Artiklid
- Üksikasjad
PM Tarbija
Lugeja küsib:
Töötan kullerina natuke üle aasta ja nüüd on selg hakanud valutama. Kui seljavaluga perearstile pöördusin küsis ta, kas ma olen töötervishoiuarsti juures tervisekontrollil käinud. Mind ei ole kontrolli saadetud. Ma arvasin, et see kehtib ainult arvutiga töötajatele. Kas need töötajad, kes töötavad kontorist väljaspool (nt kullerid), peavad ka läbima kontrolli töötervishoiuarsti juures?
Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Tööandja peab korraldama tervisekontroll töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. Alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul.
Näiteks tuleb tervisekontroll korraldada töötajale, kes peab töö käigus teisaldama raskusi (kaaluga viis ja enam kilo), tegema korduvaid liigutusi või olema sundasendis. Raskuste käsitsi teisaldamisel peab tööandja hindama riske sotsiaalministri määruse «Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» lisas toodud metoodika alusel. Kui riskide hindamise tulemusel on riskihinne üle 10 ehk tegemist on riskitasemega 2, tuleb korraldada töötajatele tervisekontroll.
Kuna kullerite töö on seotud raskuste käsitsi teisaldamisega (nt pakkide autosse panemine ja kliendile kohale viimine), sundasendis viibimisega (nt pikka maad autoga sõites) ja korduvate liigutuste tegemisega (nt linnaliikluses pidev käikude vahetamine, korduvad kummardamised nt pakiautomaadi täitmisel või tühjendamisel jmt) peab tööandja kullerid saatma tervisekontrollile töötervishoiuarsti juurde.
Tervisekontrolli käigus hindab töötervishoiuarst töötaja terviseseisundit ja töö sobivust töötajale ning annab sellest tulenevalt vajadusel ka soovitusi töökeskkonna parendamiseks. Näiteks võib töötervishoiuarst soovitada abivahendite soetamist, et pakke ei peaks käsitsi kliendi juurde viima vaid kasutada võiks käru (vajadusel sellist, millega saaks kaupu treppidest üles viia).
- Üksikasjad
Suuremat palka saab see, kes palgatõusu ootamise asemel ise seda otsima läheb, kirjutab Fontese partner Irja Rae Äripäevas.
Kuidas saada paremat palka – üks võimalus on teha oma tööd nii hästi kui oskad ja töötada ettevõttes, kus palku igal aastal üle vaadatakse ning mõne protsendi võrra tõstetakse.
Kui selline mõõdukas palgakasv töötajat ei rahulda ning talle tundub, et tööandja ei väärtusta tema panust piisavalt, tuleks leida uus tööandja.
Iga 3–5 aasta tagant tööandjat vahetav töötaja teenib 50aastaselt pea 50% rohkem kui see, kes seda ei tee ning on ennast ühe tööandjaga sidunud.
Selline „riskikäitumine“ eeldab selliste oskuste olemasolu, mis on turul kõrges hinnas ning mis võimaldavad oskajal inimesel soovi korral tööandjate vahel liikuda.
Loe pikemalt Äripäevast http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/10/09/irja-rae-kuidas-saada-paremat-palka.
- Üksikasjad
BNS
Erialasel töökohal teatud aja vältel töötamise nõue on võrdõigusvoliniku hinnangul kaudselt diskrimineeriv, kuna paneb lapsega kodus olnud naised tööturul kehvemasse olukorda.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta kirjutas sotsiaalministeeriumile, et on jõudnud järeldusele, et selliste ajaliste nõudmiste puhul on tegu kaudse diskrimineerimisega soo, lapsvanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmise tõttu.
«See tähendab seda, et lapsevanemad – enamasti naised – satuvad tööalaselt halvemasse olukorda, kuna nad on näiteks viimase viie aasta jooksul olnud ka lapsega kodus. Ajavahemiku jooksul tehtud sooritust hinnates on tähtsaimaks seatud aga ajavahemik, mitte inimese tegelikud oskused ja pädevused, ammugi mitte inimese tegelik võimekus,» märkis Pakosta.
Kaudse soolise diskrimineerimisega on tegu siis, kui väliselt neutraalne säte või kriteerium seab tegeliku mõju alusel ühest soost isikud halvamasse olukorda kui teisest soost isikud. Näiteks töökuulutus, kus parimaks peetakse viimase viie aasta jooksul kõige enam teadusartikleid avaldanud kandidaati, seab halvemasse olukorda võimekad teadlased, kes on osa ajast olnud viimase viie aasta jooksul lapsega kodus.
Pakosta sõnul ongi sel puhul tegu kaudse diskrimineerimisega.
- Üksikasjad
Alates 4. oktoobrist 2017 on muutunud tööinspektsioonile laekunud arstiteatise tööandjale edastamise kord. Uus süsteem on vajalik isikuandmete kaitse seaduse nõuete täitmiseks ja delikaatsete isikuandmete turvaliseks edastamiseks.
Kehtiva korra kohaselt teatab arst raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirjaga) Tööinspektsiooni, esitades vastava teatise.
Tööinspektsioon teavitab seejärel õnnetusse sattunud töötaja tööandjat e-kirja teel Äriregistris märgitud üldaadressil sellest, et meile on laekunud ühe tema töötaja osas arsti teatis. Inspektsioon ei tohi seejuures delikaatsete isikuandmete kaitsmiseks avaldada kohe töötaja nime, isikukoodi ega ka õnnetuse toimimise täpset aega.
Edasi loe Raamatupidaja.ee
- Üksikasjad
Maksukäitumise koondhinnang võtab arvesse maksuvõla esinemist, tähtaegselt esitatud deklaratsioone, kehtivaid maksu- ja tollialaseid süüteokaristusi, ettevõtte osas läbiviidud maksumenetlusi ja juhatuse liikme tausta.
Maksu- ja tolliamet pakub alates oktoobrist e-maksuametis/e-tollis uue teenusena maksukäitumise koondhinnangut, mis annab ettevõtjale ülevaate tema maksuasjade seisust. Pilootprojekt on osa ameti soovist hakata juba olemasolevaid andmeid ettevõtjatele kasutamiseks n-ö tagasi peegeldama.
„Maksu- ja tolliamet tuleb lähiaastail välja mitme uue teenusega, et ettevõtjatel oleks rohkem tööriistu oma äriprotsesside hõlbustamiseks ja riskide maandamiseks. Maksukäitumise koondhinnang on neist esimene ja ettevõtjad saavad seda uut lahendust kohe testida ja meile tagasisidet anda,“ selgitas maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid, lisades, et nii saavad tulevate teenuste kasutajad juba uue e-maksuameti/e-tolli arendusfaasis kaasa mõelda.
Maksukäitumise koondhinnang koosneb viiest näitajast ja võtab arvesse maksuvõla esinemist, tähtaegselt esitatud deklaratsioone, kehtivaid maksu- ja tollialaseid süüteokaristusi, ettevõtte osas läbiviidud maksumenetlusi ja juhatuse liikme tausta.
„Kõikide näitajate koosmõjus paigutub ettevõtte maksukäitumine lõpuks ühte neljast kategooriast, mille ühes otsas on väga hea ja teises otsas väga halb hinnang. Kui ettevõtja maksukäitumine on väga hea, siis ei olegi tarvidust andmetesse rohkem süveneda, pigem tekivad küsimused ja vajadus meiega suhelda siis, kui kuskil esineb puudusi ja need tuleks koos meiega üle vaadata,“ lisas Laid.
Amet uuendab maksukäitumise hinnangut korra kuus, esimene koondhinnang on arvutatud septembrikuu andmete põhjal ning see antakse alati eelmise kuu kohta, tagantjärgi hakkab nägema viimase kuue kuu andmeid.
Oma ettevõtte maksukäitumise koondhinnangu nägemiseks tuleb sisse logida e-maksuametisse/e-tolli, sealt valida ülamenüüst „Teated“ ja sealt alt „Maksukäitumine“. Koondhinnangu rakendusega saavad tutvuda kõiki Eestis registreeritud ettevõtjad, kuid koondhinnangut ei arvutata pilootprojekti raames mitteresidentidele, sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.
Kasutajate tagasisidet ja küsimusi ootame aadressil
6. oktoober 2017
Lehekülg 762 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee