Üksikasjad

Avaldatud: 15 august 2017

• Postimees

Adele Johanson

CV Keskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värskest tööturu-uuringust, milles osales üle 10 000 töötaja, selgus, et tervelt 72 protsenti töötajatest on avatud uutele tööpakkumistele. Kõige innukamalt otsisid uut tööd need, kelle netopalk jäi alla 1000 euro.

Lisaks selgus uuringust, et lähima kuu jooksul plaanib töökohta vahetada iga neljas vastaja (24 protsenti), mida on oluliselt enam, võrreldes eelmisel aastal samal ajal tehtud uuringu tulemustega (18 protsenti). Tööpakkumistele avatud töötajad teenisid keskmiselt 984-eurost netopalka.

«72 protsenti töötajatest on valmis liikuma – seega on tänasel tööturul kõigest alla kolmandiku töötajatest oma tööga niivõrd rahul, et ei ole avatud konkureerivatele tööpakkumistele,» ütles CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

«Peamine põhjus, mis inimese uutele pakkumistele avatuks muudab, on tööga rahulolematus – koguni 90 protsenti töötajatest, kes ütlesid, et ei ole oma tööga rahul, on avatud uutele pakkumistele ja pooled neist on aktiivselt uut töökohta otsimas.»

«Tööjõu aktiivsus tuleneb ka kiirest tehnoloogia arengust, mis võimaldab meil sirvida tööpakkumisi ja ka kandideerida lihtsamini ja kiiremini kui kunagi varem. See aga omakorda tähendab, et töötaja, kes muutub tööl rahulolematuks, saab kiirelt haarata nutitelefoni ja mõne minutiga edastada oma kandideerimisavalduse konkureerivasse ettevõttesse,» selgitas Auväärt.

«Ka valikuvõimalused tööturul on kasvanud – selle aasta esimese seitsme kuuga avaldati CV Keskus.ee tööportaalis 25,7 protsenti rohkem tööpakkumisi kui möödunud aastal samal perioodil.»

«Lisaks on riikidevaheline avatud tööturg ja vaba meedia muutnud meid teadlikumaks sellest, kuidas maailma ihaldusväärsemad tööandjad oma töötajate eest hoolitsevad – seega ei konkureeri Eesti ettevõtted enam vaid omavahel ja peavad arvestama töötajate kasvanud ootustega,» lisas Auväärt.

«Keskastmejuhtidel, kes on töötajate otsesed ülemused, tuleb näha varasemast tunduvalt rohkem vaeva, et töövõtjad tunnetaksid end väärtustatuna ja sooviksid panustada ettevõtte arengusse.»

Uuringust selgus, et üheks suureks teguriks, kuigi üllatuslikult väiksema mõjuga kui tööga rahulolu, oli ka palganumber – uutele pakkumistele on avatud 85 protsenti neist vastajatest, kes väitsid, et tulevad töötasuga väga halvasti toime.

«Aktiivselt tööd otsivad töötajad teenisid keskmiselt 792 eurot kätte, pakkumistele avatud, kuid ise mitte aktiivselt tööd otsivad töötajad 984 eurot ja üldse mitte tööd otsivad töötajad 1049 eurot kätte,» ütles Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder.

«Lisaks on madalama palgaga töötajate jaoks ka olulisem, et pakutav palk oleks töökuulutuses avaldatud – 300–626 eurot netos teenivatest töötajatest üle poolte (57 prosenti) on jätnud kandideerimata, kuna töökuulutuses puudus info, millist töötasu pakutakse.»

Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Lisaks põhjalikule töötasu küsimustikule uuritakse töötajate rahulolu, motivatsiooni, sidusust ja tööturukäitumist. Tavapäraselt osaleb küsitlustes üle 10 000 töötaja ja üle 300 organisatsiooni esindaja. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Uuringut aitavad läbi viia Eesti suurim tööportaal CV Keskus.ee, Eesti Ametiühingute Keskliit, Innove Rajaleidja, töödisaini labor Vivic ja Tartu Ülikooli majandusteaduskond ning teised partnerid.

Uuringus osalemine on tasuta, samuti on uuringu peamised tulemused osalejatele tasuta kättesaadavad.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 august 2017

• Eesti Tööandjate Keskliit
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE kuulutasid välja tööandjate ühisuse, kuhu kuuluvad tööandjad lubavad kohelda vähenenud töövõimega inimesi võrdselt kõigi teiste tööle kandideerijate ja töötajatega.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Toomas Tamsare sõnul on hea meel tunnustada ettevõtjaid, kes on julged ja eelarvamustevabad värbama töökäte puudusel oma meeskonda vajalike oskustega vähenenud töövõimega inimesi: “Ettevõtted, kellel on oskus ja tahe hinnata vähenenud töövõimega inimesi võrdsena teiste oma ettevõtte töötajatega, väärivad tunnustamist. Mitte ainult sellepärast, et nad hindavad ettevõtte väärtust olla ühiskonnas sotsiaalselt vastutustundlik partner, vaid ka sellepärast, et nad mõistavad, et töökäte puuduse probleemi lahendamisele riigis peavad ja saavad tööandjad ise kaasa aidata.”

Ühisusega liitus kaksteist tööandjat, kellel on vastastikku positiivne kogemus vähenenud töövõimega töötajaga. Teiste seas pälvis tunnustuse ISS Eesti AS, mille Baltikumi personalijuht Helo Tamme teab, et vähenenud töövõimega töötaja värbamine meeskonda nõuab ettevõttelt tahet ja oskusi. “Nii juhtidel kui uutel kolleegidel tuleb ennekõike mõista, et erivajadustega inimene võib vajada erilisi lahendusi. Kui ettevõte otsustab kaasata meeskonda vähenenud töövõimega inimese, peavad nad olema valmis panustama lisaks uuele inimesele kogu ülejäänud meeskonna juhendamisse ja koolitamisse,” ütles Tamme.

Ühisusse kuuluvad tööandjad kinnitavad, et hindavad kõrgelt inimese õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, sõltumata tema töövõime ulatusest. Ühisusse kuuluvad tööandjad seisavad muuhulgas selle eest, et julgustada vähenenud töövõimega inimesi tööle kandideerima ja tööandjaid värbamisotsuseid tegema, aidata kahtlejatel üle saada eelarvamustest, toetada üksteist leidmaks parimaid lahendusi ja tõsta teiste tööandjate teadlikkust oma kogemuste jagamise kaudu.

Ühisusega liitusid Rimi Eesti Food AS, ISS Eesti AS, Selver AS, SOL Baltics OÜ, Coca-Cola HBC Eesti AS, Eesti Töötukassa, Saaremaa Tarbijate Ühistu, OÜ Kontaktikeskus, Svarmil AS, Baltic Restaurants Estonia AS, Estover OÜ ja Tallinna Kaubamaja Grupp. Ühisuse liikmete nimekiri ei ole lõplik. Tööandjad, kes tunnevad, et nad jagavad ühisuse väärtusi, on oodatud liituma ka edaspidi.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 august 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

CV Keskus.ee ja Palgainfo Agentuuri värskest tööturu-uuringust, milles osales üle 10 000 töötaja, selgus, et tervelt 72% töötajatest on avatud uutele tööpakkumistele.

Lisaks selgus uuringust, et lähima kuu jooksul plaanib töökohta vahetada iga neljas vastaja (24%), mida on oluliselt enam, võrreldes eelmisel aastal samal ajal tehtud uuringu tulemustega (18%). Tööpakkumistele avatud töötajad teenisid keskmiselt 984-eurost netopalka.

„72% töötajatest on valmis liikuma - seega on tänasel tööturul kõigest alla kolmandiku töötajatest oma tööga niivõrd rahul, et ei ole avatud konkureerivatele tööpakkumistele," ütles Eesti suurima tööportaali CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Peamine põhjus, mis inimese uutele pakkumistele avatuks muudab, on tööga rahulolematus - koguni 90% töötajatest, kes ütlesid, et ei ole oma tööga rahul, on avatud uutele pakkumistele ja pooled neist on aktiivselt uut töökohta otsimas."

„Tööjõu aktiivsus tuleneb ka kiirest tehnoloogia arengust, mis võimaldab meil sirvida tööpakkumisi ja ka kandideerida lihtsamini ja kiiremini kui kunagi varem. See aga omakorda tähendab, et töötaja, kes muutub tööl rahulolematuks, saab kiirelt haarata nutitelefoni ja mõne minutiga edastada oma kandideerimisavalduse konkureerivasse ettevõttesse," selgitas Henry Auväärt. „Ka valikuvõimalused tööturul on kasvanud - selle aasta esimese seitsme kuuga avaldati CV Keskus.ee tööportaalis 25,7% rohkem tööpakkumisi kui möödunud aastal samal perioodil."

„Lisaks on riikidevaheline avatud tööturg ja vaba meedia muutnud meid teadlikumaks sellest, kuidas maailma ihaldusväärsemad tööandjad oma töötajate eest hoolitsevad - seega ei konkureeri Eesti ettevõtted enam vaid omavahel ja peavad arvestama töötajate kasvanud ootustega," lisas Henry Auväärt. „Keskastmejuhtidel, kes on töötajate otsesed ülemused, tuleb näha varasemast tunduvalt rohkem vaeva, et töövõtjad tunnetaksid end väärtustatuna ja sooviksid panustada ettevõtte arengusse."

Uuringust selgus, et üheks suureks teguriks, kuigi üllatuslikult väiksema mõjuga kui tööga rahulolu, oli ka palganumber - uutele pakkumistele on avatud 85% neist vastajatest, kes väitsid, et tulevad töötasuga väga halvasti toime.

„Aktiivselt tööd otsivad töötajad teenisid keskmiselt 792 eurot kätte, pakkumistele avatud, kuid ise mitte aktiivselt tööd otsivad töötajad 984 eurot ja üldse mitte tööd otsivad töötajad 1049 eurot kätte," ütles Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik Kadri Seeder. „Lisaks on madalama palgaga töötajate jaoks ka olulisem, et pakutav palk oleks töökuulutuses avaldatud - 300-626 eurot netos teenivatest töötajatest üle poolte (57%) on jätnud kandideerimata, kuna töökuulutuses puudus info, millist töötasu pakutakse."

Palgainfo Agentuur küsitleb tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. Lisaks põhjalikule töötasu küsimustikule uuritakse töötajate rahulolu, motivatsiooni, sidusust ja tööturukäitumist. Tavapäraselt osaleb küsitlustes üle 10 000 töötaja ja üle 300 organisatsiooni esindaja. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Uuringut aitavad läbi viia Eesti suurim tööportaal CV Keskus.ee, Eesti Ametiühingute Keskliit, Innove Rajaleidja, töödisaini labor Vivic ja Tartu Ülikooli majandusteaduskond ning teised partnerid.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 august 2017

• Postimees

Teises kvartalis kasvasid tööjõus osalemise määr viimase 20 aasta rekordtasemele 72 protsendini, Heido Vitsuri hinnangul tööhõive määr lähiajal oluliselt ei suurene, sest pikka aega pole suudetud ületada struktuurse tööjõu- ja tööpuuduse probleeme.

«Vaatamata paljudele eeldustele, et tööhõive määr võiks veelgi suureneda, selle olulisse suurenemisse lähiajal ma siiski ei usu. Juba pikka aega on meile probleemiks olnud raskesti ületatavad struktuurse tööpuuduse ja samaaegse struktuurse tööjõupuuduse probleemid, samuti regionaalsuse ning tööjõu mobiilsusega seotud probleemid ning paraku pole siin olulisi muutusi toimunud,» ütles presidendi majandusnõunik Heido Vitsur BNSile.

Edasi loe Postimehest

http://majandus24.postimees.ee/4210463/heido-vitsur-eesti-probleemiks-on-struktuurne-toojou-ja-toopuudus