteti illegaalset alkoholi odavama hinna tõttu
• Salaalkoholi ostjateks olid rohkem mehed, vanemaealised ja mitte põhirahvusest inimesed
• Illegaalse alkoholi peamised müügikohad on endiselt müüjate endi elupaigad ja tänavad, kus 2016. aastal oli salaalkoholi ostnud vastavalt 47% ja 32% illegaalse alkoholi ostjatest
• Kokku tarbiti Eesti Konjunktuuriinstituudi arvutuste kohaselt 2016. aastal 1,4 miljonit liitrit salaalkoholi, mis sisaldab ka Lätist müügiks toodud alkoholikoguseid
• Kogu Eesti elanike tarbitud viinast moodustas salaalkohol hinnanguliselt 19-23%
• Illegaalse alkoholituru tõttu jäi riigil aktsiisi- ja käibemaksu näol saamata ligikaudu 15,6 miljonit eurot

Salasigaretid:
• Salasigarette oli 2016. aastal teadlikult ostnud 16% suitsetajatest, aasta varem oli neid 11%
• Välismaalt ostis teiste kaudu 2016. aastal sigarette 5% suitsetajatest ja nende osakaal suurenes teist aastat. Kui seni oli sigarette hangitud kõige sagedamini Venemaalt, siis möödunud aastal käidi neid enim ostmas Lätist (49% kõigist välismaalt sigarette ostnud suitsetajatest)
• Illegaalseid sigarette ostsid sagedamini 30-40 aastased, mehed, mitte põhirahvusest elanikud ja madalama haridustasemega inimesed
• Hinnanguliselt realiseeriti 2016. aastal Eestis 380 miljonit salasigaretti, mis moodustas sigarettide siseturumahust (ilma turistideta) 18-21%
• Riigil jäi illegaalse sigaretikaubanduse tõttu saamata ligikaudu 54,4 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksu

Uuring põhineb möödunud aasta lõpus täiskasvanud elanikkonna hulgas läbi viidud küsitluste tulemustele, millele vastas 2246 inimest vanuses 18-74 eluaastat. Eesti Konjunktuuriinstituut on illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimise ning ümbrikupalkade maksmise uuringuid teinud alates 1998. aastast.

Eesti Konjunktuuriinstituudi ja Maksu- ja Tolliameti ühisteade

12. juuni 2017