Üksikasjad

Avaldatud: 03 Oktoober 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Portaalid cv.ee ja tahanpuhata.ee viisid septembris läbi Eestlaste puhkuseharjumuste uuringu, milles osales 1204 inimest. Uuringust selgus, et kolmandik suvel puhanuist (31,4 %) pidid puhkuse ajal tegelema tööasjadega ning enam kui pooled tööinimestest tundsid tööle naastes, et on puhanud vaid osaliselt.

Oma puhkuse jagas Eesti ja piiritaguse ajaveetmise vahel 34,5 % vastanuist. Ainult välisreisi kasuks otsustas 14,1% suvel puhanuist. Viimastel kuudel ei puhanud viiendik (18,7 %) tööealisest elanikkonnast - neid ootavad ilmselt talvised puhkusemõnud kas mõnes soojas kliimavöötmes, spaades või lumistel mäetippudel alles ees.

Puhkuse ajal vastas aga tööalastele telefonikõnedele 18,9 % puhanuist; arvuti võttis aga puhkusele tööasjade ajamiseks kaasa 13,4 % töötajaist.

Paaril korral pidi puhkuse ajal ka töölt läbi käima ja seal tööasjadega tegelema tervelt 6,9 % puhkajaist. Aktiivselt tööasjadesse sekkumise tõttu sai korraline puhkus rikutud 2 % küsitlusele vastajatest ning 1,7 % katkestati puhkus kriitiliste töökohustuste tõttu.

Puhkuselt tagasi tööle naastes tundis end täiesti puhanuna 29,5 % küsitluses osalenutest. Enam kui pooled (51,1%) tundsid, et nad on puhanud vaid osaliselt. Pea viiendik (19,4 %) vastanuist tunnistas, et nad ei tundnud end peale puhkust puhanuna.

Kõige tavapärasemaks suvepuhkuse perioodiks oli alla ühenädalane puhkus (28,2% vastanuist), millele järgnes kahenädalane puhkus (27,3%). Kümnendik (9,9 %) nautis suve tervelt neli nädalat jutti. Kõige vähem levinuks osutusid kolmenädalased puhkused (8,1 %) ja pikemad kui kuuajased puhkused, mida lubas endale 4,1 % puhanuist.

Ühe- või mitmepäevase lühireisi võtsid ette pea pooled suvel puhanuist (45,7 %), sellele järgnes kodune puhkus (38,9%) ja pikem puhkusereis (35,9 %).

Looduses puhkamist eelistas pea kolmandik puhkajaist (27,1 %), ekskursioonie sisaldaval reisil käis 15,5 % neist vastajaist, kes endale puhkust lubada said. Vähem vastajaist tegi puhkuse ajal majapidamistöid (13,6 %) või nautis muul viisil kultuuripuhkust (13 %).

Üksikasjad

Avaldatud: 02 Oktoober 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Rivo Veski

Delfi Kasulik kirjutas möödunud nädala neljapäeval sellest, milline saab olema maksuvaba miinimumi tõusust tulenev palgatõus uuel aastal. On aga üks osa töölepinguid, kelle omanikud sellest rõõmust osa ei saa.

Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis nimetas seda kavalaks ringiks: riik annab kõigile madalapalgalistele pealtnäha heldelt palka juurde, kuid võtab järgmisel aastal varuga tagasi. „Maksimaalne kaotus lõppeva aastaga võrreldes ei saa uuel aastal olla suurem kui 38 eurot kuus. Küll aga võib tekkida olukord, et inimene saab 500 eurot maksuvabalt kätte ja peab siis maksimumi hiljem korraga tagasi maksma. Ta saab kõigepealt 100 eurot ja siis maksab 138 eurot tagasi. See on see ebameeldiv pool,” tõi Lehis esile.

Artikkel jätkub ...
Edasi loe originsslist

http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/vaheraagitud-konks-seaduses-inimesed-kellel-on-uht-kindlat-tuupi-tooleping-ei-saa-uuest-aastast-sentigi-palka-juurde?id=79695892

Üksikasjad

Avaldatud: 03 Oktoober 2017

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

Siiri Liiva
reporter

Möödunud kolmapäeval valitsuselt heakskiidu saanud ja parlamendile esitatud järgmise aasta riigieelarvega kaasneb terve rida muutusi, mis suuremal või vähemalt määral mõjutavad ka tavainimese rahakotti

Järgnevalt on toodud ülevaade nii nendest muudatustest, mis peaks inimestele rohkem raha kätte jätma, kui ka nendest, mis hakkavad senisest enam raha neelama.

Artikkel jätkub edasi loe originaalist Postimehest.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 Oktoober 2017

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Postimees

PM Tarbija

«Töötan kahe tööandja juures. Kas õppepuhkust on õigus küsida mitme tööandja juurest ja kui palju?» küsis lugeja.

Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Anneli Lepik:

«Uus õppeaasta on alanud ning iga õppija teab, et õppimine on mitmekülgne tegevus, mille hulka kuuluvad nii loengutest ja seminaridest osavõtt, iseseisev töö raamatukogus või kodus, eksamite ja arvestuste sooritamine ning näiteks ka õppepraktikal viibimine. See kõik vajab aega ning seetõttu on töö kõrvalt õppijatel hea meelde tuletada õppepuhkuse andmise korraga seotud küsimused.

Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt on töötajal õigus kalendriaasta jooksul kasutada kuni 30 kalendripäeva õppepuhkust. Nimetatud puhkus ei ole töötaja üldine õppepuhkuse maksimummäär, vaid see on maksimummääraks konkreetse tööandja juures. Juhul, kui töötatakse korraga kahel töökohal, on õigus saada 30 õppepuhkuse päeva kalendriaastas kummagi tööandja käest kas siis üheaegselt või erinevatel aegadel. Mõlemad tööandjad maksavad töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest kalendriaastas.

Juhul aga, kui töötaja peaks aasta kestel töökohta vahetama ja on ühe tööandja juures juba 30 kalendripäeva õppepuhkust ära kasutanud, tekib tal uude töökohta minekul samal aastal taas õigus kasutada õppepuhkust täies ulatuses.

Oluline on meeles pidada, et sarnaselt põhipuhkusele tuleb ka õppepuhkusest tööandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada vähemalt 14 kalendripäeva ette. Lisaks avaldusele peab töötaja esitama õppepuhkuse taotlemiseks ka õppeasutuse teatise.»