Artiklid
- Üksikasjad
PM Tarbija
Tööinspektsioon ei tohi enam muutunud isikuandmete kaitse seaduse tõttu tööandjale avaldada tööõnnetusse sattunud töötaja delikaatseid isikuandmeid.
«Kui on tööõnnetus juhtunud ja arst saadab meile selle kohta teatise, siis me ei saada seda tööandjale kohe edasi, vaid küsime tööandjalt, kes on volitatud isik, kellele saame selle delikaatsete isikuandmetega informatsiooni saata,» ütles tööinspektsiooni meedianõunik Kristel Abel BNS-ile.
«Natuke läks see tsükkel pikemaks, et kaitsta isiku andmeid,» ütles Abel. Uus süsteem võib pikendada tööandjaga suhtlemisele kuluvat aega ning seega võib viibida tööõnnetusega seotud andmete jõudmine haigekassale.
Uue korra kohaselt esitab arst raske tööõnnetuse ja töövõimetuse määramise puhul tööinspektsioonile teatise. Tööinspektsioon teavitab seejärel õnnetusse sattunud töötaja tööandjat, kuid ei tohi isikuandmete kaitsmiseks avaldada töötaja nime, isikukoodi ega õnnetuse toimumise täpset aega.
Tööinspektsioonilt isikuandmeid sisaldava arsti teatise saamiseks peab ettevõtte seaduslik või volitatud esindaja esitama allkirjastatud avalduse arsti teatise saamiseks.
Avaldusele peab märkima konkreetse isiku nime, isikukoodi ja kontaktandmed, kelle andmetega oleks võimalik arsti teatis krüpteerida ehk andma volituse ettevõtte nimel edastatavaid terviseandmeid töödelda.
Digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud avaldus tuleb edastada e-kirjana aadressil või postiaadressil Mäealuse 2/2, B-hoone, Tallinn.
Tööandjal on võimalik tööinspektsioonile teatada arsti teatiste edastamiseks püsiva kontaktisiku andmed ja volitus, sel juhul väljastatakse arsti teatise saabumisel koheselt info koos arsti teatisega määratud kontaktisikule.
Pärast taotluse saamist väljastab tööinspektsioon tööandja seaduslikule või volitatud isikule krüpteeritud kujul arsti teatise või edastab koopia arsti teatisest, kui andmete elektrooniline vastuvõtmine ei ole võimalik. Kontaktisik saab arsti teatise avada ning edasi toimetada.
- Üksikasjad
Homer Nõuanne
Kodukontori loomine ja sinna hea kvaliteetse valgustuse planeerimine osutub lihtsaks kui seda saab kavandada juba ehituse algstaadiumis.
Sel juhul peaksime teadma kodus töötamise töö iseloomu, kas vajame enamik aega laua ja arvutikuvari taga istumiseks või saame puhkenurgas meilid saadetud-vastuvõetud. Või hoopis oleks hea suur lauapind suuremõõduliste plaanide ja kavandite joonestamiseks ja värvimiseks. Sellest sõltub kui palju peab ruumi lisama kunstvalgust, milline toon peaks valgusel olema, kust suunata valgust töölauale ning kuidas anda ruumi üldvalgus, et vältida liigseid peegeldusi, kontrastide ja varjude tekkimist.
Siis on võimalik paigutada töölaud ja tool vastavalt päikesevalgusele, ruumi suurusele ja plaanile nii, et tagada kodukontori kvaliteetne mitmekihiline valgustus, mis tagaks tööpäeva vältel hea meelestatuse, stressivaba oleku.
Siis saab töötamiseks luua nõuetekohased valgustingimused, mida kontorites ikka töölaua juures arvestatakse. Arvestatakse peegeldustega, valguse räiguse ja suunaga ning valgustugevusega ja valgustihedusega (mõõtühik lx). Täpsust nõudvate töökohtade puhul arvutatakse veel värviesitus, et viimane oleks võimalikult loomulik (mõõtühik Ra). Oluliseks aspektiks mõnede töökohtade puhul võib osutuda ka õige värviedastuse kasutamine (CRI).
Artikkel jätkub, edasi saab lugeda originaalis
https://www.city24.ee/et/kinnisvarauudised/10063/kuidas-valgustada-kodust-tookohta?utm_campaign=pikaajaline&utm_source=Delfi&utm_medium=arileht_news&utm_content=10063
- Üksikasjad
Maksu- ja tolliamet (MTA) tuletab tööandjatele ja raamatupidajatele meelde, et alates 2015. aastast tuleb tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil märkida ka töölepinguga töötajate tööaja määr.
MTA maksuauditi osakonna üksuse juhi Oscar Õuna sõnul on töötasu deklaratsioonide andmed oluline osa ümbrikupalga kahtluse väljaselgitamisel ning tööaja märkimata jätmine võib seetõttu saata ametile ekslikke signaale.
„Kui osaline tööajamäär jääb korrektselt märkimata, võib ettevõte võrreldes teiste sama tegevusalaga ettevõtjate hulgast paista meile silma ümbrikupalga riskiga, kuigi tegelikult on töötajad osalise koormusega. Soovitame seetõttu tööandjatel ja raamatupidajatel sellel osal andmetest samuti tähelepanu hoida,“ rääkis Õun.
Selliseid tööandjaid, kelle töötajate puhul võib olla tegemist osalise tööajamäära märkimata jätmisega, on ligi 14 000. Seal hulgas on näiteks ka juhtumeid, kus täistööajaga deklareeritud töötaja palk jääb oluliselt alla riiklikust miinimumtasust, mis on 2017. aastal 470 eurot.
Maksu- ja tolliamet saadab lähiajal neile ettevõtetele ka meeldetuletuse, et vormil TSD ja TSD lisa 1 kajastatud tööajamäärad või töötasude suurused üle vaadataks.
Tööaja määrana märgitakse deklaratsiooni kuul kehtinud töölepingu järgne tööaja määr, kui see on väiksem kui täistööaeg. Kui inimene on tööl täistööajaga, ei pea seda TSD-le panema, süsteemis loetakse tööaja määra mittemärkimine automaatselt võrdseks täistööajaga.
- Üksikasjad
Kärt Anvelt,
Reet Pärgma
Eestis on suurimate koondamiste käigus töö kaotanud pea 7000 inimest. Kõige rohkem laastavad koondamised Ida-Virumaad. Ühe koondatu sõnul oli koondamisest ebameeldivamgi töötukassaga suhtlemine. Töövaidluskomisjoni on sel aastal pöördunud juba 30 koondatut.
Katrin (nimi muudetud) töötas Haapsalus autotööstusele juhtmeköidiseid valmistanud rahvusvahelises firmas PKC Group ettevõtte loomisest ajani, kui tehas Haapsalus uksed sulges. Kokku 17 aastat.
2014. aasta augustis võttis firma juhtkond Haapsalu tehases töötanud sajad inimesed kokku ja tegi kõigile korraga teatavaks koondamisotsuse. Koondamine ise venis 2015. aastasse. Kuigi töötajad aimasid, et peagi midagi juhtub – leedukad käisid Haapsalus välja õppimas –, oli koondamisteade ebameeldiv üllatus. „Loomulikult oli algul ðokk. Vanus ja kõik muud asjad kokku. See, mis ees ootab – töökohtade poolest tühi linn, teadmatus…” meenutas Katrin.
Kokku koondas PKC Eestis 634 inimest, kellest 347 kaotasid töö Haapsalu tehases. Tegemist on viimase seitsme aasta suurima kollektiivse koondamisega.
Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
- Üksikasjad
Tele2 personalijuht Helena Evert räägib, et värbajad vaatavad järjest enam kandideeriva inimese sotsiaalmeedia profiili, ja hoiatab asjade eest, mida ei tohiks mingil juhul postitada.
Helena Everti sõnul ei keela Eesti seadused tööandjal uurida kandidaadi tausta avalikest allikatest nagu sotsiaalmeedia. „Kui seda tehakse, siis peaks ka inimest andmete kogumisest teavitama,” ütles Evert.
Artikkel jätkub, edasi loe originaalis sekretar.ee
Lehekülg 763 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee