Üksikasjad

Avaldatud: 14 august 2017

• Postimees

Liis Elmik

Esimeses kvartalis oli täitmata ametikohtade arv viimase kaheksa aasta suurim. Tööjõupuudus oli juulis äritegevust takistav peamine tegur veerandi tööstus- ja teenindusettevõtete hulgas ning lausa poole ehitusettevõtete seas.

Tööealiste elanike arv väheneb ja veel rakendamata tööjõudu on tööturul järjest vähem. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Hõivatute arv vähenes teises kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes veidi, 3500 inimese võrra. Töötajate arv alanes avalikus sektoris ja põllumajanduses. Avaliku sektori hõivet mõjutavad riigipoolsed reformid.

Haridusega seotud töötajate arvu languse taga võib olla õpilaste arvu vähenemine üldhariduskoolides maapiirkondades ja kõrgkoolides üle Eesti. Aasta teisel poolel peaks hõivatute arv eelmise aastaga võrreldes taas suurenema, kuna suurem majandusaktiivsus nõuab rohkem töökäsi.

Tööpuuduse määr kasvas teises kvartalis oodatult. Töötute arv suurenes aastaga ligi 4000 inimese võrra. Töötute arvu tõusu taga on töövõimereform, mis motiveerib tervislikel põhjustel tööturult eemal olnud inimesi tööd otsima.

Töötukassa andmed näitavad, et juulis oli registreeritud töötuid aastatagusega võrreldes kümnendiku võrra rohkem, kuna töövõimereformi tõttu kahekordistus vähenenud töövõimega töötute arv. Samas ülejäänud töötuid oli aastatagusest seitse protsenti vähem.

Tööturult eemal olevate inimeste arv vähenes aastatagusega võrreldes 6000 inimese võrra. Langes õpingute ja laste kasvatamise tõttu tööturul mitteaktiivsete arv. Mitteaktiivsuse vähenemist soodustab töökäte puudus. Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu kahanemise jätkumist.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 august 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Arvamusfestivalil arutati mure üle, mis noori piinab: tööturule raske siseneda ning noorte hinnangul on haridus devalveerumas. Näiteks toodi olukord, kus magistrikraadiga inimesed peavad vastu võtma assistendi kohti, et ära elada.

Arutelus osalenud ettevõtja Kristjan väitis, et kui tema otsib endale sekretäri ja kandideerib füüsika magistri haridusega inimene, siis tema teda tööle ei võtaks. ”See noor hakkab vastu kobisema,” ütles ettevõtja. Tema väitel esineb tihti olukordi, kus noored on ülekvalifitseeritud ning ei leia seetõttu tööd, kirjutas ERR.

"Ülikoolis õpetatakse valdkonnale olulisi asju, kuid spetsiifilisi oskusi, mida tööturul tarvis läheb ei õpetata," leidis üks arutelus osalenud tudeng.

Noored väidavad, et tööandjate nõudlused on suured. Kuid tööandjad omalt poolt väidavad, et noorte ootused tööandjatele on liiga kõrged.

Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse nooremteadur Eve-Liis Roosmaa leidis, et ülikoolides võiks rakendada noori vabatahtlikule tööle. “Nii saab ära hoida olukorda, kus tööandjad kurdavad, et noortel ei ole tööharjumust,” arvas Roosmaa.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 august 2017

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi
reporter

«Töötan väikeses kohvikus. Tihti tunnen unisust ning vahetevahel lausa iiveldust. Üks klient arvas, et see võib olla gaasist, mida laseme müüdavate jookide sisse. Kas see võib olla tõsi?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg.

Mullidega ja kihiseva joogi saamiseks kasutatakse müügikohtades gaasi, mis segatakse joogiga mahutist väljalaskmisel. Selleks gaasiks on tavaliselt süsihappegaas (CO2). Täpne teave gaasiballoonis sisalduva gaasi kohta on märgitud gaasiballooni sildil, kuid üldisemalt annavad sisu tuvastamiseks infot ka ballooni ja balloonikrae värvid. Süsihappegaasi ballooni standardikohane värv on must ja balloonikrae on hall.

Kui seade, mis võimaldab gaasi lisamist joogile, on korras, ei eraldu süsihappegaasi töökeskkonda. Juhul kui gaasi reduktor, ventiil või ühendusvoolikud on vigastatud või pole korralikult kinnitatud, satub süsihappegaas sissehingatavasse õhku. Kuna süsihappegaas on värvuseta ja lõhnata, ei ole võimalik selle lisandumist õhku määrata aistinguliselt.

Esmasteks tunnusteks ongi tervisehäired nagu peavalu, iiveldus ja oksendamine, mis võib viia kuni teadvusekaotuseni. Tervisekahjustus on tõenäolisem, kui tööruumi ventilatsioon on vähene. Kuna tegemist on õhust 1,5 korda raskema gaasiga, koguneb see ruumi madalamasse osasse. Süsihappegaasi piirnormiks töökeskkonna õhus on 9000 mg/m3 või 5000 ppm.

Gaasilekke vältimiseks tuleb kontrollida, et seadme osade ühendused oleks korralikult kinnitatud ning ei kasutataks vigastatud keermega või keermeteibiga tihendatud kinnitusi. Tööandja peab tagama väljaõppe, et töötajad seda õigesti teha oskaksid.

Töötajate tervisekahjutuste vältimiseks on abi ka gaasidetektorist, mis annab märku süsihappegaasi liiga kõrgest kontsentratsioonist.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 august 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Anni Raigna
tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja

Meie firmal ei lähe hästi, firmas käib meie teada saneerimine ning inimestele jääb tööd ja palka järjest vähemaks. Mind tahetakse suunata teisele tööle, paraku mu tervis ei pea uuele füüsiliselt raskemale tööle vastu.

Palusin firma juhtkonnal, et nad mind koondaksid, aga nemad seda ei tee. Meie raamatupidaja väitis, et nad ei saa mind koondada, kuna firmas käib saneerimine ja saneerimise ajal pole koondamine lubatud. Kas vastab tõele, et saneerimise ajal inimest koondada ei saa? Kas koondamise korral peab firma maksma hüvitist ühe kuu palga ulatuses ja ülejäänud koondamisraha tuleb töötukassast? Kui lahkun poolte kokkuleppel, kas sel juhul pole mul õigust hüvitist nõuda?

Jurist: "Saneerimine iseenesest koondamist ei välista, kuid arvestada tuleb, et koondamine on tööandja otsus ning töötaja seda nõuda ei saa."

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel