Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuli 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• RMP

Alates 1. juulist 2017 peab tööandja 7–14-aastase lapse registreerima töötamise registris kümme tööpäeva enne lapse tööleasumist.

See põhimõte erineb oluliselt täiskasvanu või juba 15-aastaseks saanud töötaja registreerimisest, kes peab olema registreeritud tööle asumise hetkeks.

7–14-aastase lapse registreerimisel tuleb töötamise registris lisaks isikukoodile, töötamise alustamise kuupäevale ja töötamise liigile täita ära ka märkuste lahter, kuhu märkida:

artikkel jätkub...

edasi loe originaalis rmp.ee

http://www.rmp.ee/toooigus/tootamiseregister/muutus-7-14-aastase-lapse-tootamise-registreerimise-kord-2017-07-04

Üksikasjad

Avaldatud: 03 juuli 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Toimetaja Aive Mõttus

Lugeja küsib:
Töötan ühes toiduainetetööstuse ettevõttes mehaanikuna. Jäin peale jaanipäeva graafikujärgsele puhkusele. Plaanisin juulikuu teisel nädalal külastada oma õe peret Soomes, ostsin juba varakult välja laevapiletidki.

Täna sain tööandjalt äkki sõnumi telefoni, kus tööandja soovib minu kiiret naasmist töö juurde. Tema sõnul kannatab tootmisliini rikke tõttu toodangu valmimine ning nii võivat ettevõte saada kaela suured leppetrahvid. Kas tööandjal on õigus minu puhkus taoliselt katkestada ja mind tööle kutsuda?

Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Leonid Siniavski:

Tööandja koostab ettevõtte puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakava ei saa tööandja üldjuhul ühepoolselt muuta, selleks on vajalik tööandja ja töötaja kokkulepe. Siiski annab seadus teatud juhtumil tööandjale õiguse töötaja puhkus kas katkestada või edasi lükata.

Tööandja võib töötaja puhkuse katkestada või edasi lükata üksnes ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tegemist peab olema erandliku olukorraga, mida ei olnud võimalik ette näha ja mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja puhkus katkestada, töötaja tööle kutsuda ning tööajakava vastavalt ümber teha.

Puhkuse katkestamisel või edasilükkamisel tuleb töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa anda vahetult pärast kiire tööülesande lahenemist või töötajaga kokkuleppel mingil muul ajal. Tööandja peab lisaks veel arvestama sellega, et kui ta katkestab töötaja puhkuse, peab ta seaduse kohaselt hüvitama töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tulenevad kulud.

Ehk siis, tööandja võib Teie puhkuse erakorraliste asjaolude tõttu teatud ajaks katkestada ning Teid tööle kutsuda, kuid peab sealjuures hüvitama Teile puhkuse katkestamisega seonduvad kulud (nt laevapiletite maksumuse, nende ümbervahetamisega seotud kulud jmt).

Üksikasjad

Avaldatud: 03 juuli 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Sarnaselt Eestile on ka Leedu tööandjad kimpus töökäte nappusega ning eriti keeruline on hooajatöötajate leidmine.

Vaatamata heale palgale on keeruline konkureerida kordades kõrgema palgapakkumisega välismaal ning vähenenud tööpuuduse tingimustes ei ole tööandjatel töökäsi kuskilt võtta, kirjutab Leedu Delfi.

Leedu töövahendusbüroode liidu juht Tomas Bagdansikis tõdes, et hooajatöötajate leidmine võtab kauem aega. Lisaks on inimesed palga suhtes väga tundlikud. „Kui neile pakutakse rohkem, siis nad ka kohe sinna lähevad. Lisaks on töötajatel suurem valikuvõimalus ning rohkem alternatiive,“ rääkis ta.

artikkel jätkub ...

edasi loe originaalis Ärilehest

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tooandjad-toopuuduse-langus-paljastab-kurva-toe?id=78767486

Üksikasjad

Avaldatud: 03 juuli 2017

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

PM Tarbija

Euroopa parlamendi raporti «The future of work in the EU» järgi on 2025. aastaks iganenud pooled praegustest töökohtadest, kirjutab Tartu ülikooli ajakiri Univesitas Tartuensis. OECD 2016. aasta analüüs on lootusrikkam ja väidab, et automatiseerimise tõttu kaob üheksa protsenti töökohtadest OECD liikmesriikides, Eestis aga ainult kuus protsenti.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA viimane analüüs näitab, et Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks on vaja suurendada kõrgemat lisaväärtust loovate töötajate arvu. Seda aitavad luua need töötajad, kes pärast kutsealase ettevalmistuse läbimist liiguksid edasi järgmisele haridustasemele. Samas on praegu näiteks ligi pooled puidu- ja mööblitööstuses töötavatest inimestest erialase ettevalmistuseta. Seega on töötajatel suur täiendusõppe vajadus.

artikkel jätkub ...

Edasi loe Postimehest

http://tarbija24.postimees.ee/4165769/milliseid-erialad-ja-oskused-on-praegu-tooturul-eriti-hinnas