Artiklid
- Üksikasjad
PM Tarbija
«Läksin uude töökohta tööle ning sain töögraafiku. Graafikus olen tööl korrapäratult ning ka tööpäevad langevad nädalavahetustele. Töötunde tundub samuti palju olevat. Kas nii võib?» soovis lugeja teada.
Vastab Tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:
«Kirjeldusest lähtuvalt eeldan, et asusite tööle summeeritud tööajaga. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel tööajakava ehk graafiku alusel.
Töölepingu sõlmimisel lepivad pooled kokku neile olulistes töötingimustes. Üheks selliseks tingimuseks, milles tuleb saavutada kokkulepe on tööaeg, mis peab sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis. Töölepinguseadus eeldab, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Tööandja ja töötaja on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja pikkuses ja korralduses. Töölepingu seadus lubab pooltel kokku leppida, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg).
Summeeritud tööaja puhul ei ole töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ühtlane ehk töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises. Tööaja summeerimisel võivad graafikujärgsed tööpäevad langeda ka riigipühadele või nädalavahetusele. Kui riigipühadel töötamine tasustatakse kahekordselt, siis nädalavahetusel töötamist täiendavalt ei hüvitata.
Summeeritud tööajas kokkuleppimisel peab tööandja andma töötajale teada tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Näiteks peab töötaja teadma, mis perioodi kohta on tööajakava koostatud, millal ta järgmise tööajakava teada saab ja kui pikk on tööaja arvestusperiood. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse tööaega arvestusperioodi lõpul (st esimese, teise, kolmanda või neljanda kuu lõpus selgub, kas töötajal tekkisid ületunnid või tekkisid alatunnid). Oluline on, et töötaja tööaeg kokku lepitud arvestusperioodi lõpuks keskmiselt ei ületaks 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Lisaks peab tööandja jälgima, et töötajale oleks tagatud igapäevane puhkeaeg (vähemalt 11-tundi järjestikkust puhkeaega 24-tunnises vahemikus) ning iganädalane puhkeaeg (tööaja summeerimisel 36 tundi järjestikkust puhkeaega seitsmepäevases vahemikus).
Seega summeeritud tööaja arvestus tähendab seda, et tegelik tööaeg võib päevade, nädalate ja kuude lõikes kõikuda nii üle kui alla kokkulepitud tööaja, sest kokkulepitud töötundide arv peab kokku tulema alles arvestusperioodi lõpuks. Nii võib tööaeg olla ühes kuus väiksem või suurem kokkulepitud tööajast ning tööpäevad võivad langeda ka nädalavahetusele. Summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud tööaeg ja sellele vastav töötasu.
- Üksikasjad
Siiri Liiva
reporter
Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele.
«Maksuvaba tulu 500 eurot on juba nii suur summa, et see katab kõik muud täiendavad vajadused,» põhjendas Siiri Suutre rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast, miks lähevad maksuvaba tulu summa arvestusse ka pensionid ja tööõnnetushüvitised.
«Näiteks seni on olnud poliitiline otsus, et keskmine pension peab olema maksuvaba. Maksuvaba tulu 500 eurot katab üldjoontes selle poliitilise soovi. Ehk siis kehtestatigi kõrge maksuvaba tulu kõigile ja eranditest loobuti,» lisas Suutre.
Artikkel jätkub ...
Edasi saab lugeda originaalis Postimehest
http://majandus24.postimees.ee/4253157/tuletame-meelde-mida-tuleb-maksuvaba-tulu-arvestamisel-uuest-aastast-arvesse-votta
- Üksikasjad
Ärilehe lugejate tööõigust puudutavatele küsimustele vastasid NJORD advokaadibüroo partnerid Katrin Sarap ja Triinu Hiob.
Kas töötaja võib katseaja lõppedes lihtsalt koju saata? Kas puhkuse ajal kolleegi asendamise eest tuleb maksta lisatasu? Kas ma võin tööajast arsti juures käia?
Neile ja paljudele teistele küsimustele vastused leiab allpol olevast blogist.
....
Edasi saab lugeda originaalis Ärilehest
- Üksikasjad
Majandus24
Uus tulumaksuseadus muudab uuest aastast maksuvaba tulu arvestamise korda, kus mõned inimesed hakkavad tänasest palgast rohkem raha kätte saama, teised aga vähem.
Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele.
Nii võib näiteks täna 1200 eurot kuus brutopalgana teeniv inimene uuest aastast 65 eurot igakuiselt enam kätte saada, 1650 eurot brotupalgana teeniv inimene 15 eurot igakuiselt enam saada, kuid 1800-eurose brutopalga juures tuleb juba loobuda 3 eurost kuus ning 2150-eurose kuupalga juures kaotab inimene igakuiselt 36 eurot.
Seda, kui palju muutub sinu sissetulek 2018. aastal käesoleva aastaga võrreldes, näeb lähemalt sellel kalkulaatoril - https://tulumaks.ee/, mille on koostanud võõrkeele õppimise keskkonna Lingvist veebirakenduste insener Raul Tammesalu.
Artikkel jätkub ....
Edasi saab lugeda originaalis Postimehe kodulehel
http://majandus24.postimees.ee/4252301/kalkulaator-arvuta-kui-palju-uuest-aastast-palgas-voidad-voi-kaotad
- Üksikasjad
21.09.17, Äripäev
Tuleva juht Tõnu Pekk teatas, et pensionisüsteemi reformi poolt on oma allkirja andnud juba ligi 1500 inimest.
„Rahvakogu kinnitas, et meie ettepanek on nende ajaloos seni kõige edukam kodanikualgatus: vajalikud 1000 allkirja said kokku juba enne esimese päeva lõppu. Praeguseks hakkab toetajate arv lähenema juba 1500-le,“ kommenteeris Tõnu Pekk Äripäevale.
„Inimesed on süvenenud ja andnud selge sõnumi: pensionisamba väljamaksete süsteem ei täida täna oma eesmärki ja vajab otsustavat muutmist,“ lisas ta.
Riik peaks võtma ühese seisukoha
Pekki sõnul peab riik võtma pensionisammaste teemal ühese seisukoha. „Kui teine sammas on tegelikult esimese samba osa, nagu viimastel päevadel on väitnud rahandusministeeriumi ametnikud, siis tuleb sellest nii ka rääkida,“ ütles ta.
„Riikliku pensionikindlustuse korraldamine ükshaaval sõlmitavate lepingutega on sel juhul täielik raiskamine. Kui pole võimalust kindlustuslepingust keelduda ega tingimusi läbi rääkida, on rumal sundida sadu tuhandeid inimesi kõndima kindlustuslepingutega mööda pangakontoreid. See kõik ei loo mingit väärtust, aga maksab raha ja see raha tuleb II pensionisambast.“
„Kui teine sammas on mõeldud selleks, et koguda riikliku pensioni kõrval täiendavat sissetulekut, nagu seisab kõigi Eesti suuremate pensionifondide finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud dokumentides, siis on tegu inimeste isikliku varaga, mida igaüks peab saama kasutada vastavalt oma vajadustele,“ rääkis Pekk.
Jäigad piirangud pole põhjendatud
Pekk nentis, et käitumuslikust majandusteadusest on palju kinnitust sellele, et riigil on mõistlik kohustada oma kodanikke pensioniks säästma ja noorel inimesel on alati kiusatus raha kogumist edasi lükata.
„Mina ei ole seni näinud ühtki uuringut, mis näitaks, et inimesed oma elu jooksul kogutud sääste hooletult raiskama kipuksid. Seega pole jäigad piirangud väljamaksetele põhjendatud,“ arvab Tuleva asutajate hulka kuuluv Pekk.
Tema sõnul ei ole Eesti pensionärid selle pärast vaesed, et nad kipuvad raiskama. Eakad on Pekki hinnangul täna ja tulevikus vaesed, sest liiga vähe säästetakse. „Mida vähem me näeme seost tänase säästmise ja tulevikus saadava hüve vahel, seda vähem motivatsiooni on meil säästa,“ nentis ta.
Äripäev, Mait Kraun
Lehekülg 766 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee