Üksikasjad

Avaldatud: 30 august 2017

• Postimees

Kui mitu korda oled saanud mõnelt sõbralt, kaugelt sugulaselt või lapsepõlvekaaslaselt kirja, kus vahetult pärast esimesi viisakusfraase on kirja pandud soov kandideerida sinu tööandja juurde ja palutakse end soovitada? Enne, kui asud usinalt kirjasaatjat tööandjale soovitama, tasub esitada endale mõned küsimused.

Kas ma tahaksin temaga koos töötada?

Kui sa kujutad seda juba hästi ette, et võiksite ühes ettevõttes, võib-olla isegi ühes meeskonnas ja ühes ruumis päevast päeva koos töötada, siis on kirjasaatjal üks pluss igatahes kirjas! See näitab, et pead teda esimese hooga kohe täiesti sobivaks töökaaslaseks ja väärtuslikuks liikmeks teie tiimis.

Kas tal on olemas kõik vajalikud eeldused töö saamiseks?

Pakutav töökoht eeldab tehnilist kõrgharidust? Autojuhiluba? Vene keele oskust? Kas sulle kirjutanu täidab kõik kriteeriumid? Kui ei, kas uuriksid ehk enne soovituskirjaga alustamist järele?

Kas ta sobib ettevõttesse?

Üha tähtsamaks argumendiks meeskonnaliikmete värbamisel on sobivus. Mõtle, kas temas on see miski, mis teeks temast teie ettevõtte väärtusliku liikme? Jah, loomulikult on oluline ka varasem töökogemus, omandatud oskused ja laialdased teadmised, kuid niisama tähtis on ka see, et inimene tõesti sobiks meeskonda – veedame tööl ju märkimisväärse osa oma päevast. Kas tema sobib?

Millised iseloomuomadused toetavad tema kandidatuuri?

Töö eeldab täpsust ja kohusetundlikkust, kuigi tunned kirjasaatnut kui suurimat tuulepead, kes omaenda koeragi on mitmel korral poest lahkudes ukse eest koju kaasa võtta unustanud? Või on töö eesmärk inimeste aidata ja nõustada, kuigi sulle kirjutanu ei kvalifitseeru kui väga empaatiline inimene?

Kas ta ikka tõesti tahab seda tööd?

Kas sa tunned, et ta tõesti siiralt soovib sinu tööandja juurde tööle asuda või on tema elus periood, kus ta sihitult ringi vaatab ja proovib kõikjale lihtsalt n-ö jalga ukse vahele saada, näides püsimatu ja eesmärgipäratu?

Miks ta lahkub praeguselt töökohalt? Aga eelmiselt?

Miks ta töö juurest lahkub? Kas ta vahetabki töökohti nagu mõni oma juuksevärvi või on tal praegusel ametikohal lihtsalt enesearengus lagi ette tulnud? Kas tead, miks ta varasemalt on töökohti vahetanud?

Allikas: CV Keskus.eee
https://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=273&text_id=2208&career_style&no_mobile=1&utm_source=facebook&utm_medium=wall&utm_campaign=article2208&kmi=UcKUKzhxeP7YfiPIa6fHgnqMEco%3D

Üksikasjad

Avaldatud: 25 august 2017

• Postimees

Mõtle oma tavalisele töönädalale: kui palju ülesannetest on sellised, milleks sind tööle palgati? Tõenäoliselt oled aja jooksul enda peale saanud kohustusi, mis ei kuulu otseselt sinu tööülesannete alla. Kui palju sellest uuest koormusest arendab sinu karjääri ja kui palju lihtsalt energiat röövib?

Parimad töötajad on lisaülesannete esmane sihtmärk, sest nad naudivad uusi väljakutseid ja otsivad võimalusi oma võimeid näidata. Aga kui ütled jah”iga kord, kui ülemus midagi palub, siis võid ühel hetkel leida ennast läbipõlemise piirilt.

Ei ole midagi halba lisaülesannete enda peale võtmises, aga tuleb olla hoolikas selles, kuhu tõmmata piir. Kui kohustusi on liiga palju, siis ei hakka kannatama mitte ainult sinu töö kvaliteet, vaid ka suhted ja sidemed väljaspool tööd.

Kindlasti ei tuleks ei öelda igale uuele ülesandele, aga peaks olema kindel, et nõustud õigetel põhjustel. Äraütlemine on õigustatud järgmistel põhjustel.

Artikkel jätkub,
edasi loe originaalis

http://www.sekretar.ee/uudised/2017/08/25/millal-peaks-utlema-ei-voi-jah-lisakohustustele-tool

Üksikasjad

Avaldatud: 30 august 2017

• Postimees

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli selle aasta teise kvartali mediaanväljamakse 958 eurot.

Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 868 907 051 eurot ja väljamakse tehti 557 441 inimesele. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga suurenes mediaan 63 euro võrra ehk 895 eurolt 958 euroni, toona tehti väljamakseid 553 876 inimesele summas 1 741 023 560 eurot ehk 127 miljonit eurot vähem.

Statistika parema võrreldavuse huvides täpsustas amet 2017. aasta esimesest kvartalist mediaani arvutamise metoodikat. Varasema metoodika järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud bruto väljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan. Kuna selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai, siis alates 2017 I kvartalist leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel. Arvutuskäigu muutuse tõttu on mediaan ka veidi kõrgem. Rohkem infot leiate meie kodulehelt.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Erinevus mediaanpalga ja statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

30. august 2017

Üksikasjad

Avaldatud: 24 august 2017

• Postimees

PM Tarbija

Värbamisagentuur Robert Half tuli välja uuringuga, milles selgus, et millenniumlased on kõige õnnelikumad töötajad.

Millenniumlased, tuntud kui tihti tööd vahetav ja avokaadoröstsaia armastav generatsioon, on vastupidiselt üldlevinud arvamusele kõige õnnelikum töötav generatsioon, vahendab Business Insider.

Robert Halfi värbamisagentuuri uuringust selgus, et kõigest kaheksa protsenti 18–34-aastaseid leiab, et nad on tööl õnnetud.

16 protsenti 35–49-aastaseid leiab, et nad on tööl õnnetud. Töötajatest, kel vanust üle 55 eluaasta on õnnetud aga 17 protsenti.

Üldiselt leidis Robert Halfi uuring, et töötajad muutuvad ajaga töö suhtes järjest enam tülpinuks ja see võib endaga tuua negatiivse mõju ettevõtte töösse.

«Töötajatel, kelle vanus on rohkem kui 35 eluaastat, on hinnangulisi kogemusi, millest terve organisatsioon võiks kasu saada,» sõnas Robert Halfi tegevdirektor Phil Sheridan. «Seega ei tohiks nende õnnelikkust kõrvale jätta, vaid ettevõte peaks võtma aega, et investeerida nende rahulolusse.»

Uuring näitas, et keskealiste rahulolematus võib olla tingitud survest võtta järjest vastutusrikkamaid ja kõrgemaid ametipositsioone, loomingulise vabaduse puudumisest ning töö ja eraelu tasakaalu leidmisest.

Õnnelikud töötajad teevad uuringu kohaselt palju tulemusrikkamat tööd.