Üksikasjad

Avaldatud: 21 juuli 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Rahvusvahelise uuringu kohaselt peab 40 protsenti inimestest töökoha valikul oluliseks tööandja poolt pakutavat paindlikkust. Ennekõike oodatakse paindlikumat tööaega ning võimalust töötada kodus.

ManpowerGroupi 19 riigis läbiviidud uuring hõlmas 14 000 küsitletut vanuses 18-65 eluaastat ning uuring keskendus faktoritele, mis mõjutavad ja motiveerivad inimesi töökohta vahetama ning uue tööandja kasuks otsustama.

40 protsendi küsitletute hinnangul on oluliseks valiku mõjutajaks paindlikkus, mida mõistetakse seejuures erinevalt. Paljuski sõltub kandidaatide ootus paindlikkusele tegevusvaldkonnast. Kui klassikalist kontoritööd tegevad inimesed, näiteks raamatupidajad ja IT-spetsialistid, ootavad eelkõige, et nende tööaeg oleks paindlikum ega oleks seotud kindla alguse ja lõpu kellaajaga, siis graafiku alusel töötajad ootavad, et saaksid ise vahetuste aja osas läbi rääkida ning muuhulgas otsustada vahetuse või töönädala pikkuse üle.

Artikkel jätkub ....

Edasi loe originaalist http://arileht.delfi.ee/news/uudised/uuring-mida-tootajad-tooandjalt-koige-rohkem-ootavad?id=78938774

Üksikasjad

Avaldatud: 19 juuli 2017

• Postimees

BNS

Eestis oli info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) spetsialistide osakaal tööhõives mullu 5,3 protsenti, mis oli Euroopa Liidu üks kõrgemaid.

Eestist eespool olid vaid kaks riiki - 6,6 protsendiga Soome ja 6,3 protsendiga Rootsi, selgub Eurostati andmetest.

Eesti IKT spetsialistidest 81,3 protsenti olid mehed ning 48,6 protsenti alla 35 aastased. Kõrgharidus oli 57,6 protsendil IKT spetsialistidest.

Euroopa Liidus moodustasid IKT spetsialistid tööhõivest keskmiselt 3,7 protsenti. Neist 83,3 protsenti olid mehed, 61,8 protsenti kõrgharidusega ja 36,3 protsenti alla 35 aastased.

Kõige madalam oli IKT spetsialistide osakaal 1,4 protsenti Kreekas, kaks protsenti Rumeenias ja 2,2 protsenti Küprosel ja Lätis.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 juuli 2017

• Postimees

PM Tarbija

Kui soovid ülemusena luua eduka ja lojaalse töökollekiivi, siis «töölt lahkumise» intervjuude asemel oleks aeg hakata pidama «tööle jäämise» intervjuusid.

Väga tihti unustavad ettevõtted oma töötajate ideid kuulda võtta ja neid tunnustada, vahendab Business Insider. Tavaliselt lahkub töötaja mitte töö, vaid ülemuse pärast. Kui lahkumisavaldus on üle antud, alles siis tehakse töötajaga intervjuu, et mõista, mida muuta ja parandada.

Selle asemel võiks tööandjad teha intervjuusid töötajatega, kes ei plaani veel lahkuda. See võib olla ennetav meede, et hoida tublit töötajat enda juures.

Hoiatusena tuleb aga öelda, et selleks, et töötaja julgeks oma ideid ja nurinaid ülemustele avaldada, tuleb vestlusel tagada võimalikult aus ja turvaline õhustik. Töötaja ei tohi tunda, et talle surutakse midagi peale, vaid ta peaks tundma, et tema mõtted on oodatud ja nendega arvestatakse.

Selleks, et vestlust töötajaga lihtsamaks teha, on Business Insider reastanud viis küsimust, mida oma töötaja käest küsida:

Edasi loe Postimehest ....

http://tarbija24.postimees.ee/4116745/need-viis-kusimust-annavad-aimu-tookollektiivi-tugevusest

Üksikasjad

Avaldatud: 17 juuli 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Heelia Sillamaa
reporter

Kui siiani oleme võimaldanud töötajatele puhkepause vastavalt võimalustele ja vaheajale lähevad töötajad, kui tunnevad selleks vajadust, siis nüüd aga nõuavad töötajad puhkamiseks kindlaksmääratud kellaajal toimuvaid vaheaegasid. Kuidas peaksin probleemi lahendama?

Vastab Indrek Avi, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Vaheajad kindlatel kellaaegadel annavad töötajatele kindlustunde ja kaotavad erisused, mis võisid tekkida senise töökorralduse juures, kui mõned töötajad puhkepause ettenähtud mahus ei saanud - tihtilugu tuleb kedagi asendada või tuleb teatud kellaaegadel rohkem kliente teenindada. Seega töötajate ettepanek on siinkohal mõistetav.

Siiski tuleb mõista, et poodi ei saa töötajate tööpäevasisesteks vaheaegadeks ajutiselt sulgeda ning puhkepausidel tuleb ka edaspidi käia vaheldumisi. Kuna töötajad ise vaheaegade reguleerimisega rahuldavale tulemusele ei jõudnud, loob tööandja kehtestatud korraldus selleks paremad eeldused. Tööandja (poe juhataja) saab iga töötaja võimeid, terviseseisundit ning tehtava töö koormust arvesse võttes kehtestada tööpäevasiseste vaheaegade graafiku. Aja jooksul graafikut täiendades, muutes ning töötajate ettepanekuid arvestades on võimalik luua mõistlik korraldus.

Töötajate kaebused ja ettepanekud on oluline tagasiside tööandjale töökorralduse mittesobivusest. Töö kohandamine töötaja võimetele ja terviseseisundile vähendab tervisekahjustuste riski ning suurendab töötajate rahulolu. Oma töö ja töökeskkonnaga rahuloleva töötaja tunneb ära ka klient, kellega töötaja kokku puutub. Seepärast ärge jätke olukorda tähelepanuta, vaid püüdke leida mõlemale poolele mõistlik lahendus.