Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Kasulik

Eesti jaoks väga olulisele põllumajandussektorile avaldavad suurt mõju nii kasvav nõudlus kvaliteetsete toiduainete järele, vananev tööjõud, suurte kaubanduskettide ja väikeettevõtluse konkurents kui ka pidevalt arenev tehnoloogia. Varasemalt veidi aeglasemalt arenenud sektor on jõudnud olukorda, kus edasiminekuks vajatakse kvalifitseeritumat tööjõudu.

Meie talupidamised, farmid ning vilja- ja köögiviljakasvatused muutuvad aina suuremaks ning sinna oodatakse tööle lisaks põllumajanduseriala töötajatele teiste valdkondade spetsialiste, nagu juhte, turundajaid, IT-, finants-, personali- ja logistikainimesi, kvaliteedi-, toiduohutuse- ja keskkonnaspetsialiste ning nõustajaid. Kui seni olid talunikud pigem keskendunud tootmisele, siis praegu ootab farm mitmekülgset inimeste, tootmis- ja müügiprotsesside, infotehnoloogia, logistika ja turundustegevuse juhtimist.

Samas areneb põllumajandus Eestis väga kiirelt: farmides on kasutusel lüpsirobotid, põldudel GPS-i-põhised traktorid, köögiviljakasvatuses suudetakse aasta-aastalt tõsta tänu teadusele toodangumahte. Uusi võimalusi meie talunikele loob ka nõudlus mahepõllunduse ja ökoloogiliselt puhtaste toodete järele, mille eest ollakse nõus maksma kõrgemat hinda.

Kokku on põllu- ja metsamajandussektoris praegu hõivatud ligi 24 000 inimest, mis moodustab 4% üldisest tööhõivest. Kutsekoja uuringust „Tööjõu kompetentside ja oskuste taseme ning tööturu vajaduste väljaselgitamine põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris“ selgus, et tegutsevates põllumajandusettevõtetes suureneb aasta-aastalt vajadus palgatöötajate järele, seda nii põhikohaga kui ka ajutiste ja hooajatöötajate seas. Puudust oskustööliste ja spetsialistide järele tunneb kolmandik meie põllumajandusettevõtetest.

Suurim tööjõualane väljakutse on tööjõu vananemine ja väljavool välisriikidesse. Põllumajandussektoris napib oskustöölistest kõige rohkem mehhanisaatoreid/traktoriste ja lüpsioperaatoreid/lüpsjaid. Spetsialistide seast tuntakse puudust eeskätt agronoomidest, aga ka zootehnikutest ja suurloomade veterinaararstidest. Igal aastal asub küll tuhatkond noort kutseõppesse põllumajandus-, metsandus- ja toiduainetööstuse õppekavadele, kuid ligi kolmandik neist katkestab õpingud. Lõpetajatest sisenevad reaalselt vaadeldavate sektorite tööturule aga Kutsekoja uuringu järgi aga vaid umbes 30-40% ehk siis kokku ca 50-70 inimest aastas.

Mitmed spetsialistid on öelnud, et praegune põllumajandus peaks suunama oma pilgu kaugemale, tegelema tootearenduse ning läbimõeldud turundusplaani alusel, et tooraine asemel toota juba väärindatud kaupa. Selle jaoks on aga tarvis vastava väljaõppega ja kogenud spetsialiste, kes suudaksid Eesti põllumajandussektori jalule aidata ning selle mainet noorte seas parandada.

Vaata lähemalt minukarjäär.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 20 mai 2015

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Delfi

Kolmanda pensionisamba ümber valitsevad sageli eelarvamused. Tihti tekitab küsimusi, mis saab pensionisäästudest pärast koguja surma. Levinumatele küsimustele kolmanda pensionisamba ja pärimise kohta vastab Nordea panga jurist Toomas Tomson.

Kas ja kellele on võimalik oma kolmandasse sambasse kogunenud raha pärandada?

Kolmanda samba osakute pärandamine/pärimine toimub nagu muugi pärimine loobumissüsteemi alusel. See tähendab, et pärijaks saadakse selleks otseselt tahet avaldamata (avalduse peab esitama isik, kes pärida ei soovi).

Kui pärandaja ei ole teinud testamenti või sõlminud pärimislepingut, siis toimub pärimine seaduse alusel, mis tähendab enamasti seda, et pärivad abikaasa ja lapsed, laste puudumisel aga abikaasa ja vanemad või vanemate alanejad sugulased.

Osakute pärijaks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Pärija võib, aga ei pea olema pärandaja sugulane. Pärija võib olla Eestis või välismaal elav isik. Pärijaid võib olla ka rohkem kui üks.

Kas kolmandasse sambasse fondi kogumise alustamisel peab määrama kindlaks, kellele oma säästud pärast pärandada?

Kui inimene alustab säästude kogumisega kolmandasse sambasse, ei ole vaja määrata, kes saab nende pärijaks. Kui pärijat ei ole määratud, toimub pärimine seaduse alusel.

Kui koguja soovib, võib ta enne kogumise alustamist või kogumise ajal pärija määrata. Testamendiga määratud pärijat saab osakute omanik ka hiljem muuta.

Mis saab kogunenud rahast siis, kui pensionikoguja sureb ja pärijat pole määratud?

Kui pensionikoguja sureb ega ole määranud endale pärijat, siis määratakse pärijad seaduse alusel. Pärimine toimub ringide kaupa. Iga järgmise ringi pärijad tulevad arvesse ainult juhul, kui eelmises ringis pärijad puuduvad. Kui näiteks on olemas üks esimese ringi pärija, siis teise ringi pärijad ei päri midagi.

Esimese ringi pärijad on pärandaja lapsed ja nende lapsed. Teise ringi pärijad pärandaja vanemad ja nende lapsed. Kolmanda ringi pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende lapsed. Kui pärandaja on abielus, siis pärib abikaasa koos vastava ringi pärijatega.

Esimese ringiga koos pärides pärib abikaasa lastega võrdse osa, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist, teise ringi pärijate kõrval poole pärandist. Kui esimese kahe ringi pärijaid ei ole, siis pärib abikaasa kogu pärandi. Kui pärandajal puuduvad abikaasa, sugulased ega ole tehtud testamenti või sõlmitud pärimislepingut, siis tühistatakse talle kuulunud osakud ja raha jääb pensionifondi. See tähendab, et see jaotub kõigi teiste osakuomanike vahel.

Mida peab pärija tegema selleks, et pärandus saada?

Pärijaks saamiseks ei pea pärijad iseenesest midagi tegema. Kui pärija ei esita pärast pärandaja surma kolme kuu jooksul avaldust pärandist loobumiseks, siis loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. Siiski, päritud vara kättesaamiseks peavad pärijad minema kõigepealt tema poolt valitud notari juurde ja algatama pärimismenetluse.

Pärimismenetluse käigus selgitatakse välja kõik pärijad. Pärast pärijate väljaselgitamist väljastab notar pärimistunnistuse, kuhu on märgitud pärijate andmed ja vastavale pärijale kuuluva pärandiosa suurus.

Kas pärija peab maksma väljamaksete pealt tulumaksu?

Kolmanda samba pensionifondi osakute pärijatele tehtavad väljamaksed maksustatakse kehtiva tulumaksumääraga, mis alates 2015. aastast on 20 protsenti. See tähendab, et pärimise hetkel pärija tulumaksu maksma ei pea, kui ta kannab osakud oma väärtpaberikontole.

Küll peab pärija maksma tulumaksu, kui ta nõuab osakute tagasivõtmist ja nende väärtuse väljamaksmist rahas. Kui pärija hoiab osakuid üle viie aasta ja ta on nende müümise hetkel üle 55 aasta vana, siis rakendub soodsam, 10 protsendi suurune tulumaks.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Suvi koputab uksele ning nii mõnigi noor inimene on praegu oma elulookirjeldusi laiali saatmas, et suveks tööle saada. Võib-olla ootab ees üldse ülikool ning kooli kõrvalt töötamine. Siin on Sulle väike abimees, tutvu oma õigustega enne, kui tööle asud!

Töö peab olema:

Tervisele ohutu, võimaldama hariduse omandamist, noorele jõukohane ja loomulikult...seadusega lubatud.

Millist tööd Sa üleüldse teha tohid?

Täisealistele piirangud puuduvad, 16-aastane, kes ei ole koolikohustuslik ja 17-aastane, võivad teha kõiki töid, mis ei ole keelatud Vabariigi Valitsuse määrusega ega sea ohtu noore tervist.

LOE VEEL:
Kas tööandja võib eksimuse puhul palgast kinni pidada? 11. mai 2015
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kas-tooandja-voib-eksimuse-puhul-palgast-kinni-pidada?id=71441579
Tööõnnetuse või tööst põhjustatud haiguse tõttu sureb iga 15 sekundi järel üks inimene 28. aprill 2015
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/targu-talita/tooonnetuse-voi-toost-pohjustatud-haiguse-tottu-sureb-iga-15-sekundi-jarel-uks-inimene?id=71343545

13–14-aastane ja koolikohustuslik 15–16-aastane võivad teha kerget tööd, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks rohimine, marjade korjamine, kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, toitlustusasutustes laudade katmine, kontoritöö ja käsitöö. 7-12-aastane laps tohib teha kerget tööd üksnes kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal.

Tööintervjuu

Tööandjal on õigus küsida ainult neid küsimusi, milleks tal on õigustatud huvi ja mis on seotud pakutava ametikoha omadustega. Milliseid isikuandmeid peetakse delikaatseks? Sinu poliitilisi ja usulisi vaateid, andmeid seksuaalsuse kohta, etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavaid andmeid ja nii edasi.

Andmekaitseinspektsioon ei pea üldiselt õigustatuks ka hobide küsimist kui puudub seos hobi ja töö vahel.

Sa ei pea vastama küsimustele, millele tunned, et ei taha vastata!

Mitteavalikest allikatest andmete kogumiseks on vaja kandidaadi nõusolekut, siia kuulub helistamine endisele tööandjale iseloomustuse küsimiseks, kuid ka informatsiooni küsimine olemasolevatelt töötajatelt ja tuttavatelt.

Kas teadsid?

Selliseid asju nagu proovipäevad ei ole olemas! On olemas 4-kuuline katseaeg, mille jooksul tööandja saab hinnata Sinu sobivust vastavale töökohale! Keegi pakub tasuta töö- või proovipäevi? Tea oma õigusi ja keeldu!

Ametlik töötamine

Tööandja kindustab Sulle kokkulepitud töö, maksab töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, jälgib ületunnitöö reegleid (1,5 kordne tasu), maksab kahekordset tasu, kui töötad riigipühal. Lisaks annab tööandja Sulle ettenähtud puhkust ja maksab puhkusetasu. Sul on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui tööandja on lepingut rikkunud ja saada selle eest hüvitist. Lisaks kaitseb tööleping Sind ebaseadusliku vallandamise eest.

Töölepingust peaksid leidma mõlemate osapoolte andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aja, tööülesannete kirjelduse, töötasu, tööaja, töö tegemise koha, puhkuse kestuse.

Kui töötad ilma töölepinguta, puudub Sul võimalus võtta haigusleht ja saada haigusaja eest hüvitist. Lisaks jäävad sul kopikad pensionisambasse kogumata. Praegu on ükskõik, aga pärast?

Abiks, kui töötad ilma töölepinguta ehk "mustalt"

Hoia töögraafikud alles! Kui peaks juhtuma, et Su ülemus ei taha sulle puhkuseraha, üle- või alatundide eest maksta, siis on Sul vähemalt midagi ette näidata!

Oled alaealine?

Alla 18-aastastel on lühendatud täistööaeg, kui laps töötab töölepinguga täiskoormusel, peab ta saama vähemalt miinumumpalka, mis 2015. aastal on 390 € kuus (bruto) või 2,34 € tunnis (bruto). Lisaks on töölepingu sõlmimiseks tarvis lapsevanema või hooldaja nõusolekut.

Alaealise tööajale kehtivad rangemad tööaja piirangud kui täiskasvanute tööajale. Alaealine ei tohi teha tööd üle temale ettenähtud tööaja; töötada vahetult enne koolipäeva algust; töötada kella 20.00–06.00 vahelisel ajal.

Kui tööelu tekitab küsimusi, siis vaata Tööinspektsiooni kodulehele http://www.ti.ee/est/avaleht/ ja Tööelu portaali http://www.tooelu.ee/et/avaleht.

Põnevat lugemist saad ka SIIT http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/!

Allikad: Tööinspektsioon, http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/

Üksikasjad

Avaldatud: 20 mai 2015

• Postimees
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Kuigi Eestis peab tööandja säilitama lapsehoolduspuhkuselt tulijale töökoha, siis päris elus see nii ei käi. Postimees avaldab ühe noore ema loo, kes pidi töö leidmiseks Soome kolima.

Olen noor naine, kasvatan üksi tütart. Peale emapalga lõppemist läks tütar lasteaeda, tööandja mind tööle tagasi ei oodanud, viisakalt paluti kirjutada lahkumisavaldus. Kirjutasin lahkumisavalduse, sest kui ma seda teinud poleks, oleksid nad leidnud tobedad vallandamise põhjused, mis oleksid raskendanud edaspidi sobiva töö leidmist.

Järgnes kaks aastat meeletut CV-de saatmist, tööle ma ei saanud, vestlusele ei kutsutud, kuna CV-s oli märgitud «1 laps». Fakt, et kasvatan last üksi, ei tulnud üldse kasuks. Tööpakkujad ei arvestanud minu töökogemustega. Enne võeti tööle kogemusteta töötajad kui naine, kellel on laps.

Pakkisin asjad ja asusin koos lapsega elama Soome. Piisas ühest kõnest, et leida töökoht. Töökogemused neid väga ei huvitanud, sest kõik on õpitav ja laps ei olnud takistuseks. Riik võimaldas kõik, et emad saaksid naasta tööle, tööandjad hindasid naisi, kel kodus kasvamas lapsed, töögraafikud tehti töötajale sobivalt, et pereelu ei kannataks ja haiguslehelt tööle naastes ei oodanud röökiv ülemus.

Tundub, et kui naine otsustab Eestis võtta vastu otsuse saada emaks, kirjutab ta põhimõtteliselt alla surmaotsusele. Ühiskonnast isoleerimine on tagatud. Tööandjad kurdavad, et sobivaid töölisi Eestis ei ole, samal ajal, kui tuhanded emad istuvad töötuna kodus. Need on naised, kellel on motivatsiooni, kohusetunnet ja kogemusi. Lihtsalt sellepärast, et CV-s on märgitud laps!

Millegipärast on Eestis kombeks mitmete vahetustega töökohad. Tööandjad nagu kardaks, et kui firma juba kell kolm, neli või viis tööpäeva ei alusta, siis jääb tulu saamata. Mis kell aga lasteaiad avatakse ja mis kell lasteaiad sulgevad uksed? Ka neile, kel lapsed juba suured või puuduvad, on sellisse graafikuga töötamine lõpuks taganud haigused, mis viivad teadagi, kuhu. Aga juba Eesti vanasõnagi ütleb, et puhata saab siis, kui kirstus käed rinnal lamad.

Tarbija»Töö
PM Tarbija Toimetaja: PM Tarbija