Artiklid
- Üksikasjad
Maiken Mägi
reporter
«Mu laps läheb sügisel esimesse klassi ja tahaksin sel päeval temaga koos olla. Kas esimesse klassi minevate laste vanemad saavad lapse esimese koolipäeva puhul töölt vaba päeva?» küsis lugeja tööinspektsioonilt.
Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Ülle Kool.
Töölepingu seadus ei kohusta tööandjat andma vaba aega töötajale, kelle laps läheb esimesse klassi. Samas võimaldavad paljud tööandjad seda töökorralduse reeglitega või poolte kokkuleppel. Seega juhul, kui töötajal on ettevõttes olemas töökorralduse reeglid, tasub need üle vaadata ka 1. septembri osas.
Juhul, kui tööandja ei ole nõus andma töötajale vaba päeva 1. septembri puhul ja töötajal ei ole sellist õigust ka töökorralduse reeglitest tulenevalt, siis töötaja seda nõuda ka ei saa. Samas ei tule lapse kooliminek ootamatult ning töötajal on praegu piisavalt aega rääkida tööandjaga oma soovist ning leida sobivaid lahendusi. Nii töötaja kui tööandja peavad käituma teise poole huvidega arvestades, heas usus ja mõistlikult.
Üheks võimaluseks on tasustatud lapsepuhkuse kasutamine. Kalendriaastas on õigus kasutada lapsepuhkust kolm tööpäeva, kui vanemal on üks või kaks alla 14-aastast last ja kuus tööpäeva, kui vanemal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Lapsepuhkuse päevad peavad vanemad omavahel ära jagama. Lapsepuhkuse eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel (2017. aastal on lapsepuhkuse tasu 22,2 eurot). Lapsepuhkust võib võtta ka ühe päeva kaupa.
Kui tasustatav lapsepuhkus on juba planeeritud või kasutatud, on töötajal võimalus kasutada ka tasustamata lapsepuhkust, mida antakse kuni 14-aastase lapse või kuni 18-aastase puudega lapse emale ja isale kümme tööpäeva kalendriaastas.
Lisaks tuleb lapsevanemate tähelepanu juhtida kohustusele, et kui töötaja soovib kasutada puhkuste ajakavasse märkimata tasustatud või tasustamata lapsepuhkust - näiteks seoses lapse esimese koolipäevaga - tuleb tal sellest tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva ette teatada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirjaga). Seega on viimane aeg tööandjale avaldus teha, et 1. september vabaks saada.
Kui lapsepuhkus on märgitud puhkuste ajakavasse, siis toimub selle kasutamine vastavalt ajakavasse märgitud ajal ja eraldi avaldust ei ole vaja tööandjale esitada.
- Üksikasjad
Olen praegu töövõimetuslehel, sest mind on pikka aega vaevanud köha ja bronhiit. Kuna senised suveilmad on olnud pigem kehvapoolsed, soovin sõita kuhugi lõuna poole, et paremas kliimas köhast jagu saada.
Nüüd siis küsimus. Kas on võimalik, et inimene sõidab haiguslehel olles soojale maale kuurorti, et end ravida? Või tuleks sel juhul siiski töövõimetusleht lõpetada, et pahandusi ei tuleks? Kui töövõimetuslehte ei lõpetata, aga ikkagi kuurorti sõidetakse, siis milline karistus ootab sellist inimest?
Jurist: "Töövõimetuslehe ajal reisimise lubatavus sõltub sellest, millise ravirežiimi on määranud lehe väljastanud arst. Seega haigekassa ei keela töövõimetuslehe ajal külastada välisriiki, kui arst leiab, et see ei ole ravirežiimi rikkumine."
Edasi loe Maalehest ....
- Üksikasjad
Toimetaja Kaja Koovit
Ärilehe juhataja
Enam kui pooled Läti tööandjad maksavad töötajatele miinimumpalgast vähem, kinnitas Läti maksuameti maksukontrolli talituse juht Sandra Karklinja Admine LTV hommikuprogrammis.
Tema sõnul kulutab maksuamet varimajandusega võitlemiseks märkimisväärseid ressursse ning tänavu on prioriteediks seatud just ümbrikupalk, vahendab Läti Delfi.
„Kui vaadata ettevõtlust tervikuna, siis rohkem kui pooled tööandjatest maksavad töötajatele miinimumpalgast vähem. Ühiskondlikus toitlustamises maksab miinimumpalgast vähem 60% tööandjatest, 20% maksab miinimumpalgast 700 euroni, mida ei ole samuti palju ning ümbrikupalga risk säilib,“ kinnitas ta.
Karklinja sõnul on Riia ja selle lähiümbruse restoranides tuvastatud ka teisi rikkumisi: tööaja vale arvestus, tehingud ilma kassasüsteemi kasutamata ning registreerimata töötajate sularahaarvestus.
- Üksikasjad
Maaleht
Lugeja küsib:
Meie ettevõttes kasutatakse palju kahveltõstukeid. Pidin eile peaaegu tõstuki alla jääma ja kui sellest teiste töötajatega juttu tegin oli peaaegu igaühel rääkida oma lugu sarnasest ohtlikust olukorrast. Mida teha, et selliseid olukordi rohkem ei tekiks?
Vastab Rein Reisberg, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Üldine nõue on, et kui liikumisteel liiguvad nii jalakäijad kui ka sõidukid, peab jalakäijatele olema tagatud küllaldane ohutu liikumisruum või paigaldatud kaitsepiirded. Kui samal teel veetakse ka kaupu, peab arvestama teisaldatavate lastide mõõtmetega.
Liikumisteed peavad olema selgesti märgistatud. Eelistatud on valged või kollased jooned, et tekiks vajalik kontrast põranda värvusega.
Kui liikumisteed on märgistatud, peavad seda järgima nii jalakäijad kui tõstukijuhid. Märgistus kipub ajaga tuhmuma nii liiklemise kui ladestuva mustuse tõttu. Kui märgistus pole enam hästi nähtav, tuleb seda värskendada. Läbi tuleb mõtelda ka materjalide paigutus tööruumides või väliterritooriumil. Nii saab vältida olukorda, kus materjal on paigutatud töötajate liikumisteele ja nad peavad liikumiseks kasutama tõstukite liikumiseks ettenähtud teed.
Ohuolukordade vältimiseks peab juht olema tähelepanelik ning tõstuk tehniliselt korras. Mitmed tõstukivalmistajad on paigaldanud tõstukile nii liikumiskiiruse piirajad kui ka tagurpidi liikumise signaali. Need peavad olema töökorras kogu tõstuki kasutamisaja jooksul. Soovitatav on tõstukile paigaldada valgusmärguanne. See võib olla näiteks kollane vilkur või seade, mis annab tõstuki lähenemisest märku maha suunatud sinaka valgusega.
Asjakohane on kasutada kollasel taustal tõstuki kujutisega kolmnurkset hoiatusmärki aladel, kus tõstukid liikuda võivad. See märk tuletab töötajale meelde, et ta siseneb alale, kus liikuva tõstukiga võib kokku juhtuda. Samas võib õnnetusi juhtuda ka kõige hoolsamate juhtidega ning seepärast on mõistlik valida teine, kasvõi veidi pikem liikumistee, et tõstukite liikumisteele mitte sattuda.
- Üksikasjad
Kristina Viiron
Kuigi riiklik ravikindlustus on neil olemas, ei saa nad end perearsti nimistusse registreerida.
Eestis lühikest aega töötaval võõramaalasel (kõnealune probleem puudutab kolmandatest riikidest pärit töötajaid) tekib küll kahe nädala jooksul pärast töötamise registreerimist siinne ravikindlustus, kuid perearstiabi jääb neile kättesaamatuks.
Edasi saab lugeda originaalis Äripaevast
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/luhikest-aega-eestis-tootav-valismaalane-siin-perearstile-ei-paase?id=78943808
Lehekülg 775 / 1613
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee