Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2015

• Postimees
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Kuigi uuringute järgi on Eestis tööandjate suhtumine emadesse järjepidevalt paremaks läinud, on siiski viiel protsendil emadest tööandjaga probleeme olnud. Nende jaoks on diskrimineerimine reaalne ja tõsine probleem, rääkis rahvastikuteadlane Mare Ainsaar usutluses Hanneli Rudile.

Eesti seadused lubavad emal pikalt lapsega kodus olla, samas naised kurdavad, et seadusest hoolimata jäävad nad pärast lapsehoolduspuhkust tööta.

Praegune seadus võimaldab kolm aastat lapsega kodus olla. Minu arvates on see hea võimalus. Skandinaavias on uuritud, kuidas kodus oldud aja pikkus mõjutab naiste edasist karjääri. On leitud, et kui see aeg on pikem kui kaks aastat, on teatud risk, mida paljud naised Eestis on omal nahal tundnud. Kas kaob kvalifikatsioon või ei edene karjäär nii kiiresti. Kõige praktilisem mure on töökohaga – mõned kaovad ära või muutub nende struktuur. Mõnel juhul on vaja oma oskusi uuendada. Need on ohud, mida peab kaaluma, kui pikalt kodus olla. Iseenesest seadus on hea, aga praktikas on nii vanemad kui ka nende töökohad väga erinevad.

Olete öelnud, et isegi kui tööandja suhtub positiivselt, kui naine on pikalt lapsehoolduspuhkusel, on see ohtlik.

See sõltub sellest, kui konkurentsimahukas on töökoht. Kõik, kes on sellistes ametites olnud, teavad, et garanteeritud töökoht on tore, aga sinna naastes tuleb teatud nõuetele vastata, et edukas olla. Just kvalifikatsioonikaotust ja hilisemat konkurentsivõimet tööjõuturul tuuaksegi tavaliselt välja, rääkides ohtudest, mis varitsevad üks kõik millist inimest, kes on kaua tööturult eemal. Naastes võib töökoht olemas olla, aga mingil hetkel hakkab palk sõltuma konkurentsivõimest ja on teada, et lapsekasvatamine on lisaressurssi nõudev tegevus. Need vanemad on väga tublid, kui on kaua eemal olnud ja suudavad kohe samal tasemel tööd jätkata.

Mõne aasta taguses Praxise uuringus toodi välja, et naiste olukorda parandaks see, kui Eesti mehed oleksid rohkem kaasatud lapsekasvatamisse, jääksid ise lapsega koju.

Tervikuna on see väga mõistlik. Olen veebis lugenud erinevate naiste kirju, mis räägivad nende elust pärast tööle naasmist. Sageli on need sellest, kuidas kodune majapidamine on üdini naise õlul. Siis tekib küll küsimus, et kus isa on. Selge see, et laste isa toetus alati teeb asja lihtsamaks. Üks lahendus oleks, et isad juba laste nooremas eas osaleksid rohkem kodustes tegemistes.

Kas riiklik sund nagu Skandinaavias on, et teatud osa lapsehoolduspuhkusest saabki võtta ainult isa, oleks lahendus?

Meil küll lapsehoolduspuhkusel olevate isade arv tasapisi suureneb, aga drastiliseks muutuseks on sundi soovitatud. Ideaalis võiks see olla meeste vaba valik, aga kui seda ei tule, võiks sundi proovida. Naised usaldaksid meestele koduse majapidamise – mehed proovivad ja mine tea, äkki hakkab meeldima.

Kui tööandja teab, et mees võib koju jääda nii imiku kui ka haige lapsega, siis ei ole meeste eelistamine põhjendatud.

Tööandja jaoks läheb elu veel keerulisemaks – enne ta kahtlustas ainult naisi, nüüd tuleb kõiki kahtlustada. Soolise võrduse suhtes oleks see mõistlik – lapse eest ei pea hoolitsema ainult ema, vaid ema ja isa võrdselt.

Kui palju oleks abi võimalusest vanemahüvitist saades osaajaga tööd teha?

Seda on peetud üheks mõistlikumaks lahenduseks, et mitte oma kvalifikatsiooni ja tööharjumisi kaotada. Praegu võib lisa teenida, aga rahaline piir on ette pandud. Hea oleks, kui lapsega kodus oleval naisel või mehel ei oleks töötamine piiratud. Praegu lähtutakse ideest, et vanemahüvitis peab olema kompensatsioon palga eest. Võib tõlgendada ka nii, et tegu on väikelapse kasvatamise rahaga ja ei ole oluline, et üks vanematest oleks kodus. Lapse kasvatamise raha läheb neil vaja, aga nad võivad ka väga professionaalse hooldaja muretseda. See oleks samm veel progressiivsema lahenduse poole.

Kelle käes on võluvits, et oht tööta jääda poleks nii suur ja samal ajal oleks julgust lapsi saada?

Tööturule naasmise mured ei ole kõige suuremad murede seas, mis lastesaamise ja kasvatamisega seoses inimesi vaevavad. Aga teatud inimeste jaoks on see reaalsus.

On olemas riigi regulatsioonid, mis lapsevanemat peaksid kaitsma. On hästi tähtis, et inimesed oleksid oma õigustest teadlikud. Ametkonnad, kes peaksid inimesi aitama, on olemas – tööinspektsioon ja töövaidluskomisjon, võrdõiguslikkuse volinik.

Kasvama peab ka tööandja lapsevanemasõbralikkus. Enamik tööandjaid on väga mõistlikud. Me oleme aeg-ajalt isegi üllatunud, kui peresõbralikud on enamik Eesti firmasid. Aga üksikud halvad juhtumid tulevad välja.

Eestis on 90ndate lõpust kuni praeguseni tööandjate suhtumine kogu aeg paremaks muutunud. Viimastest uuringutest on üllatusena välja tulnud, et lapsevanemad nii vähe toovad välja töökohaga seotud probleeme. Töö ja pereelu ühitamine on nagu ikka, et aega ei jätku, aga küsimusele, kas tööandjaga on olnud probleeme, vastab jaatavalt viis protsenti. Neile on see loomulikult probleem, aga suures plaanis on nad ikkagi vähemus, kellel on probleeme tööle naasmisel või laste kasvatamisel. Valdav osa inimestest tundub oma tööandjatega rahul olevat.

Tegemist on Postimees tasulise looga, edasi saab lugeda Postimees.ee kodulehelt.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsus kiitis täna heaks „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu. Eelnõuga nähakse madalat palka saavatele töötajatele ette iga-aastane tagasimakse, mis motiveerib inimesi töötama ning kasvatab madalat palka teenivate inimeste sissetulekut. Eelnõu on osa valitsuse laiemast kavast kasvatada töötavate inimeste sissetulekuid ja elavdada majandust.

Lähtudes rahandusministeeriumi prognoosidest vaesuspiiri kohta ning koalitsioonileppes ja riigieelarve strateegias kokku lepitud eelarvelistest võimalustest, saavad 2017. aastal toetust taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro. Neid inimesi on prognoosi järgi 103 600. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul.

Tagasimakse suurus sõltub olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Seetõttu võib iga inimese tagasimakse olla erinev. Näiteks juhul kui inimene töötab 2016. aastal täistööajaga, tema palgaks oleks 410 eurot ja ta ei saa muid tulusid ega kasuta muid maksuvabastusi peale maksuvaba tulu, on tema prognoositav tagasimakse 45 eurot iga töötatud kuu eest ehk ligi 540 eurot aastas.

Tagasimakse summa sissetuleku kasvades suureneb ning on sarnase näite järgi suurim 480 euro suuruse brutokuupalga juures (59 eurot kuus), sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures.

Tagasimakset saab esimest korda taotleda 2017. aastal koos füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsiooni esitamisega. Tagasimakset administreerib maksu- ja tolliamet ning tagasimakse maksmine toimub sarnaselt enammakstud tulumaksu tagastamisega hiljemalt 30. juuniks.

Eelnõu koostamise aluseks on Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit kokkulepe valitsuse moodustamise ja valitsusliidu tegevusprogrammi põhialuste kohta ja „100 päeva plaan“ Vabariigi Valitsuse prioriteetide täitmiseks ametisoleku esimese saja päeva jooksul (9.4–17.7.2015).

Seadus jõustub kava kohaselt 1. jaanuaril 2016.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Palgainfo Agentuuri analüütiku ning juhi Kadri Seederi sõnul iseloomustavadki Eesti tööturgu suured palgaerinevused ning selles suhtes ei ole juhtide ja lihtsamate tööde tegijate kümnekordses töötasude erinevuses midagi erakordset.

Samuti iseloomustab Eesti palkade kõverat Seederi hinnangul suhteliselt järsk tõus ehk väga suur osa töötajaskonnast teenib alla keskmise või keskmise lähedal töötasu ning väike osa sellest märksa kõrgemat palka.

Võrreldes Põhjamaadega on meil erinevused töötasudes, aga ka elukvaliteedis, oluliselt suuremad seda nii erinevate ametite, tegevusvaldkondade kui ka piirkondade lõikes – selles suhtes oleme üsna tüüpiline niiöelda arengumaa.

Kõige kõrgema ja madalama tegevusvaldkonna töötasu erines neljandas kvartalis pea neli korda – programmeerimises oli see 2344 eurot, hoonete ja maastike hoolduses 620 eurot. Kõige kõrgema sissetulekuga vallas – Viimsi vallas – oli palgatöötaja keskmine sissetulek 2014. aastal 1362 eurot ja Piirissaare vallas 632 eurot.

"Samuti on meil suur palgaerinevus meeste ja naiste vahel, aga ka vanuserühmade töötasude erinevad kõigis ametirühmades ning on 25-44 aastaste kasuks," lisas Seeder.

Kui suured või väiksed peaksid olema töötasude aga ka elukvaliteedi erinevused ühiskonnas on Seederi sõnul paljuski väärtuste ja hoiakute küsimus – milliseid töid rohkem väärtustatakse ning kui suuri erinevusi inimesed õiglaseks ja aktsepteeritavaks peavad.

"Ühelt poolt määrab töö väärtuse sellesse antav sisend – haridus ja vilumus kergitavad töö hinda ning ka töö tulemusena valmiva toote ja teenuse hinda. Teisalt mõjutab töö hinda konkurents – kuivõrd oluline on selles hind, kui hinnatundlik on klient ning kui head on ettevõtte müügioskused," selgitas ta.

Kolmanda olulise aspektina töö hinna kujunemisel tõi Seeder välja erinevate tööde väärtuse ja staatuse ühiskonnas, mis kujuneb väga mitmete tegurite koosmõjul ning on ajas muutuv. "Töö väärtus ja staatus on seotud tihedalt töötasuga ehk madalamalt tasustatud tööd on ka madalama staatusega. Eestis on paraku ihaldusväärsed ja hästitasustatud tööd seotud raha ja masinatega, vähem tähtsad tööd inimeste eest hoolitsemise ja laste õpetamise ning need erisused taastoodavad end."

Kui võrrelda meid veel Põhjamaadega, siis üks oluline erinevus on analüütiku hinnangul ametiühingusse kuulumise määr, mis sealpool lahte märksa kõrgem on. Töö hinda saavad mõjutada ka töötajad, kui nad teevad koostööd ja on solidaarsed oma heaolu eest seismisel.

"Tõsi, see võib piirata ettevõtete tegevusvabadust, samas panna ka pingutama tootlikkuse tõstmise suunas. Kui tööandjatel ei ole enam kedagi 400-eurose kuupalgaga tööle võimalik võtta, sest keegi ei ole lihtsalt nõus sellise palgaga töötama, siis tuleb ka oma odaval tööjõul baseeruv ärimudel ümber mõelda. Kuni aga töötajad aktsepteerivad seda, et täistööajaga tööl käies on keeruline ots-otsaga kokku tulla ja nende palk on juhi omast viis kuni kümme korda väiksem, jäävad suured käärid palganumbrites kestma," lisas ta.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks sotsiaalmaksuseaduse, tulumaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille aluseks on kokkulepe valitsusliidu tegevusprogrammi põhialuste kohta ja „100 päeva plaan“ Vabariigi Valitsuse prioriteetide täitmiseks ametisoleku esimese saja päeva jooksul.

Eelnõuga kehtestatakse sotsiaalmaksu määraks senise 33 protsendi asemel 2017. aastal 32,5 protsenti ja 2018. aastast alates 32 protsenti. Maksumuudatuste tulemusena väheneb ettevõtete maksukoormus 2017. aastal 40,5 miljoni euro võrra ja alates 2018. aastast 86 miljoni euro võrra.

Seadusemuudatus ei avalda mõju pensionisüsteemi ega Haigekassa tuludele, sest sätestatakse kompensatsioonimehhanism, millega väiksem maksulaekumine kaetakse täies ulatuses muude riigieelarve tulude arvelt.

Tulumaksuseaduse muudatustega suurendatakse maksuvaba tulu järk-järgult nelja aasta jooksul 205 euroni kuus aastaks 2019 (170 euroni aastal 2016) ja tõstetakse pensioni maksuvaba osa, et tagada keskmise pensioni tulumaksuvabastus.

Ühtlasi suurendatakse ka välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära 50 euroni (esimese 15 päeva eest on maksuvaba 50 eurot, sealt edasi 32 eurot), et töötajate välislähetusega seotud täiendavad igapäevakulud saaks jätkuvalt hüvitada maksuvabalt. Maksuvaba päevaraha piirmäär on olnud samal tasemel ehk 32 eurot aastast 1994.

Eelnõu korrastab renditulu maksustamise reegleid ja sätestab füüsilisele isikule eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvestusliku mahaarvamise üürimisega seotud kulude katteks. Eluruumi üürilepingu alusel saadud tulust arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20 protsenti ilma kuludokumente esitamata.

Laste ülalpidamise eest saadav täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest seotakse lahti üldise maksuvaba tulu määrast. Seoses lastetoetuste ja üldise maksuvaba tulu suurendamisega jäetakse seaduses laste ülalpidamisega seotud täiendav maksuvaba tulu 2015. aastal kehtivale tasemele, mis on 154 eurot kuus ehk 1848 eurot aastas teise ja iga järgneva lapse kohta.

Füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat vähendatakse 1920 eurolt 1200 eurole. Muudatus puudutab alates 2016. aastast makstavate eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning tehtavate heategevuslike kingituste ja annetuste tulust mahaarvamise õigust.

Seejuures loobutakse annetuste mahaarvamise piirangust (kuni 5% maksustatavast tulust pärast maksuvaba tulu, eluasemelaenu intresside ja koolituskulude mahaarvamist) ning annetuste mahaarvamisel jääb kehtima üksnes üldine piirmäär. Eelnõuga kaotatakse täiskasvanute hobikoolitusega seotud kulude tulumaksusoodustus. Tasemekoolitusega seotud ja kuni 18-aastaste noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigus säilib.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi muudatused on osa valitsuse kavast piirata alkoholi ja tubaka tarbimist ja nihutada maksukoormust tööjõult tarbimisele. Samuti ühtlustatakse energiakandjate maksustamist lähtuvalt nende otstarbest ja energiasisaldusest. Valitsuse eesmärk on muuta alkohol ja tubakas majanduse ja sissetulekute kasvades vähem kättesaadavamaks.

Eelnõuga asendatakse 2016. aastaks planeeritud 10-protsendiline aktsiisimäära tõus alkoholile 15-protsendilise aktsiisimäära tõusuga 1. veebruarist 2016. Tubakaaktsiisi tõstetakse lisaks varem kehtestatud viiele protsendile veel kolm protsenti aastatel 2016–2018, samas 2016. aasta tõus jõustub 1. juunil 2016 ehk pool aastat hiljem, kui kehtiv seadus seda ette nägi. Samuti tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis 2019. ja 2020. aastal 10 protsenti, v.a veiniaktsiis, mis tõuseb 20 protsenti. Kääritatud joogi aktsiisimäära tõstetakse samuti 20 protsenti, et see oleks ühesugune veini aktsiisimääraga. Valitsus soovib nende muudatustega vähendada kahjulikku tarbimist ning parandada tasakaalustada eelarvepositsiooni. Kange alkoholi tarbimise vähenemine võib järgmisel aastal tänu hinnatõusule ulatuda seitsme protsendini, lahja alkoholi tarbimine võib prognoosi kohaselt väheneda 2,5 protsenti. Tubakatoodete tarbimine väheneb prognoosi järgi 2,2 protsenti.

Bensiinide aktsiisimäära tõstetakse 10 protsenti kolmel järgneval aastal. Alates 2016. aasta 1. jaanuarist tõstetakse diislikütuse aktsiisimäära 14 protsenti ning 10 protsenti aastatel 2017–2018. Et nende kütuste energiasisaldust arvestades võrdsemalt maksustada kahte levinumat mootorikütust – diislikütust ja bensiini, on diislikütuse aktsiisimäära tõus tuleval aastal suurem. Kerge kütteõli aktsiisimäära tõstmisel järgitakse täpselt diislikütuse aktsiisimäära tõuse. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on alates 2016. aastast 27 protsenti diislikütuse määrast.

Raske kütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 58-le eurole 1000 kg kohta ning põlevkivikütteõli aktsiisimäär tõstetakse 15,01 eurolt 57-le eurole 1000 kg kohta aastast 2016.

Soojuse tootmise eesmärgil kasutatavate tahkete kütuste ehk kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi aktsiisimäär tõuseb 0,3 eurolt 0,93 eurole nende kütuste ülemise kütteväärtuse gigadþauli kohta aastast 2016.

Aktsiisimäärade muutuste toel kasvavad riigieelarve tulud 2016. aastal kokku ligikaudu 111 miljoni euro võrra.
Käibemaksuseaduse muudatusega tõuseb majutusasutuste käibemaksumäär seniselt 9 protsendilt 14 protsendile aastast 2017. Uus käibemaksumäär jääb endiselt tuntavalt madalamaks Eestis kehtivast üldisest käibemaksumäärast.