Artiklid
- Üksikasjad
38% töötajatest teab vähemalt osade kolleegide palgatasemeid / Läti töötajad teavad kolleegide palgatasemeid mõnevõrra paremini / Iga neljas avaldatud tööpakkumine on avaliku palganumbriga.
CV Keskus.ee värskest uuringust selgub, et iga kümnes eestlane töötab läbipaistva palgasüsteemiga ettevõttes ja iga neljas teab vähemalt osade kolleegide palgataset. Võrreldes lõunanaabritega, selgub, et lätlased teavad kolleegide palgatasemeid mõnevõrra paremini.
Värskelt kogutud andmed näitavad, et 37,9% Eesti töövõtjatest teab vähemalt osade kolleegide palgatasemeid, mis on mõnevõrra madalam näitaja kui Lätis, kus vastav näitaja on 40%. Täielikult läbipaistvaks pidas oma tööandja palgasüsteemi 9,3% vastanutest (Lätis 12%).
„Palkade avalikustamine võiks mõjuda tööturule tervendavalt, kuna muudaks tööturu läbipaistvamaks ja vähendaks seeläbi ka probleemset soolist palgalõhet," ütles Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Kindlasti põhjustaks see aga ka tugevamat palgasurvet, kuna hiljutine CV Keskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuring näitas, rahulolematus põhipalgaga on kasvanud 39%-le."
„Tööpakkumisi sirvides näib, et tööandjad on aga vastamas töötajate ootustele ja avaldavad järjest julgemalt pakutavaid palgavahemikke - igal neljandal (26,7%) CV Keskuses avaldatud tööpakkumisel on praeguse seisuga olemas informatsioon pakutava palga kohta. Avaldatud palganumbrite alusel on antud hetkel enim võimalik teenida müügi- ja transpordisektoris, kus pakutav palk ületab 4000 € piiri," lisas Auväärt.
Kõige läbipaistvam on Henry Auväärti sõnul palgasüsteem riigi- ja avalikus sektoris - enam kui pooled küsitlusele vastanuist teadsid vähemalt osade kolleegide palkasid. Ka iga teine haridusvaldkonna töötaja ja vähemalt 40% assisteerimis-, ehituse ja kinnisvara-, finants-, müügi- ja tervishoiusektori töötajatest teadis osade kolleegide palgataset. Kõige vähem on aga kursis oma kolleegide palgatasemetega infotehnoloogia, toitlustuse ja transpordisektori töötajad.
- Üksikasjad
Lauri Laugen
toimetaja
Ettevõtted peavad tagama, et töötajad on eelnevalt teadlikud nende töökoha e-postikontode jälgimisest juhtkonna poolt, otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus teisipäeval.
Otsuses mehe kohta, kes vallandati kümme aastat tagasi töökoha sõnumivahetuskonto kasutamise eest perekonnaga suhtlemiseks, leidsid kohtunikud, et Rumeenia kohtud ei ole suutnud kaitsta Bogdan Bărbulescu erakirjavahetust, sest ettevõte ei olnud eelnevalt teada andnud, et jälgib tema suhtlust, vahendab Reuters.
Ettevõte esitas Bărbulescule tema venna ja pruudiga Yahoo Messengeris vahetatud erasõnumite väljatrükid tõendina ettevõtte sellise isikliku kasutamise keelu rikkumise kohta.
Euroopa Inimõiguste Kohus Strasbourg’is otsustas häältega 11-6, et Rumeenia kohtud jätsid tööandjat toetades kaitsmata Bărbulescu õiguse eraelule ja -kirjavahetusele.
- Üksikasjad
Maria Joost
reporter
«Olen ehitusettevõtja. Töötajate kukkumisohu vältimiseks olen nad varustanud turvarakmete ja kinnistussüsteemidega ning korraldanud nende kasutamiseks väljaõppe. Töötajad aga keelduvad viie meetri kõrgusel asuva seina viimistlemisest meetrilaiuselt vahelaelt ning nõuavad kukkumisohu vältimiseks kaitsepiirete paigaldamist. Kas töötajatel on õigus seda teha ning mida peaksin tööandjana olukorra lahendamiseks ette võtma?» küsis lugeja.
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi:
«Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on töötajal õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise. Seadus sätestab ka töötaja õiguse nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid.
Töötajad on veendunud ja Teie tööandjana mõistate, et meetrilaiusel vahelael töötamisel on kukkumisoht. Kuigi olete andnud töötajatele kinnitussüsteemidega turvarakmed ehk isikukaitsevahendid, tunnevad töötajad end ebaturvaliselt ja leiavad, et töö ohustab oluliselt nende tervist. Nii on neil õigus tööst keelduda või see ajutiselt peatada. Tegite väga õigesti, et andsite oma töötajatele isikukaitsevahendid, ent paraku näeme sageli, et neid ei kiputa kasutama. Turvarakmetele ja kinnitussüsteemidele seetõttu lootma jääda ei saa. Õigusakt näebki ette täiendavad ohutusmeetmed. Ennetuspõhimõtte kohaselt tuleb eelistada ühiskaitsemeetmeid ja -vahendeid isikukaitsevahendite kasutamisele.
Kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui kahemeetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö või -rakmed, kinnitada need ohutustrosside või -köitega või kasutada teisi julgestusmeetodeid.
Ehitustehniliselt on vahelae väliskülgedele võimalik paigaldada kaitsepiirdeid – selles on veendunud ka Teie töötajad. Seetõttu tuleb eelistada kaitsepiirdeid, mille kasutamisel saab töötada ohutult ning ennetada tööõnnetust.»
- Üksikasjad
Uue andmekaitsemääruse valguses peavad tähelepanelikud olema ka ettevõtted, kes saadavad oma klientidele uudiskirju, kuna reeglite rikkumine võib kaasa tuua ranged trahvid, selgitab NJORD Advokaadibüroo advokaat Siiri Kuusik.
Uudiskirjade saatmiseks peab ettevõttel olema isiku nõusolek, et sellisel viisil tema kontaktandmeid kasutatakse. Andmekaitsemääruse kohaselt on andmesubjekti „nõusolek” – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. Seega on äärmiselt oluline, et nõusolek on antud vabatahtlikult. Ühtlasi ei tohisee olla tüüptingimustes kohustusliku sättena, vaid selgelt eraldi välja toodud võimalusena nõusolek anda.
Nõusoleku alusel uudiskirjade saatmise puhul on äärmiselt oluline tähele panna, et isikul on õigus nõusolek igal hetkel tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmise mõju on vaid edasiulatuv ehk varasemalt selle nõusoleku alusel saadetud uudiskirjad on siiski õiguspärased.
Nõusoleku tagasivõtmise õiguse kasutamine peab seejuures olema lihtne. Uus andmekaitsemäärus näeb nõusoleku tagasivõtmise osas ette, et „nõusoleku tagasivõtmine on sama lihtne kui selle andmine”. Mida lihtsaks pidada, see on omaette küsimus.
Eesti Andmekaitse Inspektsioon on oma varasemas juhises välja toonud, et uudiskirjast loobumise lahenduseks võiks olla saadetud uudiskirjale lisatud hüperlingile vajutamine või otseturustajale vastuskirja saatmine, eeldusel, et otseturustaja on sellisest võimalusest klienti eelnevalt informeerinud.
Praktikas esineb erinevaid variante – kasutusel on nii hüperlingile vajutamine, vastuskirja saatmine kui ka variant, kus isik peab oma kontole sisse logima ning seejärel vastavast lahtrist linnukese eemaldama. Kui esimest kahte varianti võib pidada tõepoolest lihtsaks ja isikule mugavaks variandiks, siis viimase puhul tekib küsimus, kas tegu on ikka piisavalt lihtsa variandiga, kuna see nõuab isikult n-ö lisaliigutust ja lisaks võivad sisselogimisel esineda takistused - näiteks võib ununeda parool. Seetõttu peaks viimast varianti kasutavad ettevõtted analüüsima veel enne kui uus andmekaitsemäärus 25. mail 2018 kehtima hakkab , kas uudiskirjast loobumise meetodit saaks muuta kasutajatele lihtsamaks. Seeläbi saavad ettevõtted vältida võimalikke järelevalvemenetlusi ja sanktsioone.
Allikas: ITuudised
http://www.ituudised.ee/uudised/2017/08/25/uudiskirjast-loobumine-peab-olema-lihtne?kmi=pille%40taavi.ee
Siiri Kuusik, NJORD Advokaadibüroo advokaat
- Üksikasjad
Huvitav töö muutub oluliseks motivaatoriks alates 1000-eurosest palgast, alla selle teenivaid töötajaid ajendab tööle eelkõige toimetulekuvajadus ja kindel põhipalk, selgus Palgainfo Agentuuri täna avaldatud värsketest uuringutulemustest.
Mais 2017 korraldatud uuringus osalejatel paluti reastada neile olulisemad motivaatorid tähtsuse järjekorras. Kõige olulisemad motivaatorid olid töötajate jaoks kindel põhipalk, huvitav töö ja toimetulekuvajadus.
Töötajad, kelle jaoks oli esmatähtis toimetulekuvajadus, teenisid keskmiselt 880 eurot kätte. Töötajad, keda motiveeris eelkõige kindel põhipalk, teenisid 984 eurot kätte. Huvitavat tööd kõige olulisemaks motivaatoriks pidavate töötajate keskmine netotöötasu oli 1087 eurot.
„Huvitav töö ja arenguvõimalused muutuvad olulisemaks töötasu kasvades, kui toimetulek palgaga on juba iseenesestmõistetav. Madalama palgaga töötajate jaoks on toimetuleku ja kindla põhipalga kõrval oluline töötamise ajend kohusetunne. Samas on ka madalama palgaga töötajate seas neid, keda motiveerib eelkõige huvitav töö,” kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Endiselt on tööandjatel raskusi sobivate töötajate leidmisega: 70% uuringus osalenud tööandjatest märkis, et neil on olnud viimase aasta jooksul keeruline töötajaid leida. Seejuures oli kõige rohkem neid tööandjaid, kes pidasid tippspetsialistide leidmist keeruliseks.
„Toimetuleku ja turvatunde pärast muretsevale töötajale on töökoha valikul esmatähtis palganumber ja töötingimused, mis aitavad paremini toime tulla – näiteks transpordikorraldus, soodustingimustel toitlustus vms. Need tuleks ka tööpakkumisele kirja panna. Kõrgemapalgalistel ametikohtadel peab tööpakkumises toodud töökirjeldus samuti sihtrühma kõnetama. Fraasid „huvitav töö” ja „täienduskoolituste võimalused” enam tähelepanu ei ärata – tööandja peab suutma pakutavat täpsemalt kirjeldada ja nii huvitava töö kui ka arenguvõimaluste olemuse lahti kirjutama,” kommenteeris tulemusi uuringu partner, Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
Palgainfo Agentuur korraldas tööturu- ja palgauuringu selle aasta mais. Küsitlusele vastas 12 790 inimest, kellest 10 965 oli aprillis tööga hõivatud ja 1825 ei töötanud. Tööandjate uuringus osales 342 organisatsiooni.
Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Lisaks põhjalikule töötasu küsimustikule uuritakse töötajate rahulolu, motivatsiooni, sidusust ja tööturukäitumist. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.
Uuringut toetasid auhindadega ajakiri Imeline Teadus, ESTONIA Resort Hotel & Spa 4*, Loodusvägi, MuaMua Studio, Prisma Peremarket, Saku Õlletehas ja Viking Line. Seda aitasid korraldada tööportaal CV Keskus, tööandja turunduse agentuur Brandem, Eesti Ametiühingute Keskliit, personalitöö teenuseid pakkuv HR factory, Innove Rajaleidja, töödisaini labor Vivic ja Tartu Ülikooli majandusteaduskond.
Sekretär.ee
Lehekülg 769 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee