Üksikasjad

Avaldatud: 24 august 2017

• Maaleht

Ivar Soopan

Põllumajandustootjad ei leia Eestist töötajaid ka hea palga peale. Üks kurioosseim näide on Järvamaalt, kus 3000eurose palgaga ametisse tuli võtta ukrainlane, sest Eestis sobilikku töömeest ei olnud.

Kuusalu vallas tegutsev Mikumardi osaühing on väike ettevõte, aga saab hästi hakkama. Mikumardi otsib farmi lüpsjat, aga keda pole võtta, on lüpsja.

“CV Keskuses olen kuu aega otsinud ja enne seda Soovis ja Kuldses Börsis vahelduva eduga peaaegu aasta kuulutust üleval hoidnud,” ütles pereettevõtte juhatuse liige Mihkel Reimann.

17. augustil sai järjekordne konkursivoor läbi. “Ei leidnud,” teatas Reimann.

Äkki on palk väike ja firma ei paku hüvesid? Reimanni jutust sellist muljet ei jää, pigem vastupidi.

Edasi lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta artikkel
2 € / kuus

Üksikasjad

Avaldatud: 22 august 2017

• Ärileht

Võiks arvata, et läbipõlemisest rääkimine on pelgalt trend ja moodne sõna, mida tööstressi kõrval kasutada. Tihtipeale läheb keelgi sõlme: kas inimene on läbipõlenud, kui ta on läbikukkunud või vastupidi?

Rikka kogemuste pagasiga sadakond ettevõtet koolitanud Kristjan Otsmann tegi CV-Online’i 10. augustil toimunud #Töövahetusraadios selgeks, milline on tööandja roll töötaja läbipõlemise juures. Ei puudu ka aususest pakatav konkreetsus: „Mida rohkem erimoodi suudab inimene läbi kukkuda, eeldusel, et ta ka natukene õpib selle käigus, seda paremaks asjatundjaks ta muutub,“ sõnab Otsmann.

Edasi loe Ärilehest

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/kristjan-otsmann-kui-too-ikka-vaga-meeldib-siis-kaitume-nagu-koerad?id=79226546

Üksikasjad

Avaldatud: 23 august 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Ametiühingud nõuavad, et alampalk tõuseks lähiaastatel pooleni keskmisest palgast. Varem meediast läbi käinud number - kolme aasta pärast 650 eurot kuus - polevat aga siiski realistlik.

"Eesmärk on jõuda viie kuni kümne aastaga näitajani 50% keskmisest netopalgast. Eile õhtul saatsime enda ettepanekud ära, septembri alguses kohtume tööandjatega, et läbi rääkida," ütles EAKL-i juht Peep Peterson.

Praegu on Eesti keskmine palk 1153 eurot ja alampalk 470 eurot, ehk 40% keskmisest.

Ametiühingud on seisukohal, et töötasu alammäära kujundamisel tuleb mõõdikuna arvestada netopalkade suhet, kuid kokkulepitav töötasu alammäär peab jääma väljendatuks brutopalgana. "Leiame, et töötasu alammäära kasv peab jätkuvalt olema kiirem keskmise palga kasvust seni, kuni jõuame Euroopas aktsepteeritud 50-60protsendise suhtarvuni," kirjutas EAKL tööandjatele.

Kasv 50-60 protsendini keskmisest palgast juba järgmisel aastal oleks aga ametiühingute meelest praegu liialt kiire.

Läbirääkimistega jätkatakse 7. septembril.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 august 2017

• Ärileht

Facebook on laialt levinud ja selle profiilid tihti avalikud. Seetõttu on tööandjad sageli veendumusel, et Facebook profiili vaatamine on kandideerija ja töötaja puhul õigustatud, kirjutab Tartu ülikooli õigusteaduskonna doktorant Seili Suder Äripäevas.

Tavapärane on praktika, mille järgi teeb tööandja tööle kandideerijale ja töötajale taustakontrolli, kasutades selleks sotsiaalvõrgustikke. Kõik, mis on internetis avalikult leitav, peab ju olema vabalt kasutatav?

Tegelikult ei pea ja ei ole. Tööandjad kasutavad Facebooki kui andmeallikat, kuid ei aima, et sotsiaalvõrgustiku jälgimine ärilisel eesmärgil toob kaasa isikuandmete töötlemise ning kohustuse täita andmekaitse reegleid.

Tööandja ei saa enam eeldada, et üksnes avalik Facebooki profiil annab talle õiguse profiilil olevaid andmeid oma huvides töödelda. Siinkohal võib tekkida küsimus, miks see nii on? Tuleb meeles pidada, et tööandjad ei kogu andmeid lihtsalt huvist, andmete kogumisel võivad olla profiili kasutajale tagajärjed, näiteks tööle mittesaamine, töölepingu ülesütlemine.

Loe pikemalt Äripäevast.

http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/08/11/seili-suder-tooandja-ara-konda-facebookis