Artiklid
- Üksikasjad
Maaleht.ee
Lugeja küsib:
Meie kontoritöötajatel on viimasel ajal tekkinud küsimused seoses ruumis levivate elektromagnetväljadega ja nende tervisemõjuga. Kas tavalises kontoris, kus pea kõik töö tehakse arvutiga, on elektromagnetväljasid? Kui jah, kas tegemist on terviseriskiga?
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Indrek Avi:
Tänapäeva töökeskkonnas puutume suurema osa ajast kokku elektromagnetväljadega, mida tekitavad kõikvõimalikud elektritoitel toimivad seadmed ja masinad. Seega elektromagnetväljad esinevad ka kontoriruumides ja olmeruumides.
Elektromagnetväljas viibimine võib avaldada inimese organismile otsest biofüüsikalist mõju. Uuringute alusel on kehtestatud kokkupuute piirnormid, mille ületamisel mõjutavad elektromagnetväljad inimese tervist ja ohutust lühiajalise kokkupuute korral olulisel määral. Tavapärastel kontoritöödel on väljad üldjuhul sadades või tuhandetes kordades piirnormidest madalamad. Seega enamikus töökohtades on elektromagnetväljadega kokkupuute tase väga madal ning ei põhjusta inimesele ohtu.
Samas tuleb tähele panna, et piirnormist oluliselt madalamad elektromagnetväljade tasemed võivad häirida töötajale siiratud (sealhulgas kardiostimulaator) või kehal kantavate meditsiiniseadmete (sealhulgas insuliinipumba) tööd ning seadme rikke korral ohustada töötajat. Nende töötajate terviseriski tuleb üksikasjalikumalt hinnata töökeskkonna riskianalüüsi käigus. Tulemuste alusel saab vajadusel kavandada ja rakendada ennetustegevusi.
Tööandja kohustused elektromagnetväljadest tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks töökeskkonnas on sätestatud Vabariigi Valitsuse 01.04.2016 a. määrusega nr 44 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade mõõtmise kord1"
Elektromagnetväljadest võib pikemalt lugeda Tööelu portaalist (http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fyysikalised-ohutegurid/elektromagnetvali).
- Üksikasjad
Riigikogulane ja endine maksuameti juht Aivar Sõerd (Reformierakond) kirjutab oma blogipostituses, et praegu on veel võimalik varasematest vigadest õppida, panna seisma arutu ressursi raiskamine ja valmistada ette hange sotsiaalkindlustusameti ning maksu- ja tolliameti ühise infosüsteemi arendamiseks. Sama ideed tuletas meelde ka viimati EMTA-d juhtinud Marek Helm, kes paar aastat tagasi koos Taavi Kotkaga ettepaneku välja käis.
Edasi loe Ärilehest
- Üksikasjad
Adele Johanson
Ettevõtjad üle maailma kogevad praegu häid aegu ja on muutunud nii oma ettevõtte kui ka riigi edasise käekäigu suhtes aina optimistlikumaks. Kuid pole head ilma halvata, kirjutab Grant Thornton Balticu juhtiv partner, vandeaudiitor Mati Nõmmiste.
Grant Thorntoni 36 riigis tehtud uuringu andmeil on ärioptimism järjepanu kasvanud viimased viis kvartalit ja ettevõtjate ootused käibe ning kasumi kasvatamise suhtes muutuvad aina roosilisemaks.
Kiire kasv toob tavaliselt kaasa vajaduse palgata rohkem tööjõudu ja seejuures võib tarvis minna senisest teistsuguse, näiteks kõrgema kvalifikatsiooniga inimesi. Siin peitubki kari, millega kokku põrgates võivad uppuda paljude ettevõtete suured kasvuplaanid. Kuid esialgu vaatame, millised need plaanid on.
Edasi loe Postimehest
http://majandus24.postimees.ee/4211061/ettevotjate-roomu-rikub-heade-tootajate-puudus
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
mu laps läheb sügisel esimesse klassi ja tahaksin sel päeval temaga koos olla. Kas esimesse klassi minevate laste vanemad saavad lapse esimese koolipäeva puhul töölt vaba päeva?
Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Ülle Kool
Töölepingu seadus ei kohusta tööandjat andma vaba aega töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi, samas võimaldavad paljud tööandjad seda töökorralduse reeglitega või poolte kokkuleppel. Seega juhul, kui töötajal on ettevõttes olemas töökorralduse reeglid, tasub need üle vaadata ka 1. septembri osas.
Kui tööandja ei ole nõus andma töötajale vaba päeva 1. septembri puhul ja töötajale ei tule sellist õigust ka nt töökorralduse reeglitest, siis töötaja tööandjalt seda nõuda ka ei saa. Samas ei tule lapse kooliminek ootamatult ning töötajal on praegu piisavalt aega rääkida tööandjaga oma soovist ja leida sobivaid lahendusi. Nii töötaja kui ka tööandja peavad käituma teise poole huvidega arvestades, heas usus ja mõistlikult.
Üks võimalus on kasutada tasustatud lapsepuhkust. Kalendriaastas on õigus kasutada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui vanemal on üks või kaks alla 14-aastast last, ja kuus tööpäeva, kui vanemal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Lapsepuhkuse päevad peavad vanemad omavahel ära jagama. Lapsepuhkuse eest tasutakse valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel (2017. aastal on lapsepuhkuse tasu 22,20 eurot). Lapsepuhkust võib võtta ka ühe päeva kaupa.
Kui tasustatav lapsepuhkus on juba planeeritud või kasutatud, on töötajal võimalus kasutada ka tasustamata lapsepuhkust, mida antakse kuni 14-aastase lapse või kuni 18-aastase puudega lapse emale ja isale kümme tööpäeva kalendriaastas.
Siinjuures tuleb lapsevanemate tähelepanu juhtida kohustusele, mille kohaselt, kui töötaja soovib kasutada puhkuste ajakavasse märkimata tasustatud või tasustamata lapsepuhkust – näiteks just seoses viibimisega lapse esimese koolipäeva aktusel – tuleb tal sellest tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva ette teatada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri).
Seega on viimane aeg tööandjale avaldus teha, et 1. september vabaks saada!
Kui lapsepuhkus on märgitud puhkuste ajakavasse, toimub selle kasutamine vastavalt ajakavasse märgitud ajal ja eraldi avaldust ei ole vaja tööandjale esitada.
Allikas: Tööelu.ee
http://www.tooelu.ee/et/uudised/1658/kas-lapse-esimese-koolipaeva-puhul-saab-vanem-vaba-paeva?kmi=nfxYECipBq%2FxdPZWE8bPDhPhgUI%3D&kmi=helen.korgesaar%40aripaev.ee&kmi=UcKUKzhxeP7YfiPIa6fHgnqMEco%3D
- Üksikasjad
Adele Johanson
Hetkel on piiriks seatud 65 aastat ja 6 kuud ning kehtivate seaduste kohaselt peaks see tõusma 2024. aastaks 66 ja 2031. aastaks 67 eluaastani, kirjutab Die Welt.
Kui keskmine eluiga üha tõuseb, suureneb ka toetust vajavate eakate arv. OECD statistikast selgub aga, et mitte kõikides Euroopa Liidu riikides ei muretseta rahvastiku vananemise pärast sama palju.
Sloveenias saab pensionile juba 58- ja Belgias 60- aastaselt.
Graafikut vaata Postimehe artikli originaalis ...
http://majandus24.postimees.ee/4211145/graafik-kas-pensioniiga-peaks-tousma-70-eluaastani
Lehekülg 772 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee