Üksikasjad

Avaldatud: 20 mai 2015

• Eesti Päevaleht
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Teele Tammeorg
Eesti Päevaleht

Kui leping lõppes töötaja lapsevanemaks saamise tõttu, tuleks koondamine kuu jooksul vaidlustada.
Ebavõrdse kohtlemise üle kohtus tööandjaga vaieldes on töötaja ja kohtu huvid vastuolulised: töötaja tahab hinnangut oma kohtlemisele, kohus aga vaidluse tõhusalt lahendada. Seda ilmestab möödunud reedel Eesti Päevalehes avaldatud lugu Liisist, kes lapsehoolduspuhkuselt tagasi tulles jäi ilma oma töökohast Danske Bankis.

Liis oli pangas töötanud seitse aastat, teda oli ametis kolm korda edutatud ja suhted tööandjaga olid head. Ehkki Liis teatas oma soovist tööle naasta juba varakult, ei lubanud pank teda endisele tööle tagasi, vaid palus tal madalama palgaga ametikohale kandideerida. Ehkki Liis ühe konkursi ka võitis, muudeti otsust viimasel hetkel ikkagi ja Liis jäi ka sellest kohast ilma. Lõpuks ta koondati. Poolteist aastat pärast tööandjale tööle naasmise soovi teatavaks tegemist sai vaidlus lahenduse: Danske Bank tunnistas, et koondas Liisi ebaseaduslikult, ja maksis talle 6000 eurot hüvitist.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 mai 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Maksu- ja tolliameti peadirektor Egon Veermäe tutvustas Ärilehele võimalusi, mida uus E-MTA kasutajatele pakub.

„Me tahame üles ehitada sellise e-maksuameti keskkonna, mille puhul saab öelda, et see on atraktiivne, innovaatiline ja mugav kasutada,“ võttis MTA peadirektori Egon Veermäe ameti suure visiooni uuest e-teenuste kanalist ehk e-MTAst lühidalt kokku.

Veermäe rõhutas, et e-MTA disain ei ole kindlasti selline nagu ekraanilt praegu paistab - see versioon kannab tinglikult märget "ametkondlikuks kasutamiseks" ehk tegemist on tööversiooniga.

Kujundushange uue e-MTA visuaali loomiseks on juba välja kuulutatud. Hange toimub võistleva dialoogi vormis. Hankes osalemise taotlusi ootab MTA 20. mai ennelõunaks, millele järgnevad kohtumised võimalike pakkujatega. Taotluste põhjal hankele kvalifitseerunutelt ootab MTA pakkumisi eeldatavalt alates 30. juunist kuni 24. juulini.

VIDEO: milline on tuleviku e-MTA
VIDEO: kuidas näeb tulevikus välja tuludeklaratsiooni esitamine

Anna teada, mida uuest lahendusest arvad.
Esita oma idee või tagasiside MTA kodulehel või Facebooki kanalis!

Üksikasjad

Avaldatud: 19 mai 2015

• Delfi

Pole saladus, et nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele on kasvanud järsult ja seda paljudes valdkonnas. Eriti tuntavad on raskused töötajate leidmisega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris, kusjuures tugevaim on nõudlus just kõrgemate e-oskustega inimestele.

Uuringu järgi arvas 70% tippjuhtidest, et lähema kolme aasta jooksul muutub nii õigete oskustega inimeste värbamine kui ka nende hoidmine töökohal raskemaks. See on õige, aga lisaks tõusevad esile uued nõutavad oskuste kombinatsioonid: eriti oluline on kombineerida IT ja ärioskusi, et kasutada suhtlusvõrgustike ideed ning jõuliselt arenevaid IT-suundi uutmoodi töökeskkonna loomiseks äriorganisatsioonis. Vaja on mõista äriprotsesse sügavuti, et aru saada, kuidas tehnoloogia võiks neile kaasa aidata.

IKT sektori suurimaks väljakutseks praegu on leida ja värvata spetsialiste, kellel oleks ka näiteks müügi-, turundus- ja analüüsioskused. See muudab IT-spetsialistide värbamine ühelt poolt keerulisemaks, aga samas nende töö sisu loovamaks ja projektipõhisemaks. Kui seni oleme rääkinud asjadest, mis muudaksid IT-töötajate töökeskkonna mugavamaks, loovamaks ja paremaks, siis praeguseks on muutunud oluliselt ka pakutava töö sisu ja selle võimalused laiemalt kui ainuüksi IT-alaselt.

Eesti ettevõtete rõõmuks on arenev tendents ka see, et spetsialistide väljavool arenevatest riikidest on vaibumas ja tänu sellele võib täheldada isegi vastupidist protsessi: IT spetsialistid naasevad koju, kuna neile pakutakse häid enesetäiendamise võimalusi. Neile tuleb pakkuda loovat, põnevat ja mitmekülgset tööd.

Inimesed väärtustavad aasta-aastalt aina enam oma kätega tehtavat ega taha olla pisike mutter suures süsteemis. Lisaks töötegemisele ja töökeskkonnale on neile oluline ka arenguvõimalus ning reaalsete väärtuste loomine. See pole nii ainult IT-sektoris, vaid avar silmaring ning äriline mõtlemine on muutumas järjest olulisemaks ka paljudes valdkondades.

Vaata lähemalt minukarjäär.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 19 mai 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Maksu-ja tolliamet alustab oma viimaste aastate üht mahukamat projekti – viie aastaga peab saama valmis uus, innovaatiline ja kasutajasõbralik e-maksuamet, mille ainus funktsioon ei ole tolmuimejana andmeid koguda, vaid nende põhjal kasutajatele ka neile vajalikku infot anda.

„Me tahame üles ehitada sellise e-maksuameti keskkonna, mille puhul saab öelda, et see on atraktiivne, innovaatiline ja mugav kasutada,“ võttis MTA peadirektori Egon Veermäe ameti suure visiooni uuest e-teenuste kanalist ehk e-MTAst lühidalt kokku.

Koostöös maksu- ja tolliametiga hoiab Ärileht jooksvalt pilku peal e-MTA arendamise käekäigul, uutel lahendustel ja kaasajastatud teenuste testimisel.

„Idee on keerata ettevõtjate kohustus deklaratsioone esitada võimaluseks saada e-maksuameti kaudu majanduses, oma sektoris, oma piirkonna ettevõtluses ja palgaturul toimuva kohta infot reaalajas. Endiselt jääb meie ülesandeks kaitsta maksusaladust, aga peale selle me anname e-maksuameti ettevõtjale – palun, toimetage! Ettevõtja saab ise määrata, milliseid üldistatud andmeid ta tahab saada ja milliseid näidata oma välispartneritele, et nad saaksid veenduda Eesti ettevõtte usaldusvääruses ja majanduskeskkonna toimimises.“ Nii rääkis eelmise aasta lõpus e-maksuameti uuest versioonist MTA peadirektor Marek Helm.

Praegune e-maksuamet pärineb aastast 2000. Veermäe märkis, et seda on vahepeal küll arendatud ja parendatud, kuid aeg läheb edasi, ja edasi peab minema ka e-maksuamet. „Pahatihti on viimasel ajal juhtunud, et me tegeleme tulekahjude kustutamisega, see aga tähendab, et süsteem ei ole enam töökindel. Praegu me tegelemegi alustuseks analüüsiga, kuidas süsteemid on aastate jooksul üles ehitatud ja mida tuleb tulevikus paremini teha, et need oleksid jätkusuutlikud ja saaks lahendatud ka jõudluse küsimus, et e-maksuamet tipptundidel „kokku ei kukuks“,“ rääkis Veermäe.

Kuid enne tehniliste probleemide lahendamist tuleb leida vastus küsimusele, millised peavad tulevikus MTA e-teenused olema.

„Osa vastusest sellele küsimusele on meil olemas ja me teame juba täna, mida tegema peame. Aga tahame sellesse protsessi kaasata ka lõppkasutajad ehk meie kliendid. Selleks küsime nende ideid ja mõtteid, milliseid e-teenuseid nad tahaksid maksuametilt tulevikus saada,“ selgitas Veermäe.

Sellega lõppkasutajate roll uue e-maksuameti loomises Veermäe sõnul aga ei piirdu.

„Iga uue teenuse või olemasoleva uuendamise puhul plaanime teha nii, et kõigepealt „joonistame“ selle rakenduse maja sees valmis – teeme prototüübi, ja küsime siis kasutajagruppide käest tagasisidet. Me oleme ettevõtjate katuseorganisatsioonidele oma mõtet juba tutvustanud ja saanud vastuse, et neil on valmisolek kaasalöömiseks olemas. Tagasiside põhjal hakkamegi siis teenuseid juurutama. Sellele järgneb omakorda veel prooviperiood, mil küsime uuesti tagasisidet. Uus e-teenus on valmis siis, kui see on kasutaja poolt heaks kiidetud. Me tahame tavapärasesse IT-arendusprotsessi võimalikult palju paindlikkust juurde tuua. Mõte on ju selles, et me ehitame seda kasutaja jaoks, mitte ainult iseenda jaoks,“ tutvustas Veermäe asjade käiku.

Üks oluline põhimõte on Veermäe sõnul see, et uus keskkond peab olema visuaalselt lihtne ja arusaadav, kõik toimingud peavad olema võimalikult mugavad, ideaalis toimuksid aga automaatselt. Kasutaja saab keskkonda sisse logides kohe ka pildi, kas talle on ametilt teateid, on tal mingeid täitmist ootavaid maksukohustusi või on kõik vajalik juba tehtud.

Oma osa on uue e-maksuameti arendamisel ka nutiseadmete võidukäigul.
„Inimesed kasutavad aina enam nutiseadmeid ja meie teenus peab inimeste harjumustega kaasa liikuma. Otsime lahendusi, kuidas inimene saab nutitelefoniga põhilised tegevused e-maksuametis tehtud. Kuni selleni välja, et ettevõtte juht saab telefoni teate, et tema ettevõtte raamatupidaja esitas deklaratsiooni ära,“ selgitas Veermäe.

Käesolev ongi Veermäe sõnul peamiselt projekti ettevalmistamise aasta, suuremad arendustööd algavad valdavalt järgmisel aastal ning valmis peab uus e-maksuamet olema viie aastaga.

Kuid juba peatselt hakkab MTA arendama internetikaubanduse rakendust, käibemaksukohustuslaseks registreerimist ja e-ajatamise uut funktsionaalsust, mis valmivad selle aasta lõpuks. Kuidas nende valmimine sujub, saab jälgida Ärilehe veebist.

Maksu- ja tolliamet kõikidelt senistelt kasutajatelt julgeid ja lennukaid mõtteid, kuidas tulevikus maksuhalduriga elektroonilisi kanaleid kasutades suhelda ning milliseid täiendavaid lahendusi või mugavusi kliendid ise ootavad.

Esita oma idee või tagasiside MTA kodulehel või Facebooki kanalis!