Artiklid
- Üksikasjad
PM Tarbija
Sügise saabumisega on kohale jõudnud ka iga-aastane haigestumiste kõrgperiood. Keegi meist ei taha enda või oma pereliikme võimalikku haigestumist planeerida, kuid majanduslikult on mõistlik seda teha. Nii saab leevendada haiguse tõttu vähenenud sissetulekust tekkinud tühimikku.
Esimese kolme haiguspäeva eest null eurot
Haigestumise korral ei maksta kolme esimese päeva eest töötajale hüvitist. Alates neljandast haiguspäevast kuni kaheksanda päevani maksab hüvitist tööandja ja alates üheksandast päevast haigekassa. Hüvitise määraks on seatud 70 protsenti arvutatuna päevatulust. Selle aasta algusest kehtima hakanud seadusemuudatus annab aga tööandjale võimaluse töötajale maksta ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest haigushüvitist ning seda kuni 100 protsendi ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Paraku kasutab antud võimalust vaid ligikaudu 65 tööandjat. Seega peab enamus töötajaid endiselt arvestama sellega, et haigestumise korral ei maksta neile kolme esimese päeva eest hüvitist.
Viiepäevane haigus võtab rahakotist ligi 20 protsenti
Kuna haigushüvitist maksavad erinevatel alustel nii tööandja kui ka haigekassa, võib olla raske hoomata, mida tähendab rahakotile näiteks nädalane enda või pereliikme haigestumine. Rahaasjade Teabekeskuse arvutuste* järgi kaotab keskmist palka teeniv töötaja kolmepäevase külmetushaigusega palgast üle 13 protsenti ehk 126 eurot. Viie haiguspäevaga aga juba 168 eurot ehk 18 protsenti. Kümnepäevase haiguse puhul tuleb aga arvestada koguni 273 eurot ehk 30protsenti võrra väiksema palgaga.
Kes jääb haige lapsega koju?
Kui jäädakse koju alla 12-aastase haige lapsega, maksab haigekassa hooldushüvitist juba alates esimesest päevast (kokku kuni 14 päeva ja 80 protsendi ulatuses). Kui jääd lapsega koju viieks tööpäevaks, kahaneb sissetulek ligikaudu 90 eurot ehk 10 protsenti. Kümnepäevase haiguse puhul kahaneb aga sissetulek üle viiendiku ehk 206 eurot.
Tuleb silmas pidada, et haigekassa ei maksa haigus- ja hooldushüvitist töötaja praeguse palga alusel, vaid eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult. Seega, kui üks vanematest varasemal aastal ei töötanud, arvestatakse hüvitist alampalga määra järgi ja majanduslikus mõttes tasub lapsega hoolduslehele jääda sellel vanemal, kes eelmisel aastal töötas.
Enda või lapse haigestumise korral tuleks koheselt perearstiga ühendust võtta, kuna haigekassa maksab hüvitist kalendripäevade arvestuse järgi ehk ka nädalavahetuste eest. Kui reedel ilmnevad haigusnähud, on võimalik hüvitist saada juba nädalavahetuse eest. Sellega vähendad rahalist kahju.
Tekita säästupuhver, et Sa ei oleks finantsiliselt haavatav
Rahaasjade Teabekeskuse hiljutise uuringu järgi on koguni 39 protsenti peredest viimasel aastal olnud olukorras, kus pere sissetulekud ei katnud ära igapäevaseid elamiskulusid. Enamasti tekivad probleemid siis, kui peret tabab ootamatu suurem väljaminek või sissetuleku kahanemine (nt haigestumine). Ligi veerandil peredest puuduvad ka säästud, mille abil ootamatustega toime tulla.
Mõistlik on sügisene haigus oma pere-eelarvesse sisse arvestada ning end ootamatuste vastu paremini kindlustada. Selleks peaks endale tekitama püsiva harjumuse raha kõrvale panna, et ka mustadel päevadel oleks olemas vajalik varu igakuiste kulude katmiseks. Esimese asjana on oluline alustada eelarve pidamist, et tekiks täpne ülevaade sellest, kui suured on sissetulekud ja väljaminekud, mille arvelt annaks kokku hoida ning kui palju on võimalik igakuiselt kõrvale panna. Vajaliku säästupuhvri tekitamine nõuab nii planeerimist kui ka järjepidevust.
*Rahaasjade Teabekeskuse näitlikud arvutused on tehtud 2016. aasta keskmise netopalga alusel (917,79 €) ja eeldusel, et haigestuti oktoobris.
- Üksikasjad
PM Tarbija
Tööturul konkureerimine ei ole alati kerge, eriti kui esineb raskendavaid faktoreid. Siiski on ettevõtteid, kes palkavad ka vähenenud töövõimega inimesi, kes end heade töötajatena tõestavad, vahendab Saarte Hääl.
Osaühingu Osilia Takso juhatuse liige Tarmo Susi ütles, et nende firmas on vähenenud töövõimega inimesed tööle võetud dispetðeritena. «Kogemus on olnud väga positiivne ja mitte midagi halba ei saa öelda. Ei olegi aru saada, et inimese juures oleks midagi teistmoodi,» märkis Susi.
Ta lisas, et esimest korda võeti sellele tööle vähenenud töövõimega inimene 2015. aasta novembris ning seoses töömahu suurenemisega arvestati, et inimesi võetakse veel, tänaseks töötab Osilia Taksos dispetðerina kolm vähenenud töövõimega inimest.
Loe lähemalt Saarte Häälest https://www.saartehaal.ee/2017/10/13/vahenenud-toovoime-ei-vahenda-tootahet/.
- Üksikasjad
Naistekas
Tööstress on Euroopas sageduselt teine tööga seotud terviseprobleem pärast luu-lihaskonna haigusi ning siinkohal on Eesti Euroopas kahjuks esirinnas. Ligikaudu poolte töötajate arvates on tööstress nende töökohal tavaline ning 50-60% kõigist kaotatud tööpäevadest on põhjustatud tööstressist.
Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv, kuid olukord on tõsine kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Lühikest aega saab organism pingega hakkama, aga töökeskkonnas esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, ärevushäireid ja depressiooni ning ka pahaloomulisi kasvajaid
„Oma osa tööstressi tekkimises on Eestis kehtival korral, mille järgi kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei saa. Inimesed ei saa endale haiguspäevi lubada, sest see võtab nende palgast üsna suure osa ära, ja nii käiaksegi haigena tööl edasi. Esmalt mõjub see muidugi halvasti tervisele, mis on samuti üks stressi põhjuseid," sõnas Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld.
Organisatsiooni jaoks tähendab läbipõlenud töötaja eelkõige kehvasid töötulemusi ja raisatud ressursse. Samuti madalat pühendumist organisatsiooni ja selle eesmärkide suhtes ning kõrget tööjõuvoolavust. See kõik kokku on kaotatud tulu.
„Eks ettevõte saab omalt poolt vastu tulla ja pakkuda näiteks tasustatud tervisepäev, mõned päevad aastas ei tohiks ettevõtet märkimisväärselt vaesemaks teha. Inimesed aga saaksid rahulikult kodus ennast ravida ja mitte muretseda sissetuleku pärast. Aga oma tervise eest peab seisma ka inimene ise, kõike ei saa tööandja ära teha. Kui on lõunapaus, tuleb endale väike puhkus ja eine lubada. Kui on puhkus, peab koos perega puhkama, mitte muretsema töö pärast. Kui töö- ja puhkeaeg on kenasti tasakaalus, siis üldiselt kimbutab ka stress palju vähem," lisas Põld.
- Üksikasjad
Piret Kaljula
tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant
Meil on kontoris kõrged riiulid ja ülemus nõudis, et tooksin sealt lae alt talle vajalikud dokumendid. Kukkusin koos redeliga ja nüüd on jalg vigastatud.
Arsti juures öeldi, et ei ole luumurd, vaid jalg on välja väänatud. Aga nüüd olen juba üle nädala töövõimetuslehel. Ülemus hakkas paluma, et ma mingil juhul seda tööõnnetusena ei fikseeriks. Mis on tööõnnetus ja kuidas seda kirja panna? Kas tööõnnetuse puhul saab rohkem haigusraha ja mis ootab sel puhul ees ülemust?
Jurist: "Kui töötaja täidab tööandja korraldust ja saab selle tegevuse käigus viga, on tegu tööõnnetusega ehk ülaltoodud näite puhul on see tööõnnetus.Tööõnnetuse juhtumise korral võib tööandjat karistada nii väärteo- kui kriminaal
korras. Samuti tekib tööandjal kohustus hüvitada tekitatud kahju."
Edasi lsaab lugeda originaalis Maalehest.
- Üksikasjad
PM Tarbija
Tööinspektsioon kontrollis ettevõtteid, kus on töötajatel diagnoositud tööst põhjustatud haigestumisi. Sihtkontrolli raames külastati 23 ettevõtet ning valikus oli enim tootmisettevõtteid.
Sihtkontrolli käigus pöörati esmalt tähelepanu, kas külastatud ettevõtetes on töökeskkonna riskid objektiivselt hinnatud ning kas töökeskkonna riskide vältimiseks on ka midagi ette võetud.
Viimase viie aastaga on Eestis diagnoositud 723 tööst põhjustatud haigestumist. Tööst põhjustatud haigestumisi avastatakse tavapärase töötervishoiu kontrolli käigus. Kui haigestumine jääb ravita ning töökeskkonnas muutusi ei tehta, võib tervisehäire süveneda ning järgneda võib kutsehaigus.
Tööga seotud haigestumiste statistika Eestis näitab, et enim haigestumist põhjustab füüsiline ülekoormus. Mõnel puhul on sellele kaasa aidanud töökeskkonnas esinev vibratsioon ning ebasoodne sisekliima.
Kõigis külastatud ettevõtetest oli koostatud riskianalüüs, kus oli paremini hinnatud füüsikalisi ohutegureid. Suur osa ettevõtetest alahindas aga füüsilisest ülekoormusest tekkivaid probleeme. Vähe tähelepanu oli pööratud tööstressi allikatele ning vahetusega töötamisel tekkida võivatele probleemidele. Tööinspektsioon tuletab tööandjatele meelde, et riskianalüüsi koostamine pole ühekordne tegevus, vaid seda tuleb pidevalt värskendada. Analüüsi põhjal tuleb koostada tegevuskava, et töökeskkonnas esinevaid riske maandada. Samuti tuleb töötajad saata tervisekontrolli. Kontrolli tulemusel selgub, kas ja kuidas töökeskkonda muuta, et töötajate tervist hoida.
Sihtkontrolli käigus külastati valdavalt väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid Tartumaal, Harjumaal, Saaremaal, Viljandimaal, Pärnumaal ning Jõgevamaal.
Lehekülg 761 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee