Artiklid
- Üksikasjad
ärileht.ee
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta II kvartalis ligi 12 000 vaba ametikohta, mis oli viimase üheksa aasta suurim näitaja, teatas statistikaamet.
Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes vabade ametikohtade arv 7%.
Ametikohtade koguarvust (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) moodustavad jätkuvalt kõige suurema osa töötleva tööstuse (20%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) valdkonna ametikohad. Ametikohtade koguarv oli II kvartalis üle 561 000.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2017. aasta II kvartalis 2,1%, mis oli 0,1 protsendipunkti suurem kui eelmises kvartalis ja 0,4 protsendipunkti suurem kui 2016. aasta II kvartalis.
Kõrgeim vabade ametikohtade määr oli II kvartalis majutuses ja toitlustuses (4,3%) ning haldus- ja abitegevustes (3,0%). Kõige madalam vabade ametikohtade määr oli kinnisvaraalases tegevuses (0,7%) ja mäetööstus (0,8%).
Enam kui kolmveerand vabadest ametikohtadest (78%) asusid erasektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2017. aasta II kvartalis kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,6%) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,9%). Vabade ametikohtade määr oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1,1%).
Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harjumaal (67%), sh Tallinnas (51%), millele järgneb Tartu (9%) ja Ida-Viru maakond (6%). Vabade ametikohtade arv oli väikseim Jõgeva, Hiiu ja Rapla maakonnas.
Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2017. aasta I kvartalis ligi 78 700, mis oli eelmise kvartaliga võrreldes 3% väiksem ning 2016. aasta I kvartaliga võrreldes 8% suurem. Tööjõu käive vähenes aastataguse ajaga võrreldes enam mäetööstuses (35%) ning info ja side tegevusalal (20%).
Tööjõu käive suurenes enam kinnisvaraalases tegevuses (41%), finants- ja kindlustustegevuses (31%) ning töötlevas tööstuses (24%). Nii tööle võetud töötajate arv kui ka töölt lahkunud töötajate arv oli 2017. aasta I kvartalis suurim töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.
- Üksikasjad
Anni Raigna
tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja
Olen töötanud ühel töökohal üle 15 aasta. Juba paar aastat olen töötav pensionär ja nüüd enam ei maksa töötuskindlustusmaksu, varem arvestati see minu palgast maha. Nüüd hakatakse meie asutuses inimesi koondama. Mind tahetakse koondada koos töökaaslasega, kes on töötanud samuti siin üle 15 aasta, aga tema on minust tunduvalt noorem, pole veel pensionieas.
Kas me saame koondamise korral hüvitist erinevalt? Kas vastab tõele, et mina pensionärina saan koondamise korral küll koondamishüvitist, aga töötuskindlustushüvitist, mida mu kolleegile hakatakse maksma 50% palgast peaaegu terve aasta, mulle ei maksta, kuna olen pensionär? Nii et minu varasemad kohustuslikud töötuskindlustusmaksed jäävadki arvestamata?
Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
- Üksikasjad
Heli Raamets
Juunis ületas keskmine brutokuupalk 1300 euro piiri, kuid tänavu teises kvartalis oli see keskmiselt 1242 eurot, olles aastaga kerkinud 6,8 protsenti.
Tavainimeses tekitavad sellised numbrid pahameelt. Kellel ja kus on palk tõusnud ning miks osa tööandjaid ei taha palga tõstmisest midagi kuulda?
Statistikaameti andmetel said kõrgeimat tasu inimesed, kes töötasid info ja side valdkonnas ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2135 ja 2052 eurot. Palgatõus oli kiirem mäetööstuses ja energeetikas, kus keskmine palgatase tõusis nafta hinna madalseisu ajal keskmisest aeglasemalt. Tööjõupuudus toetas palgakasvu info ja side sektoris. Keskmine palgatase ei muutunud kinnisvarasektoris ja kasvas suhteliselt aeglaselt põllumajanduses. Kinnisvaras ja põllumajanduses on ettevõtete kasumid varasemast väiksemad.
Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
- Üksikasjad
Selmet muretseda töötajate leidmise pärast, tegeleb Elvas asuv tehas järjekindlalt automatiseerimisega.
Täna avab Elvas paiknev, täielikult Šveitsi emafirmale kuuluv elektroonikatööstus Enics pidulikult 4000-ruutmeetrise tehaselaienduse, millesse investeeriti viis miljonit eurot. „Kõik küsivad, palju töökohti senisele 650-le juurde tuleb, aga tegelikult tuleb küsida, palju me nüüd sama arvu inimestega väärtust juurde loome,” selgitas viis aastat Enics Eesti aktsiaseltsi juhtinud Jaanus Aal. Tema sõnul on odava tööjõu aeg ammu möödas ja tehas konkureerib edukalt Kesk-Euroopaga. See tähendab ainult üht: pidevat automatiseerimist.
Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
- Üksikasjad
PM Tarbija
CV Keskus.ee avaldatu uuringust selgub, 38 protsenti töötajatest teab vähemalt osade kolleegide palgatasemeid.
CV Keskus.ee poolt läbiviidud uuringust selgub, et iga kümnes eestlane töötab läbipaistva palgasüsteemiga ettevõttes ja iga neljas teab vähemalt osade kolleegide palgataset. Võrreldes lõunanaabritega, selgub, et lätlased teavad kolleegide palgatasemeid mõnevõrra paremini.
Värskelt kogutud andmed näitavad, et 37,9 protsenti Eesti töövõtjatest teab vähemalt osade kolleegide palgatasemeid, mis on mõnevõrra madalam näitaja kui Lätis, kus vastav näitaja on 40 protsenti. Täielikult läbipaistvaks pidas oma tööandja palgasüsteemi 9,3 protsenti vastanutest.
«Palkade avalikustamine võiks mõjuda tööturule tervendavalt, kuna muudaks tööturu läbipaistvamaks ja vähendaks seeläbi ka probleemset soolist palgalõhet,» ütles CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
«Tööpakkumisi sirvides näib, et tööandjad on aga vastamas töötajate ootustele ja avaldavad järjest julgemalt pakutavaid palgavahemikke,» märkis Auväärt ja lisas, et igal neljandal CV Keskuses avaldatud tööpakkumisel on praeguse seisuga olemas informatsioon pakutava palga kohta. «Avaldatud palganumbrite alusel on antud hetkel enim võimalik teenida müügi- ja transpordisektoris, kus pakutav palk ületab 4000 euro piiri,» tõi Auväärt näite.
Kõige läbipaistvam on Auväärti sõnul palgasüsteem riigi- ja avalikus sektoris – enam kui pooled küsitlusele vastanuist teadsid vähemalt osade kolleegide palkasid. Ka iga teine haridusvaldkonna töötaja ja vähemalt 40 protsenti assisteerimis-, ehituse ja kinnisvara-, finants-, müügi- ja tervishoiusektori töötajatest teadis osade kolleegide palgataset. Kõige vähem on aga kursis oma kolleegide palgatasemetega infotehnoloogia, toitlustuse ja transpordisektori töötajad.
Lehekülg 768 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee